"Kui tallinlased ei saa joogiveena enam kasutada Ülemiste järvevett, siis umbes 30 aastaga kaob ka põhjavesi ära, nii et Tallinn jääb kuivale," märkis abilinnapea Kalle Klandorf. "Ma arvan, et mõnede inimeste jalutamis- või ujumissoov ei korva seda, et ligi 500 000 elanikku jääks ilma joogiveeta."

Viimased seitse aastat on Ülemiste järve ümber hõljunud lahkheli. Nimelt on Peetri Selts ning Rae vallavalitsus ja volikogu avaldanud soovi rajada järve äärde promenaad. Kas oleks õige muuta Ülemiste järv kui Tallinna joogivee allikas inimestele avalikuks ning millised ohud tallinlastele sellega kaasneksid?  

2013. aasta kevadel nägi päevavalgust idee, mille järgi Ülemiste järvekaldale võiks kerkida promenaad, kus inimesed saaksid tervisesporti teha ja kaunist vaadet järvele nautida. Peetri Selts ning hiljem ka Rae vallavalitsus ja volikogu asusid toona ideed toetama. Täna on Ülemiste järv endiselt mitteavalik veekogu, kuid unelm promenaadist elab edasi.

“2013. aastal algatas Peetri Selts idee, et Ülemiste järve lõunakaldal võiks olla promenaad ehk võimalus jalutada, joosta, jalgrattaga sõita, teha tervisesporti ehk kõike seda, mis veega kokku ei puutu,” rääkis Rae vallavolikogu esimees Tõnis Kõiv.

Kas oleks aga õige teha avalikuks järv, mis on Tallinna veevarustust teeninud juba 14. sajandist alates ja mille reservuaarist tuleb täna 80% pealinna joogivett? Nii linnavalitsus kui Tallinna Vesi seisavad ideele rangelt vastu.

Plaan vajaks veeseaduse muutmist

“Minu arvates on see väga halb mõte,” ütles Klandorf. “Ülemiste järve kaitseb veeseadus, mille järgi ei ole võimalik ehitada kaldaäärseid ehitusi. Ümber Ülemiste järve peab olema sanitaarruum ja tavalistel inimestel sinna asja ei ole. Selleks, et seda kõike muuta, tuleb muuta esiteks veeseadust. Teiseks, kui keegi soovib hakata midagi planeerima, tuleks kindlasti keskkonnamõjude hindamine läbi teha, aga täna seda seadus ei luba.”

AS Tallinna Vesi tootmisjuht Aleksandr Timofejev täiendas: “Nii minu isiklik kui Tallinna Vee ametlik seisukoht on see, et järv peab olema suletud. Oluline, et toorvesi, millest me toodame joogivett, oleks puhas ja kõik riskid oleksid minimaalsed.”

Millised oleksid kõige suuremad mured ja ohukohad tallinlastele kui idee Ülemiste järve promenaadist realiseeruks?

“Kui tallinlased ei saa joogiveena enam kasutada Ülemiste järvevett, siis umbes 30 aastaga kaob ka põhjavesi ära, nii et Tallinn jääb kuivale,” lisas Kalle Klandorf. “Ma arvan, et mõnede inimeste jalutamis- või ujumissoov ei korva seda, et ligi 500 000 elanikku jääks ilma joogiveeta. Teiseks, Ülemiste järv on suhteliselt madal ja kogu liikumine või ehitustööd, mis seal tehakse, muudavad ökoloogilist keskkonda. Kuna samas paikneb ka Tallinna roheala, ei ole praegu põhjust sinna promenaadi teha.” 

Ülemiste järv kui suur pesukauss

“Me kõik teame, et Ülemiste järve sügavus on keskmiselt vaid 2–3 meetrit,” kinnitas ka Timofejev. “Kui hakatakse vees käima, tekib olmeprügi ja liikumist. Me ei tea täpselt, mis eesmärgil inimesed käivad, nad võivad siin teha igasugu pahandusi ja see kõik võib mõjutada Ülemiste järve vee kvaliteeti.” 

Tõnis Kõiv on aga endiselt veendunud, et promenaad joogiveele ohtu ei kujutaks: “Järve lõunakaldal promeneerimine ei ole risk. Joogiveega seotud risk oleks vaid lennujaama lähedal, kus Pirita Ülemiste kanal järve suubub ja kust ka joogivett võetakse.”

“Tegelikult on Ülemiste järv otsekui üks suur pesukauss ja kui pesukausi ühte otsa panna seep, siis varsti on reostatud vesi üle kogu pesukausi,” tõi Klandorf võrdluse. “Sama on ka Ülemiste järvega – ta on ikkagi üks anum ehk üks ökokeskkond ja asjaolu, kust otsast teda vaadata, ei oma mingisugust tähtsust. Tervet järve tuleb säilitada inimestele joogiveena.”

Diskussioon ja problemaatika müütilise järve ümber on kestnud pikki aastaid ega näi raugevat veel nii pea. Antud juhul näib lõppsõna olevat lausuda seadusel.