"Mõnikord on mul tunne, et inimesed tajuvad, justkui oleks pärast eriolukorra lõppu ka viirus otsa saanud," märkis Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. "Paraku levib viirus ikka edasi nii nagu talle endale parajasti hea tundub."

Sügisel, mil ilmad muutuvad jahedamaks, langeb inimeste immuunsus ning hoogsamalt hakkavad levima igasugused gripid, millega koos võib pead tõsta ka koroonaviirus.

“Kui me peame teise laine all silmas massilist haigestumist ehk viiruse levikut laiemas ulatuses, siis loomulikult on see tõenäoline. Vaadates praeguseid numbreid ja statistikat, näeme, et iga päev on rohkem juhtusid kui viis, ja kuigi hetkel on levik n-ö kollete põhine ehk me enamjaolt teame, millise juhtumiga üks või teine uus nakatunu seotud on, võib see ühel hetkel kontrolli alt väljuda – viirus võib hakata levima kohtades, kus me enam ei tea, et ta levib,” rääkis Saar.

Peale inimkontaktide levib viirus ka ühiskasutatavatel pindadel. Esimese laine ajal aktiviseerusid väga kiirelt mitmed korteriühistud, kus asuti kortermajade üldkasutatavaid siseruume iga päev desinfitseerima. “Meil saab iga korterielanik või külaline käsi desinfitseerida ning kõrval on ka õpetus, mida peaks tegema, et viirusest hoiduda,” viitas kinnisvarahaldur ja nelja Haabersti korteriühistu esimees Ants Valdmaa. “Mõlemas keeles on seina peal, liftis ja lifti kõrval täielik instruktaaž, mille panime ka postkastidesse. Liftide juures seinal on soovitus, et lifti võiks kasutada kas üksinda või perekonnaga. Lifte desinfitseerime kord päevas.”

“Mida rohkem inimesed suhtlevad, veedavad aega koos ning mida rohkem on lähikontakte, seda suurema tõenäosusega haigus levib,” rääkis Saar. “Viirus on leidnud endale mõnusa pesa nooremapoolsete inimeste hulgas, kes suhtlevad palju, on tegusad, käivad ringi ja võib-olla ei hooli ka sellest, kui neil kurk natuke kraabib. Tänu sellele see viirus on ühiskonnas alles.”

Ettevaatlik käitumine tasub ära kõigis avalikes ruumides ning on eriti oluline toitlustusasutustes. “Me näeme restoranis, et inimesed ei istu väga võõraste kõrvale ja jälgivad hügieeninõuded, mis annavad neile turvatunde, et haigus ei leviks,” nentis toitlustusketi Lido turundusjuht Tiina Köst-Johani. “Kõikides Lidodes on kohe sisse tulles kraanikauss, et inimene saab kohe käsi pesta või desinfitseerida. Seda on näha ka pärast koroona esimest levikut, kuidas kliendid on väga tublid ja kõik pesevad oma käsi – see on täiesti uus trend.”

Olgugi, et seep ja vesi on desovahendist paremad viiruste peletajad, puuduvad mitmetes restoranides tualett ja kraanid. Seda on näha just neis söögikohtades, mis asuvad kaubanduskeskustes ning mispuhul seebi ja veega kätepuhastamise võimalus asub hoopis kompleksi teises otsas, tasulises tualetis.