"Esialgne pilt ütleb, et meie pealinna keskuses on asustus tekkinud juba varasel rauaajal, see on umbes aastal 500 enne Kristust," rääkis Roosikrantsi tänaval arheoloogilisi väljakavbamisi juhtinud arheoloog Rivo Bernotas.
Roosikrantsi tänava Vabaduse väljaku poolses otsas juulis tehtud arheoloogiliste kaevamiste käigus leiti varase rauaaja asustuse jälgi. Arheoloog Rivo Bernotas, kes töid juhtis, on veendunud, et seal elati umbkaudu 500 aastat enne Kristust kuni umbes 100. aastani meie ajaarvamise järgi, kuid selle järel inimtegevuse jäljed kaovad.
Inimasustuse jälgi Vabaduse väljaku ja Tõnismäe kandist on leitud juba kiviajast, kuid viimaste kaevamiste leiud nii vanale ajale ei viidanud. Kui arvestada, et Vabaduse väljaku ääres loksus veel mõne tuhande aasta eest meri, viitavad niisugused leiud kindlasti kalurite tegevusele.
Kiviaegseid leide on välja tulnud ka Tõnismäe poolt, mis ei jäänud endisest merekaldast kuigi kaugele. Kuid tänavustel kaevamistel Roosikrantsi tänaval nii kauge aja inimtegevusele miski ei viidanud. Bernotase sõnul võib siin olla tegemist ka lihtsalt sellega, et uurida saadi üsna kitsast paari meetri laiust ala, mis jäi rajatavate tehnovõrkude ümber. “Kui kaevata natuke eemal, siis võib pilt hoopis teistsugune olla,” ütles ta.
On väidetud, et see, mis Roosikrantsi tänaval suvel välja tuli, on olnud suur üllatus. Aga arheoloogide jaoks tegelikult see siiski üllatus ei olnud. “Pigem oli üllatus see, et vaatamata trasside ehitusele on nii palju vana kihti seal veel ikka alles jäänud,” tunnistas Bernotas. Vabaduse väljaku piirkonnas on arheoloogilisi uurimusi tehtud varasematelgi aastatel, praegu uuritakse kõiki neid leide, et meie linna ala vanemast ajaloost suuremat tervikpilti kokku seada. Ja see töö võtab alati palju rohkem aega kui kaevamised ise.
“Esialgne pilt ütleb, et meie pealinna keskuses on asustus tekkinud juba varasel rauaajal, see on umbes aastal 500 enne Kristust,” tunnistas Bernotas. Kuni umbes 100. aastani meie ajaarvamise järgi on jäänud kaevandi põhja loodusliku liiva peale umbes 35 sentimeetri paksune kultuurkiht, milles leidub savinõu kilde, mis on just iseloomulikud sellele ajajärgule. On ka lohke, mis on võimalike aedade jäänused ja hoonepõhjad.”
Seni nähtust on arheoloogidele jäänud mulje, et Roosikrantsi tänava Kaarli puiestee poolses otsas, jalakäijate tunneli treppide vastas, oli kunagi mingi hoone, kus inimesed on väga ammu elanud või vähemasti seal olnud ja toimetanud. “Igal juhul on seal mingi üsna aktiivne tegevus käinud ligemale 2500 aastat tagasi. Hoonet ennast muidugi enam näha ei ole, puit on täielikult ära kõdunenud, me saime looduslikus liivas jälgida ainult hoone kontuure,” täpsustas Bernotas.
Sillutatud tee viis Võllamäele
Selle varase rauaaja kihi järel on järgmise asustuse jäljed jälgitavad alles 13. sajandist. “See on siis vallutuse aegne ja järgne aeg, mille kohta on näha erinevad lohud, tuleasemed, isegi mingi sillutis ja kohati üsna paks tugev sõnnikukiht, mis viitab hoovialale.” Bernotas järeldas leidude põhjal, et 13. sajandil käis selles piirkonnas aktiivne elu. Piiravat linnamüüri sel ajal veel ei olnud, seega polnud ka Harju väravat, kust tee linnast lõuna poole läks. Kuidas 13. sajandi teed kulgesid, selle kohta peaks andma rohkem selgust edasised kaevamised Roosikrantsi tänaval, mis algavad sügisel.
Järgnevas kihis tuli esile juba tuumakas kivist sillutis. “Selle vahelt ja pealt saadud leiud oleme määranud 14. sajandisse. Ja need leiud võiks seostada juba linnamüüri valmimisega. Harju väravast viis linnast välja uus tee, mis läks praeguse Roosikrantsi tänava algusest lõuna suunas ja viis välja praeguse Swedbanki hoone juurde, kus asus nn Võllamägi. See tee sillutis oli hästi jälgitav, selle peal olid kihid, mis näitavad, et teed on parandatud ehk tänapäeva mõistes renoveeritud.”
Teid sillutati ka keskajal ja hiljem mitu korda. “16. sajandil on rajatud veel üks sillutis, aga täpset rajamise aega on raske öelda, kuna leiud on raskesti dateeritavad. See võib olla nii Liivi sõja eelne kui selle järgne aeg. Ning selle peal nägime juba tüüpilist 17. sajandi kihti, kus oli igasugust 1600ndatest aastatest pärinevat materjali. Kõikvõimalikud potikillud, nahkjalatsid, klaasikillud jne. Ja kõige selle peale rajati 20. sajandil munakivisillutis.”
Potikillud muinasajast
Kohati tuli suvistel kaevamistel välja sellist keraamikat, mis võis olla pärit ka muinasajast, oletas Bernotas, kuid ei julgenud seda veel päris kindlalt väita. “Kahjuks oli see kaevamise ala siiski liiga väike, et põhjapanevaid järeldusi saaks teha.”
Omaette küsimus on, miks ligi 1000aastane periood möödus sealkandis ilma inimtegevuse jälgedeta. “Raske on öelda, miks see ala vahepeal maha jäeti. Aga samasuguseid tendentse oleme näinud ka kaevamistel Pärnu maantee ja Süda tänava vahelisel alal. Ent sealkandis oli ka kiviaegseid leide ja varasema metalliaja leide, millele järgnes samuti pea 1200 aastat tühjust.”
Bernotas tõi välja ka ühe võimaliku seose kahe kaevamispaiga vahel. “Tõnismäel Pärnu maantee juures me avastasime ühe matmispaiga. Võis olla nii, et Roosikrantsi tänava kandis elati ja Pärnu maantee juures oli matmise paik,” mõtiskles arheoloog. “Ja mine tea, ehk asus seal surnuaia juures ka kultuskoht. Me leidsime sealt matmispaiga juurest ühe tuleaseme, kus oli terve pott lõhki läinud. Matmispaiga peale oli ehitatud tulease ja see võis olla mingite rituaalide paik ehk varasema metalliaja peielaud.”
Tõnismäe väljakaevamispaik jääb Roosikrantsi tänava algusest umbes 350 meetri kaugusele ja eri kaevamiste käigus hakkas muistsest ajast juba mingi mingi muster tekkima. “Kui kaevamised septembris jätkuvad, siis õnnestub kindlasti saada lisateavet, mis kinnitaksid seda visiooni või siis lükkaksid ümber. Küsimus on ka selles, mis nende alade vahel oli. Kas asustus võis olla laiem kui ainult Roosikrantsi ka Kaarli nurgal, seegi ootab selgitamist.”
Varase metalliajaga sama huvitav on 13. sajandil toimunu. Ega vallutusele eelneva ja sellele vahetult järgneva aja kohta meil ka väga palju informatsiooni ei ole. Nüüd me teame siiski seda, et 13. sajandi teisel poolel inimesed seal elasid. Me teame, et mingi tee pidi Pärnu maantee suunas 13. sajandil minema, aga kustkohalt täpselt, seda veel ei tea. Ühed leitud vankrirööpad osutavad sellele, et juba muinasaegne tee see võis minna kusagil risti üle Roosikrantsi tänava. Kui keskaegne tee läks piki Roosikrantsi tänavat, siis varasem tee võis minna hoopis mujalt. vastuseta on ka, kas see oli tee, mis viis Toompeale ja Rüütli tänavale.
Praegu on kaevatööd Roosikrantsi tänaval pausi peal. “Loodame, et septembris saame jätkata kuni Pärnu maanteeni välja,” ütles Bernotas, kes loodab, et seal võib välja tulla veel väga huvitavaid leide.
