"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Läänemere päev toob rattaretke ja ekskursiooni botaanikaaeda (0)
24. august 2020
Scanpix

"Kui me lõpetaksime reostamise ning Läänemerre enam toitaineid ei jõuaks, peaksime ootama 100-200 aastat, enne kui meri muutub puhtaks," ütles Eesti mereinstituudi juhtivteadur Jonne Kotta. Selleks, et mitte nii kaua oodata, soovitavad teadlased kasvatada rannakarpe või söödavaid merevetikaid.

Soome Instituudi algatusel toimub tänavune Läänemere päev Tallinnas, Soomes tehti sellega algust eelmisel aastal. Tänavu on lisaks Tallinnale liitunud Soome eri piirkondi, aga ka Rootsi ja Venemaa. Läänemeri on väike ja madal meri, keskmise sügavusega vaid 54 meetrit, sama on näiteks Vahemere keskmine sügavus 1500 m.

“Läänemerd ümbritseb üheksa riiki, kuid mere seisundi parandamiseks on vaja tegutseda kõigil 14 valgala riigil. Valgalas elab umbes 85 miljonit inimest. Läänemeri on üks tihedama laevaliiklusega merepiirkondi maailmas,” ütles Anu Heinonen Soome Instituudist. Tema sõnul on Läänemere päeva eesmärk tekitada lootust: Läänemeri võib olla näidismeri ja kogu maailma uute lahenduste katselabor.

Tähtis osa Läänemere päevast on paneelvestlus Tallinna Sadamas 27. augustil kella 14-15. Seal arutletakse, miks ühes maailma kõige innovaatilisemas piirkonnas asub üks maailma reostatumatest meredest. Lisaks ka seda, mida on olukorra parandamiseks juba ette võetud ja mida peaks veel tegema, mida saab teha iga inimene ja mida ettevõtted.  Vestlust juhib Osooni saatest tuttav Kristo Elias, seda saab jälgida otseülekandena Delfi uudisportaalis.

Teha veel palju

Eesti mereinstituudi juhtivteadur Jonne Kotta rääkis, et Läänemere seisund oli 20-30 aastat tagasi oluliselt hullem, kuid viimastel aastatel on riikide koostöös suudetud palju probleeme lahendada. See aga ei tähenda, et praeguse olukorraga saab leppida. “Oleme küll palju pingutanud, aga tulemused tulevad raskelt,” selgitas teadur. Vohavad sinivetikad ja suurvetikad näitavad selgelt, et tasakaal meres ei ole paigas.  “Kuna Läänemeri on peaaegu kinnine meri, ega Taani väinade kaudu väga palju merevett läbi ei pääse, siis ongi tekkinud olukord, kus suur osa toitainetest on kogunenud süvikutesse ja sobivate tingimuste korral pääsevad need jälle vette,” selgitas Kotta.

Madala Läänemere sügavamad alad on enamasti ilma hapnikuta ja surnud. Kotta täpsustas, et kui Taani väinade kaudu tuleb Läänemerre uut värsket vett, siis see leevendab olukorda natukeseks ajaks, aga mõne aasta jooksul tekib meil olukord, kus pinnavee hapnik ei pääse enam süvakihtidesse. “Kui hapnikku ei ole, ei ole ka elu, surevad kalad ja mereselgrootud – see on praegu väga suurtel aladel toimuv protsess, palju intensiivsem kui varasematel aastakümnetel,” rääkis Kotta. Ta lisas, et isegi kui me lõpetaksime reostamise ning merre enam toitaineid ei jõuaks, peaksime ootama 100-200 aastat, enne kui meri muutub selliseks, nagu see inimestele meeldiks. Et mitte nii kaua oodata, on teadlased otsinud lahendusi, kuidas merest toitained kätte saada. Üks võimalus oleks näiteks rannakarpide või söödavate merevetikate kasvatamine. Ühelt poolt saame toota uut tüüpi toitu, teiselt poolt saaksime selle tegevusega merest eemaldada toitaineid – lämmastikku ja fosforit, sama, mida põllulegi pannakse. Kotta sõnul on Läänemere üheks suureks ohuks ka võõrliigid.

Positiivse poole pealt tõi Kotta välja, et väga kahjulike ainete, sealhulgas eri keskkonnamürkide sisaldus on Läänemeres väga jõudsalt vähenenud. “Läänemeri ei ole enam sedavõrd toksiline nagu mõned aastakümned tagasi, minu kolleegid kalauurijad ütlevad, et see jutt, et Läänemere kala ei maksa süüa, suuresti ei päde enam,” lausus Kotta.

Kalad kõlbavad süüa

Markus Vetemaa, kes uurib Läänemere kalasid, selgitas, et dioksiinide ja raskmetallide sisaldus vees on vähenenud, kuid meri on siiski liiga toitainete rohke ja see põhjustab suvesoojaga sinivetikate vohamist. “Läänemere tervis on seega kahetine: ühest küljest on ta mürkide poolest palju puhtam kui varem, aga toitainete osas on olukord endiselt vilets,” selgitas Vetemaa. Tema sõnul on väga suur vahe traditsioonilisel ja mahepõllumajandusel – viimane kasutab väetisteks ja taimekaitseks põhimõtteliselt ainult looduslikke vahendeid, kergestilahustuvaid mineraalväetisi, mis intensiivses põllumajanduses suurtes kogustes laiali laotatuna kiiresti jõgedesse ja sealt edasi merre jõuavad.

Vetemaa ütles, et me kõik peaksime püüdma vähem saastada ja vähem enda ümber prügi loopima – sest kogu prügi, mis visatakse selleks mitte ettenähtud kohta, jõuab lõpuks veekogudesse ning sealt ka merre. Kotta ütles, et meie inimene pole eriti harjunud Läänemerel liikuma ja vähemasti Eesti poole peal on ta suures osas tühi. “Kui inimene hakkab  rohkem merel käima, siis võtab ta ka argielus vastu otsuseid, mis aitaavad seda hoida,” ütles Kotta.

Siret Valge töötab vabatahtlikuna Tallinna Sadamas asuva mereprügipüüduri juures, kus kahe vabatahtliku ülesandeks on ülepäeviti sorteerida kraami, mida mereprügipüüdur kogunud on, ja sellest ülevaade teha. Valge sõnul on tavaline saak umbes üks kilo prügi, mis enamasti koosneb tühjadest pakenditest, kilekottidest, joogipurkidest jmt.

Õpperetked ja jalutuskäigud

• Läänemere päev toimub 27. augustil. Kell 8 loeb Jan Uuspõld katkendeid raamatust “Muumipapa ja meri”. Videot saab vaadata Lasteekraanis ja Jupiteris.

• Kell 10 lasteprogramm lennusadamas. Registreerimine 26. augustini (k.a) booking@meremuuseum.ee

• Kell 11 ekskursioon “Läänemeremaade põnevad taimed” botaanikaaias. Lisainfo ja registreerimine https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Laanemere-paeva-2020-opperetked

• Kell 13.30 mereprügipüüduri Seabin keskkonnahariduslik programm õpilastele Vanasadama Admiraliteedi basseini ääres. Lisainfo https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Laanemere-paeva-2020-opperetked

• Kell 14 paneelvestlus “Läänemeri puhtaks – koos lahendusi otsides”, vestlust voogedastatakse Delfi portaalis.

• Kell 16 jalutuskäik mööda Mustjõe renoveeritud kallast. Info ja registreerimine https://www.tallinn.ee/est/Vorm-Jalutuskaik-mooda-renoveeritud-Mustjoe-kallast Pikakari ranna koristustalgud. Info https://www.facebook.com/events/259615802007333/

• Kell 17 giidiga rattaretk “Läänemere ranna kultuurilugu” piki Tallinna lahe rannikut. Matka pikkus 7,3 km ja kestus 2 tundi. Registreeru https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Laanemere-paeva-2020-opperetked

• Kell 17 giidiga jalutuskäik Reidi teel. Pikkus 1,7 km, kestus 1,5 tundi. Registreeru https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Laanemere-paeva-2020-opperetked

• Kell 18 töötuba “Läänemerest inspireeritud ehituskunst”. Pae 19 hoovis. Info ja registreerimine  https://www.tallinn.ee/est/Vorm-Tootuba-Laanemerest-inspireeritud-ehituskunst

• Kell 19 õhtune jalutuskäik “Pirita ranna loodus” koos giidiga mööda mereranda. Info ja registreerimine https://www.tallinn.ee/rus/Vorm-Ohtune-jalutuskaik-mooda-Pirita-randa

• Kavas on ka ajakirja Hea Laps fotokonkurss “Suvi ja Läänemeri”. Laste tehtud fotosid oodatakse e-posti aadressile healaps@healaps.ee enne 31. augustit. Info https://www.facebook.com/ajakirihealaps/photos/a.173472299398462/3153338141411848/?type=3&theater

• Kalafoori retseptivõistlus, ainukeseks reegliks valmistada roog kohalikust, kestlikust kalast. Retseptide esitamise tähtaeg on 31. august. Peaauhinnaks elamusterohke päev kahele EstFish kalagiididega meriforelli püüdma. Info: https://www.kalafoor.ee/

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.