"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
VIDEO! Läänemere päev pakub erinevaid tegevusi (0)
24. august 2020
Ilja Matusihis

"Kõige suuremaks probleemiks peetakse hetkel Läänemere eutrofeerumist," ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agni Kaldma. "Keerulise sõna taga peitub nähtus, mida me suvel rannas oma silmaga võime näha – see on vetikate õitsemine ja sinivetikate vohamine. See tuleb asjaolust, et me paneme merre aineid juurde, mis ajavad mere ökosüsteemi tasakaalust välja; üks organism saab rohkem kasvada, rohkem toitu ning hakkab ära võtma ruumi teistelt organismidelt."

 

Läänemeri on üks reostunumaid meresid maailmas ning meist kõigil on oma käitumisharjumustega selles oma roll. Soome Instituut koos Soome suursaatkonnaga Tallinnas koordineerib 27. augustil Läänemere päeva, mis tutvustab läbi erinevate aktiivsete ja praktiliste tegevuste, kuidas Läänemere loodust hoida.

Kui varem sai Läänemere saastatuses süüdistada eelkõige naftareostusi, tehaseid ja näiteks ka Tšernobõlist tulnud radioaktiivset jääki, siis nüüd mõjutab aina enam Läänemere tervist ennekõike inimeste endi igapäevane käitumine.

Lisaks vette jõudnud prügile mürgitavad merekeskkonda ka inimeste poolt tarvitatavad erinevad ravimid, mis jõuavad merre läbi reoveesüsteemi. Merevetes hakkavad need omavahel kombineeruma ja loovad täiesti uue ja tundmatu keemilise ühendi. Kõik see jõuab ka kalade organismi ning toiduahelat pidi võib see keemia lõpuks jõuda ka inimeste endini.

Läänemere päev toob mereprügi jälgimise ja rattaretke

Alanud nädala neljapäeval toimuval Läänemere päeval saavad nii lapsed kui täiskasvanud läbi erinevate aktiivsete ja praktiliste tegevuste näha, millist prahti Läänemeri sisaldab ning teada, kuidas meist igaüks oma keskkonda hoidma peaks.

“Kõige tähtsam on see, et inimesed tuleksid ja näeksid ise ka, et reostuse probleem on päriselt olemas siinsamas Tallinnas, mitte ainult kuskil ookeanides,” rääkis Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudeng, vabatahtlik giid Siret Valge. “Enim nägid lapsed suitsukonisid, mida koguneb kõige rohkem, lisaks erinevaid jäätisepabereid, plastiktükke, kilekotte. Palju on ka ehitusjäätmeid, mis tulevad kõrvalt ehituselt. Näiteks parüleeni pisikesed tükid lendavad vette ja kogunevad kollektorisse. Need ei lagune kunagi ära, olles seetõttu väga ohtlik jääde.”

Peale mereprügi püüduri töö vaatlemise saab osa võtta ka aktiivsest jalgrattamatkast, mis kulgeb mööda Läänemere randa. Meisterdamishuvilised saavad Läänemerest inspireeritud ehituskunsti töötoas tutvuda meie randades leiduva loodusliku ehitusmaterjaliga. “Me olemegi planeerinud erinevaid tegevusi just sellepärast, et inimeste huvid on erinevad ning loodusteadmine ja -teadlikkus kasvab läbi oma kogemuse,” selgitas Tallinna Keskonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Elena Sapp. “Füüsiliselt aktiivsed inimesed saavad jalgrattaga liikuda ning huvilised tulla Botaanikaaeda ekskursioonile, mida juhib väga hea ekspert Urmas Laansoo, kes räägib väga emotsionaalselt ja ilmekalt kogu taimeriigi elu ja tegevusi.”

“Meil kasvab Eestimaal 1500 liiki taimi, mille hulgas on nii maitsvaid taimi, söödavate viljadega taimi kui ka mürgiseid taimi,” jätkas botaanik Urmas Laansoo. “Ma alati ütlen, et kui te tunnete pärast ekskursiooni taimi natuke paremini kui siia tulles, on suurem tõenäosus, et te elate ilusa, pika ja terve elu.”

Registreerumine Läänemere päeva sündmustele algas juba möödunud nädalal. Infot ürituste kohta leiab Läänemere päeva peakorraldaja Soome Instituudi veebilehelt www.finst.ee

Mure looduse pärast ühendab teisigi naaberriike

“Inimesed saavad osaleda erinevatel üritustel, või korraldada ise midagi,” soovitas Soome Instituudi juhataja Anu Heinonen. “Võib kasvõi kodus valmistada kalaroogasid Läänemere kalast, või sõpruskonnaga suplema minna. Toredad on ka kõik lastele mõeldud üritused. Minu enda jaoks üks põnevamaid üritusi on paneelvestlus, mis toimub neljapäeval kell 14. Räägitakse, mida head juba on tehtud Läänemere heaks, milliseid innovatiivseid lahendusi on olemas ning mida igaüks – kasvõi ettevõtja – saab teha Läänemere heaks. Vestlust saab Delfi portaali kaudu vaadata.”

Möödunud aastal toimus Läänemere päev Helsingis ja korraldajaks oli John Nurmineni Sihtasutus. “Nii tore, et sel aastal üritus laienes nii, et üritusi on igal pool Soomes, aga ka Eestis, nüüd ka Rootsis, Venemaal ja Lätis,” on Heinonen rõõmus. “Üks teema, mida sel päeval esile tõstetakse, on laste ja noorte haridus, kuid see on vaid üks osa teemadest ja kavadest. Eelmisel aastal oli tagasiside väga positiivne ning seetõttu ongi nüüd Tallinnas tulemas erinevaid üritusi lastele.”

Roheline mõtlemine on muutumas aina populaarsemaks nii Eestis kui mujal Euroopas. Heinoneni sõnul on Soomes on juba pikka aega tehtud tööd Läänemere heaks. “Meil on palju erinevaid organisatsioone, milledest üks on seesama John Nurmineni Sihtasutus, aga näiteks Helsingi ja Turku linnadel on olnud juba aastast 2007 oma programm, mille rakenduskava nüüd on juba kolmas, ja kuni aastani 2023 sisaldub selles umbes 100 meedet, mida linnad on otsustanud teha. Loodus on kindlasti nii soomlaste kui eestlaste jaoks väga oluline ning me jagame muret, mis on igal suvel seotud sinivetikatega. Soomel on Eestilt kindlasti õppida innovatiivsust ja efektiivsust, mida on näha näiteks “Teeme ära!” koristustalgutel ja teistel taolistel üritustel.”

Ka Anu Heinonen on seda meelt, et Läänemeri on väga saastunud. “Nagu on räägitud, on üks suurimaid probleeme põllumajandusest Läänemerre jõudvad toitained, mis põhjustavad mere eutrofeerumist,” kinnitas Heinonen. “See tähendab, et meres on palju toitaineid, mis põhjustavad sinivetika kasvu. See omakorda põhjustab hapnikupuudust meres. Teine suur probleem on kindlasti keemilised ühendid, mis jõuavad Läänemerre energiatööstusest või linnade kanalisatsioonist. Õnneks on prügil ja saastel seni olnud kaladele pigem väike mõju. Läänemerest püütud kalu kontrollib Eestis regulaarselt Veterinaariaamet, kes toetub Euroopa Toiduohutusameti uuringutele. Viimased näitavad, et Läänemere kalu on turvaline süüa.”

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.