"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Rektor Kalm: Maarjamäe kompleks kätkeb ajalooväärtust (1)
25. august 2020
Scanpix

"Nõukogude-aegne Maarjamäe kompleks on ajaloomälestisena oluline, kuid eriti suur on tema kunstiajalooline väärtus," ütles Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm. "Tallinn on valmis Maarjamäe memoriaalkompleksi arendamise visiooniga tegelema ja seda edaspidi ka haldama, kuid mälestusmärkidega sõja pidamises me ei osale," kinnitas linnapea Mihhail Kõlvart.

Ta rõhutas, et seda ei tohiks kindlasti lammutada, sest kõik minevikuperioodid lisavad oma lademeid. “Samas ei arva ma, et seda peaks restaureerides üles vuntsima. Ohtlikud kohad tuleb muidugi turvaliseks teha, aga see võiks jääda varemeks,” märkis ta. Kunstiakadeemia rektor meenutas, et isegi see fakt, kuidas memoriaali kuuluval ühel pronkslinnul metallivargad 1990ndatel tiiva ära saagisid, on oluline ajalooline fakt.

Ajaloolane Vahtre: kompleksi võiks jätta häppeningina lagunema

Ajaloolane Lauri Vahtre arvas samuti, et võiks punamemoriaali lagunema jätta, tagades kas hoiatavate siltide või mingite tõketega, et ta inimestele otseselt ohtlik ei oleks. Sellel lahendusel on tema sõnul mitu plussi. “Peamine – nii on kõige ausam. See, kuidas ta praeguseni on omaette lagunenud, väljendabki kõige paremini üldsuse hulgas valitsevat suhtumist, mis on valdavalt ükskõikne. Ei nõuta maatasa tegemist,” sõnas ta.

Vahtre osutas, et ülesehitamine ja läikimalöömine oleks samuti vale, sest lagunedes sümboliseeriks memoriaal üsna tabavalt, täpselt ja kunstiliselt mõjuvaltki kommunistliku poolsajandi kohta meie ajaloos ning meie praegust suhtumist sellesse.

“Memoriaali lagunema jätmise võib kuulutada häppeningiks, mis kestab sajandi või paar. Sellega saaksime kindlasti ka Guinnessi rekordite raamatusse,” ütles Vahtre. Ta möönis, et nii oleks ka kõige odavam. Seejuures toonitas ajaloolane, et see häppening tuleb vormistada korralikult, et oleks üheselt selge: memoriaal on lagunema jäetud meelega.

Maarjamäe kompleksil pole nõukogude sümboleid

“Maarjamäe kompleks on ainulaane ja nõukogude perioodile iseloomulik memoriaalansambel, mis esindab ühte keerulist perioodi Eesti ajaloos,” ütles okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu tegevdirektor Keiu Telve.

Ta märkis, et Vabamu näitel tegevad nad lähiajaloo mõtestamisega iga päev ning on näha, kui oluline on igale järgmisele põlvkonnale mõista Eestis toimunut. “Me ei saa kustutada 20. sajandil okupatsioone, aga me saame erinevate mäluasutuste koostöös aidata toonast arhitektuuripärandit mõista ja mõtestada selle olulisust selle sünnihetkes,” sõnas ta.

Sealjuures on Vabamu juhi hinnangul oluline anda sõna kõigile osapooltele ja inimestele endile – näiteks võiks paigas olla välja toodud inimeste mälestused, seisukohad ja mõtted seoses nõukogude memoriaaliga. See aitaks külastajal mõista memoriaali tähendust tänases hetkes.

Säilitamise poolt räägib Telve sõnutsi ka tõsiasi, et kompleks on abstraktne ja ilma silmapaistva nõukogudeaegse sümboolikata: Maarjamäel asuvad Eesti Ajaloomuuseum, Kommunismiohvrite memoriaal ning nõukogudeaegne memoriaalansambel võiks moodustada mäletamisala – paiga, kus mõelda ajaloos toimunu üle.

Valitsus asub lähiajal arutama Maarjamäele nõukogude ajal ehitatatud memoriaali säilitamist. Siseminister Mart Helme ütles ERR-ile, et tema pooldab nii selle kompleksi kui linnahalli lammutamist, kuid mõistab, et valitsuses tuleb sellele teemal tuline arutelu.

Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) on valitsuskabinetile esitanud memorandumi, milles pakutakse lahendusi nõukogude okupatsiooniajal Maarjamäele püstitatud memoriaalkompleksi edasise saatuse kohta. Praegu kuulub maa-ala riigile, kuid Tallinna linn on huvitatud selle maa omandamisest. Samas on seadnud linn lisatingimuseks, et riik annaks 3-4 miljonit kompleksi kordategemiseks.

Mitu valitsuse liiget on aga avaldanud kahtlust, kas maksumaksja rahaga peaks üldse sellist rajatist korda tegema. Selle vastu on ka siseminister Mart Helme (EKRE).

Maarjamäe memoriaali ajaloolisest ja arhitektuuriloolisest silmapaistvusest kaitsti Anni Martini poolt magistritöö.

Linnavalitsus ei nõustu memoriaali lammutamisega

Linnapea Mihhail Kõlvart rõhutas, et Maarjamäe memoriaalkompleksi monumendid ja ehitised on ohtlikud ning lagunenud seisukorras. Ettepaneku anda kõnealune maa Tallinna omandisse tegid Keskkonna-, Rahandus-, Justiits- ja Kultuuriministeerium ning Maa-amet.

Tallinna Linnavalitsus on linnapea sõnul asunud seisukohale, et kui maa-ala antakse Tallinna omandisse ja hallata, tuleks riigil eraldada ka rahalisi vahendeid memoriaalkompleksi rekonstrueerimiseks. “Tallinn on valmis Maarjamäe memoriaalkompleksi arendamise visiooniga tegelema ja seda edaspidi ka haldama, kuid mälestusmärkidega sõja pidamises me ei osale,” ütles Kõlvart.

Kõlvart ei toetanud ka siseminister Helme mõtet, et mõistlik oleks Tallinna Linnahalli lammutamine ning kaitses ideed muuta praegu kehvas seisus mereäärne suurehitis multifunktsionaalseks kontserdi- ja konverentsikeskuseks.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kel on pikem
25. aug. 2020 19:26
Obelisk kui fallose sümbol. https://www.texemarrs.com/032009/obsessed_with_sex.htm http://freemasonrywatch.org/sexmagic.html