“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
VIDEO JA FOTOD! Kõlvart: kalad ei suitseta, Läänemere olukord on inimeste tekitatud (0)
27. august 2020
Albert Truuväärt

"Kui kahe linna koostöös paigaldati siia Vanasadamasse Seabin, et võidelda selle abil mereprügiga, siis nüüd on Tallinnal hea meel merre jõudva prügi vähendamise ennetamiseks kinkida Helsingile Ballot Bin," sõnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

  

Vaata galeriid (29)

Tänase Läänemere päeva raames tutvusid Soome suursaadik Timo Kantola, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Asi Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm merepüügipüüduri Seabin tühjendamisega Vanasadama Admiraliteedi basseini ääres. Ühtlasi andis linnapea Mihhail Kõlvart Tallinna Sadamale ning Soome suursaadikule üle spetsiaalselt suitsukonidele mõeldud prügikastid – Ballot Bin´id.

Tänavu juuli alguses paigaldati Vanasadamasse mereprügipüüdur Seabin, mis korjab vette sattunud plastikut ja muud olmeprügi. Mereprügipüüdurit Eestis varem kasutatud ei ole. Seabini paigaldamine sai teoks tänu Helsingi ja Tallinna linna koostööle. Seadme valdaja Wärtsilä Corporation annab püüduri Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kasutuseks kuni septembri lõpuni. Püüdurit paigaldab ja hooldab Tallinna Sadam.

Tallinn ja Helsingi teevad koostööd

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Läänemeri meie identiteedi lahutamatu osa. “See on ajalooliselt kujundanud ja ühendanud kõiki selle kaldal elavaid kogukondi ja kultuure. Nii ühendab meri ka kaht partnerlinna – Tallinna ja Helsingit. Kui kahe linna koostöös paigaldati siia Vanasadamasse Seabin, et võidelda selle abil mereprügiga, siis nüüd on Tallinnal hea meel merre jõudva prügi vähendamise ennetamiseks kinkida Helsingile Ballot Bin,” sõnas Kõlvart. “Teise Ballot Bin´i kingime täna Tallinna Sadamale, kelle ambitsiooniks on olla täielikult kliimaneutraalne sadam. Tallinna Sadam on linna kui Euroopa Rohelise pealinna finalisti hea koostööpartner. Meid ühendab keskkonnahoidlik maailmavaade ning ka reaalsed tegevused, mida oma organisatsioonides muutuse ellu viimiseks ette võtame.”

Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudeng Siret Valge tühjendab püüdurit iga kahe päeva tagant. Prügi sorditakse liigiti ja kaalutakse. Andmed edastatakse ülemaailmse projekti andmebaasi. “Merepüügipüüdur on ainulaadne, sest ta on maailmas ainuke sedasorti masin. Ta on tehtud taaskasutatud plastikust ja Eestis pole seda varem kasutatud,” ütles Siret Valge.

Kõige rohkem on Siret Valge sõnul basseini põhjast leitud pehmet plasti. “Näiteks jäätise- ja küpsisepabereid, sigaretikonisid, ehituselt on tulnud siia penoplasti. Huvitav on see, et leidub ka tulemasinaid, nii et inimesed lisaks konide viskamisele, viskavad vette ka tühjaks saanud tulemasinaid,” tõdes Valge.

Kõige huvitavamaks leiuks võib tudengi sõnul pidada sokki, mille tunnistajaks oli ka leidudega tutvuma tulnud linnapea Mihhail Kõlvart. Konisid on kahe kuuga leitud väikese ala pealt 160 tükki.

Üks sigaretifilter mürgitab 1000 liitrit merevett

Tallinna linnapea sõnul võib koni tunduda väike probleem, kuid mõjub vees elavatele organismidele laastavalt. “Üks sigaretifilter suudab mürgitada 1000 liitrit merevett. Loodusesse pääseb aastas umbes 4,5 miljardit koni. Läänemeri on osa meie keskkonnast ja identiteedist. Peame aru saama, et selle saatus sõltub inimeste käitumisest ja tegevustest,” ütles Kõlvart.

“Tõenäoliselt kalad ei suitseta, see on juhtunud ikka tänu inimeste käitumisele. Ma arvan, et alustada tuleb mõtteviisist. Peame märkama väikeseid asju ja uus algatus on mõeldud selleks, et märkaksime ning muudaksime oma käitumist. Kui inimene käitub vastutustundlikult, siis koni merre ei jõua,” ütles linnapea.

Tallinnale kui 2022. aasta Euroopa Rohelise Pealinna finalistile on mere prügiprobleemile tähelepanu osutamine üks programmi põhialuseid. Sel aastal keskendutakse konireostusele Läänemeres. Seega kutsub Tallinn üles igaüht hoolima Läänemere puhtusest ja viima prügi, sealhulgas ka sigaretikonid sinna, kus on selle õige koht – prügikasti. Peagi paigaldatakse ka  Tallinna linnaruumi spetsiaalselt konidele mõeldud prügikastid Ballot Bin´d, mis aitavad vähendada maismaalt merre sattuvat konireostust.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmi sõnul on sadam huvitatud ka edaspidisest koostööst rohepealinna projektidega. “Oleme väga huvitatud sellest koostööst, et saaksime ka ise aru, mis on sadamabasseini puhtus ja vastavalt analüüsidele hakkame tegutsema. Tallinna sadam on kaasas ka jätkuprojektiga, meil on mõtteid, kuidas edasi minna ja mida teha, et vesi oleks puhtam,” ütles Kalm.

“Kõigepealt on plaanis teadlikkuse tõstmine, rohkem prügikaste ja kommunikatsiooni. Koostöös mehitamata laevaprojektiga NYMO plaanime käima panna ka robotlaeva, kes pidevalt monitoorib ja ka prügi korjama hakkab,” ütles Kalm, et NYMO on juba admiraliteedi basseinis ringi sõitnud, aga nüüd on küsimus tema võimekuses prügi korjata.

Läänemere päeva puhul toimuvad täna üritused üle Eesti. Tallinn eriprogramm Läänemere päeva tähistamisel on disainitud Keskkonna- ja Kommunaalameti, Botaanikaaia ja Kadrioru pargi koostöös.

Läänemere päevaga seotud üritustest leiab infot siit.

Ballot Bin´id on veidi humoorikad prügikastid, mille idee on alguse saanud Suurbritanniast. Nende eesmärgiks on juhtida inimesi konisid korrektselt ära viskama. Tegemist on koniprügikastiga, mille abil saab erinevaid küsimusi esitada. Inimesed saavad omakorda anda oma vastuse koni prügikasti poetades. Olukorras, kus 50% Läänemere plastprügist moodustavad sigaretikonid ning 80% neist jõuab merre maismaalt, on Ballot Binid väga vajalikud. Teiste linnade kogemus on näidanud, et nende kasutuselevõtt on vähendanud konireostust olenevalt asukohast 50-80%. Ballot Bin´i koniprügikaste leiab täna näiteks Berliinist, Kopenhaagenist, Viinist, Dublinis ja Bratislavast.

 Seabin on rahvusvaheline projekt, mis sai alguse 2014. aastal Austraalias. Kaks noort Andrew Turton ja Pete Ceglinski, kellele meeldis lainelauaga veelainetel sõita, otsustasid midagi mereprügi vastu ette võtta. Mereprügist on saanud tõsine oht veekeskkonnale. Merel ja ookeanil on tekkinud terved prügisaared, mis koosnevad laevadelt visatud ja maismaalt tulnud peamiselt plastikprügist. Andrew Turton on laevaehitaja ja meremees, kes seilas palju aastaid mööda merd. Ta nägi oma silmaga, kuidas kasvas merereostus aastast aastasse. Koos oma sõbra laevaehitaja Pete Ceglinskiga hakkasid nad mõtlema, mida võib looduse heaks ära teha. Kui randades on prügikastid, siis võiks olla spetsiaalne kast ka merel, mis korjab vette sattunud plastikut ja muud olmeprügi, õli, jms. Nii sündis projekt Seabin, mis tõlkes tähendab “mereprügikast”, kuid tegelikult ei ole Seabin ainult passiivne prügikast. Selle põhja on paigaldatud pump ja seade püüab ise merevette sattunud reostust muutes sellega merevee puhtamaks. Seabin püüab kinni ka kuni 3 mm suurusega mikroplastiku osakesi. See annab põhjuse nimetada Seabin eesti keeles mereprügipüüduriks. Praegu on paigaldatud 860 mereprügipüüdurit üle maailma.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.