"Nägime koroonakevadel, et ka täiskasvanud ei pea sõitma kesklinna tööle. Sealt hakkavad muutused peale: asumites on meil kergliiklusteed, mida mööda saaks jalutada tööle, poodi ja kooli," ütles Martin Villig tulevikule mõeldes.
Rohetiigri koostööplatvorm koondab neljakümmet Eesti ettevõtet ja organisatsiooni ning soovib saada kestlikkuse teemade esindusorganisatsiooniks, pannes aluse tasakaalus majandusele ning viies Eesti ühiskonnas läbi rohehüppe. Rohetiigri projektis osaleb ka Rohepealinna tiitlile kandideeriv Tallinna linn, millega seoses allkirjastasid heade kavatsuste kokkuleppe Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Teeme Ära SA esindaja Eva Truuverk.
Rohetiigri avaüritusel Rocca al Mare koolis tutvustati Rohetiigri ambitsiooni kasvada roheteemade suunanäitajaks. “Isegi kui kasvav arv ettevõtteid ja organisatsioone võtavad jätkusuutlikkuse teemat juba väga tõsiselt, napib koordineerivat jõudu, kogemusi ja keskkonnaalaseid teadmisi,” rääkis liikumise üks eestvedajatest Mihkel Tammo. “Rohetiiger koondab tegijad kokku ja pakub koostööplatvormi, sünergiat ja katsetamise võimalusi.”
Tulevikulinnas väheneb autode kasutamine
Diskussioonipaneelis “Kuidas rohepesu asemel tegelikult rohehüpet teha ehk kuidas organisatsioonid roheteemasid tähtsustavad?” võtsid sõna AS Alexela juhatuse liige Alan Vaht, ettevõtte Bolt kaasasutaja Martin Villig ning Politsei- ja Piirivalveameti juht Elmar Vaher.
“Kõige suurem muutus ei ole investeeringutes, vaid kahe kõrva vahel – ja see on kõige raskem,” märkis Mihkel Tammo.
Bolt üritab tarbija käitumist ja teadlikkust muuta väikeste sammudega. “Olime esimene transpordiplatvorm, kes roheplaani raames tõi kasutusele nii elektritõukerattad kui -autod,” loetles Martin Villig. “Kesklinnas soovitame klientidele 1–3 km sõitu teha auto asemel elektritõukerattaga. Oma töötajatelt võtsime ära parkimiskoha kompensatsiooni, mis paneb inimesi mõtlema, miks ma käin autoga kontoris ja millised on alternatiivid?”
Kui mõtiskleda, mis võiks olla kümne aasta pärast teistmoodi, leidis Villig, et alustada võiks küsimusest, miks inimene nii palju sõidab. “Linnadel on lastud areneda liiga laiaks,” tõi Villig välja. “Lapsed ei käi kohalikus koolis, vaid nad tuuakse linnakooli. Nagu me nägime koroonakevadel, ei pea ka täiskasvanud sõitma kesklinna tööle. Sealt hakkavad muutused peale: asumites on meil kergliiklusteed, mida mööda saaks jalutada tööle, poodi ja kooli. Võiks teha koostööd linnadega. Me ootame, et valitsus paneb oma poliitikaga inimesi mitte kesklinna tulema.”
Eesti võiks olla kolme kõige väiksema süsiniku jalajäljega riigi hulgas
Milline on keskkonna olukord Eestis ja kas meist sõltub midagi maailma päästmisel, arutlesid oma ettekannetes mitmed sõnavõtjad. “Meie kätes on võimalus anda ettevõtetele signaal, mida ja kui palju me tarbime,” sõnas ÜRO keskkonnaprogrammi Eesti esindaja Ado Lõhmus. “Kui me teeme teadlikke otsuseid eelistada keskkonnasõbralikke tooteid-teenuseid, on sel sõnum ka ettevõtetele ja oluline mõju keskkonna seisundile. Sel aastal oli kogu maailm lukus 3–4 kuud, mil me kasutasime ressursse vähem ja saastasime vähem. Võiksime seda tendentsi jätkata: mõelda keskkonna seisundi ja säästlikuma tarbimise suunas, millele igaüks võiks kaasa aidata.”
“Olgugi, et juba aastakümneid on räägitud, tehtud analüüse ja kokkuleppeid, pole emissioonide kasvu kontrolli alla saadud,” nentis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juht Lauri Tammiste. “Kõik loodavad, et keegi teine (USA, Hiina, Eesti Energia) võtab midagi ette, aga mina ise ei pea midagi tegema. Materjalikasutus aina kasvab ning me kasutame loodusressursse järjest ekstensiivsemas tempos. Kõik, mida töötleme, muutub prügiks: plast-, toidu-, elektroonika- ja tekstiilijäätmed. Eesti on küll õnnelikus geograafilises situatsioonis – meie õhk on puhas, veepuudust ei ole, ökosüsteemid on väga heas korras –, kuid samas, süsiniku jalajälg on meil tänu põlevkivienergeetikale üks suurimaid Euroopas. Roheinnovatsioonis ja ressursside kasutamises oleme kahjuks sabassörkijad.”
Tammiste meelest võiks Eesti järgmise kümne aastaga seada ambitsioonikad eesmärgid, mille seas on jõudmine Euroopa Liidus kolme kõige väiksema süsiniku jalajäljega riikide hulka. “Elementaarne peaks olema nulljäätmete põhimõte, kõik organisatsioonid võiksid teada oma jalajälge ja selle vähendamist ning finantssektoris peaks olema juurdunud teadmine, kuidas mõõta ja hinnata eri projektide keskkonnasõbralikkust,” loetles Tammiste. “Tallinn võiks olla võitnud Euroopa Rohelise pealinna tiitli ning elukeskkond võiks olla veel suurepärasem kui täna. Ka keskkonna rohetehnoloogiate hulgas saaksime olla esirinnas.”
Selleks võiks olla otsustamisjulgust, selget poliitilist tahet ja pühendumust ning alustada tuleks iseendast – oma kodus ja organisatsioonis. Ühtlasi soovitas Tammiste kõigil katsetada, kiirelt õppida, ning mitte takistada midagi ära teha teistel, kes tahavad.
Tuleviku Eestis ei ole maailmakoristuspäevi vajagi
Elmar Vaher tundis muret Politsei- ja Piirivalveameti paberikasutuse pärast: “Me trükime aastas välja 55 tonni paberit; meil on 14 km ulatuses arhiivi. Ometi on meil võimalusi – suurim mõju keskkonnale on digitaalne mõtteviis.” Juba on edasiminek, et seoses ID-kaardiga ei pea enam iga viie aasta tagant politseis käima. Liigume suunas, et politseivorm ei lähe prügikasti, vaid taaskasutusse. Meie viimatine innovaatiline projekt on nn rahunemispeatus.”
Vaheri kogemust mööda liigutakse juba praegu suunas, et töötaja tahab kuuluda organisatsiooni, mis on säästlik ja rohelise mõtteviisiga. “Loodan, et kümne aasta pärast ei ole meil maailmakoristuspäevi enam vajagi.”
Rohetiigriga liitunud organisatsioonid ja ettevõtted:
AS Tere, AS Tallinna Sadam, Coop Eesti Keskühistu, Eesti Rahvusringhääling, Agron Halduse OÜ, AS Hoolekandeteenused, AS LHV Pank, Bolt Technology OÜ, Lääne-Harju vald, Hundipea OÜ, Ülemiste City, Politsei- ja Piirivalveamet, Rocca al Mare kool, Elisa Eesti AS ja Zavod BBDO OÜ.
Rohetiigri koostööpartnerid:
AS Alexela, OÜ E-Agronom, Nordecon Betoon OÜ, Ragn-Sells AS, CRONIMET Nordic OÜ, AS Vestman Energia, Estanc AS, OÜ Bepco, AS Utilitas, OÜ Agenda Public Relations, OÜ Sustinere, Miltton Sisu OÜ, Rootloop OÜ, Tallinna linn, Teeme Ära SA ja Siromo OÜ.
