Riigikogu kultuurikomisjonile laekus tähtajaks ideekavandeid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on taotluste spekter avar, mis näitab kultuurielu muresid ja soove. “Ühest küljest on meil väga hea meel, et nii suurt aktiivsust on näidatud, kuid teiselt poolt, kuna ettepanekuid on palju ja kõiki rahastada ei saa, tuleb valik raske. Me ei kavatse ühtegi ideed koheselt laualt maha lükata ja peame lahenduste leidmiseks nõu Kultuuriministeeriumi ja teiste partneritega,” rääkis Must.

Musta sõnul pidas komisjon ettepanekuid oodates silmas, et tegemist võiks olla ehitistega, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.

Komisjoni aseesimees Heidy Purga tõi positiivsena esile, et ideekavandid ei puuduta ainult pealinna uute kultuuriobjektide rajamist, vaid ettepanekuid on laekunud üle Eesti. “See annab võimaluse toetada kultuurielu ka väljaspool pealinna,” ütles Purga. “Edasi peab käivituma laiem diskussioon, et sõeluda välja ideed, mille rahastamisel oleks võimalik ühendada kultuuri eri valdkondi.”

Tallinna projektid paistavad silma põhjalikkusega

Tallinna objektidest on ettepanekud saadetud Tallinna Kunstihoone, Tallinna Linnahalli, Oleviste Kiriku, EKA loomekeskuse, Rahvusooperi uue hoone, Eesti Filmikeskuse, Filmimuuseumi ja Tallinna Filmilinnaku, Eesti Teadus- ja Tehnikakeskuse ning Nüüdismuusika keskuse renoveerimise või rajamise toetamiseks.

Aadu Musta sõnul käib komisjonil alles materjalidega tutvumine ning läbi arutatakse kõik projektid, kuid mitmel Tallinna objektil on lootust toetuse saamiseks. “Peaaegu kõik esitatud Tallinna projektid on hästi tehtud. See on tähtis, et mõte ja idee oleks selgelt välja toodud. Seda on näha, et Tallinna projektide koostamisel on osalenud head spetsialistid ja neid on kirjutanud kogemustega inimesed, kes tunnevad nii kultuuri kui teiselt poolt oskavad ka raha lugeda ja arvestada,” kiitis Must konkursil osalevaid Tallinna objekte.

Musta sõnul on oluliseks kriteeriumiks ka lisarahastus, sest selle puudumisel jäävad objektid liiga kauaks venima. “Me ei taha sellist nimekirja, kus öeldakse, et objekt saab 99 aasta pärast valmis. Numbrid on tähtsad. Teravaks probleemiks enamus projektide pugul on kaasrahastamise probleem. Saame anda tugeva hüppe ja toe, aga see summa pole lõputu ja vaja on ka lisarahastust, muidu ei saa objektid piisavalt kiiresti valmis,” ütles Must.

Finantseerimine avaneb lõplikult aastal 2024, nii et põhjalike otsuste tegemiseks on aega. “Meil peab olema tarkust asjad mitu korda läbi rääkida ja mitte kinnitada poolikuid variante. Komisjonis on olnud ka arusaam, et kuigi tähtaeg on läbi ja projektid on esitatud, siis anname võimalusi neid veel paremaks teha. Kui näiteks peaks juhtuma, et on kaks objekti, mis on omavahel sarnased, siis on suur pluss kui projektide juhid otsustaksid, et teevad kahest ühe, aga parema lahenduse,” ütles Must, et muudatused on veel võimalikud.

Unistused on suuremad kui tegelikud võimalused

Kõige suuremaks esitatud objektiks on Tallinna Linnahall. Musta sõnul võib mõnel juhul kõne alla tulla, et objekti püsikulud on riigieelarves, kuid oluline on jätkusuutlikkus. “Me ei tahaks, et juhtuks nii, et planeeritaks midagi sellist, mille püsikulud on ülejõu käivad. Tahame vaadata, et objekt ei jääks kellegi eelarvesse nagu veskikivi kaela, et pärast ei jõua seda ära hallata,” lisas Must.

Musta sõnul võib juhtuda ka, et liiga suur projekt on küll hästi tehtud, kuid unistused on suuremad kui tegelikud võimalused. “Vahel võib juhtuda ka nii, et tuleb läbirääkimiste voor, kus teatame, mis on projekti lagi, mida saame üldse lubada ja kui projekti esindaja ütleb, et vajalikku summat ka omapoolselt kokku ei saa, siis tuleb välja, et väga suur objekt kuulutatakse ülejõu käivaks,” ütles Must, kuid lisas, et praegu on vara järeldusi teha ja kõigi kavanditega tutvumine võtab aega.

Kultuurikomisjon tutvub esitatud ideekavanditega sügisistungjärgu alguses ning kavandab edasise tegevuse. Otsuse, milliste objektide ehitamist või renoveerimist Kultuurkapitali vahenditest toetada, teeb kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu.

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti.

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.

Varem Kultuurkapitali seaduse alusel rahastatud Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitamise tagasimaksed lõppevad prognooside kohaselt 2023. aastaks.

Tallinna objektidest on ettepanekud saadetud Tallinna Kunstihoone, Tallinna Linnahalli, Oleviste Kiriku, EKA loomekeskuse, Rahvusooperi uue hoone, Eesti Filmikeskuse ja Tallinna Filmilinnaku toetamiseks.

Esitatud ideekavanditega saab tutvuda Riigikogu kodulehel.