„Online-kogukondades saavad kokku mehed, kes on kurvad, tunnevad end tõrjutuna ja üksildaselt,“ rääkis digitaalse psühholoogia ekspert Christian Mogensen. “Sellistesse kogukondadesse kogunenud mehed tunnevad, et nad on millestki ilma jäänud. Keskendutakse lahendustele, mis on ebaühiskondlikud.”

Sotsiaalministeeriumi korraldatud rahvusvahelise võrdõiguslikkuse teemalise konverentsi teema oli sel aastal hoolivad mehed. Marina Kaljuranna juhitud arutelul räägiti, kuidas ennetada ja tegeleda soopõhise küberkiusamisega, internetis leviva vihakõnega ning misogüünsete interneti kogukondadega.

Taanis on algatatud uuring, millega tahetakse välja selgitada, kui suur on noorte vihaste meeste osakaal Põhjamaade küberruumis. Ühe uuringu läbiviija, digitaalse psühholoogia eksperdi Christian Mogenseni sõnul on näha, et online-kogukondades saavad kokku mehed, kes on kurvad, tunnevad end tõrjutuna ja üksildaselt. “Sellistesse kogukondadesse kogunenud mehed tunnevad, et nad on millestki ilma jäänud. Keskendutakse lahendustele, mis on ebaühiskondlikud.”

Uuringu käigus on selgunud, et end üksi tundvate, varasemalt tõrjutud noorte meeste proportsioon internetis on suhteliselt suur. “Nad ütlevad, et nad ei saa käituda nii koolis või avalikus ruumis, aga nad saavad olla sellised, nagu nad tahavad, internetis. Nad tunnevad, et nad pole õnnelikud ja ei saa end otse väljendada, sest see ei käi kokku nende arusaamisega sellest, milline on mehelik mees,” lisas Mogensen.

Enesekesksed paremäärmuslased

Omaette grupp internetis on eksperdi sõnul paremäärmuslaste kogukonnad. “Need on mehed, kel on tohutult kõrge enesehinnang, nad mõtlevad kõike läbi mina-spektri. Tavaliselt on see seotud Ameerika poliitikaga viimase 15 aasta jooksul. See on ideoloogia, mis ei paku lahendusi, vaid keskendub probleemidele. Nad lihtsalt ütlevad, et neile see ei meeldi. Ei saa öelda, et neil on üks esindaja või eeskuju, neid on palju. Tihti alustavad sellised inimesed oma väljaütlemisi stiilis “ma ei ole rassist, aga”. Nad on äärmiselt konservatiivsed ka pere ja kogukonna teemadel,” ütles Mogensen, kelle sõnul on inimesi, kes matkivad internetis reaalse elu poliitikuid.

Mogensen tõi välja, et naistevastaseid rünnakuid internetis põhjustavad tihti mehed, kes peavad kõiki naisi pahelisteks ja süüdlasteks nende puudulikus seksuaalelus. “Neil ei ole kogemusi ja nad arvavad, et keegi teine on selles süüdi. Seksuaalne võimekus on nende arvates inimesele kaasa sündinud ja nad näevad seda vastandades – mina ja nemad. Tihtipeale on tegemist ka vasakpoolsetega ja öeldakse, et seks on midagi niisugust, mille pakkumine on naise ülesanne. Nende jaoks on seks nagu mingi kaup, mida üks peab osutama ja teine saama. Nad tunnevad, et nad on jäetud ilma mingist põhiõigusest, kui naised nendega seksuaalsuhteid ei soovi,” tõi Mogensen välja.

Sotsioloogi ja Queenslandi ülikooli professor Michael Floodi sõnul viib neid noori mehi veebikeskkondadesse üldine feminismivastasus meie kultuuris. “Minu arvates ei ole veebikeskkonnad nendele noortele meestele vaimselt tervislikud. See mentaliteet, mis seal valitseb, on väga negatiivne, nad on kinni vihas ja tahavad kedagi süüdistada. Mingil määral võivad nad mõjuda ohtlikena,” ütles Flood.

Mogensen tõi näitena terroristi Anders Behring Breiviku, kes oli enne massitapmist Norras väljendanud oma nägemust ja hirmu tuleviku ees, kus naiselik kultuur lõpuks välja sureb, sest mehed on nii demoraliseerunud või muutunud liiga nõrgaks, et naisi kaitsta. “Saame aru, et nende meeste ühine joon on ebakindlus ja kogukondadesse kogunemine tekitab tunde, et “ma ei ole üksi, minusuguseid on veel.” Kui nad ei leia seda tuge kusagilt mujalt, siis internetis on see kättesaadavam,” ütles ta.

Eksperdi sõnul tunnevad internetis radikaliseerunud noored mehed, et ühiskond on nende vastu ebaõiglane. Tuntakse, et kuskil on mingi eliit, mis on ohtlik ja pahatahtlik, ning ennast ei tunta piisavalt väärilisena, et sinna kuuluda. “Kui saaksime niisuguste inimestega rääkida sellest, et on võimalik abi saada ja et see abi ei pea olema samasuguste inimestega vestlemine kogukonnas, siis oleksime juba palju lähemal lahendusteni,” ütles Mogensen.

Internetikeskkonnad loovad pseudostaare

Mogenseni sõnul on interneti radikaalid saanud oma ideoloogiad Ameerika filmidest, kus anonüümsed tegelased, superkangelased võitlevad pahade vastu. Internetis on tihti vaenlasteks nn eliit, naised või näiteks vasakpoolsed ajakirjanikud. Internetikeskkonnas on võimalik saada kiiresti populaarseks, mis võib inimesi muuta veelgi radikaalsemaks. “Internetis võid olla rokkstaar või Hollywoodi filmitegelane. See on kultus. Oleme loonud internetis pseudotähed, millega on tõrjutud meeste gruppidel kerge haakuda,” ütles Mogensen.

Mogenseni sõnul on tegu vastukultuuriga, mis on tekkinud selle pinnalt, et noored mehed näevad haavatav olemist kui mitte maskuliinset iseloomujoont ja digimaailmas pakub anonüümsus neile midagi, mida nad päriselus kogeda ei saa. “Suurem osa meestest ütleb skaalal õnnelik ja kurb, et neil on okei olla. Hobid ja tugisüsteemid mängivad suurt rolli õnnelikus olemises ja kui me seda ei arvesta, neid inimesi ei kaasa, siis olemasolevat olukorda ei muuda,” ütles Mogensen.

“Ekstremistide vastu ei saa võidelda viharaviga, sest viha on tihti ainus maskuliinne joon, mida inimesed mõistavad või aktsepteerivad, ning vihaga tegelemine võtaks neilt justkui mehelikkust ära. Peame aru saama, kuidas saaksime neid kaasata enne, kui see pöördub tõeliselt vihaks ja agressiivsuseks,” lisas Mogensen.

Sam de Boise ütles, et kuigi sotsiaalmeedia platvormidel on oma vastutus ja roll, siis haridus ja selle mitmekesisus on olulise tähtsusega. “Kui jälgime platvorme, siis näeme, et ka seal toimuvad muudatused, aga on oluline hariduses puudutada nii mitmekesisuse teemat kui ka rääkida lahti, mida kujutab endast maskuliinsus ja kui paljudel erinevatel viisidel see avalduda võib,” ütles de Boise. “Kui ütleme, et noored mehed ei tule kuulama, kui räägime ilusamast ja paremast elust, siis neid on võimalik sinna siiski juhtida. Kooliharidusel ja kunstikoolidel on suurem roll, kui arvame,” lisas de Boise.

Lahendused nõuavad tegutsemist nii isiku kui ka valitsuste tasandil

Kübervägivalla vastu võitlemisel on ekspertide sõnul olulisteks märksõnadeks muutused seadusandluses, kriitiliste kuid rahumeelsete internetikeskkondade loomine, ennetus igas võimalikus vormis ning aktivism.

Christoph May on tegelenud toksilise maskuliinsuse teemaga aastaid. Ta viib Taanis läbi erinevaid töötubasid täiskasvanud meestega ja tal on ka Facebooki grupp, kus on võimalik arutleda erinevatel meeste ja maskuliinsusega seotud teemadel. Kriitiliste ja rahumeelsete internetikeskkondade loomine ongi üks variant, kuidas internetis radikaliseerumise vastu võidelda.

May loodud arutelugruppides on kokku 4000 liiget. “Teemad ja postitused on väga huvitavad, arutelu on väga kõrgetasemeline. Räägime meestest ja maskuliinsusest. See on meie reegel. Kui keegi räägib teemast mööda või hakkab naistest rääkima, siis see ei lähe. Lisaks on meil kindel standard, et oleme igasuguse diskrimineerimise vastased. Kedagi ei tohi kritiseerida ja ohvrit süüdistada,” ütles May. “Reeglid on vajalikud, et saavutaksime kriitilise ja rahumeelse keskkonna, kus kõik tunnevad end teretulnuna,” lisas May.

Iirs Luarasi, Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla eksperdi sõnul on oluline kindel seadusandlus, mis defineerib küberkuritegevust selgelt. “Enne Istanbuli konventsiooni ei olnud kübervägivalla kohta veel otseselt midagi paigas. Meie organisatsioon(GREVIO) leidis, et jälitamine on võrdne küberkiusamisega. Rootsis on kellegi ahistamine nüüd süütegu ja seadustes on läbi viidud muudatusi. Ka Türgis nõudsime jälitamise võtmist süüteona,” ütles Luarasi. Tema sõnul on seadusandlused riigiti arenemas ning ka Euroopa Nõukogu on hiljuti pidanud maha debati kübervägivalla teemadel.

Lisaks seaduseandluse muutmisele peab Luarasi oluliseks ka ennetust. “Inimesed ei anna tihti veebis toimuva seksuaalse ahistamise kohta teada ja nad isegi ei tea, et see pole lubatud. Kõige tähtsam kübervägivalla elimineerimises on ennetus. Kaasatud peavad olema nii Euroopa Nõukogu, komisjon, erinevad kogukonnad kui ka isikud. Iga inimese panus on oluline, et maailm oleks turvalisem ja ohutum. Oleme monitooriv organisatsioon(GREVIO), teeme koostööd Euroopa Nõukogu küberkonventsiooniga, kus proovime paika panna naistevastase vägivalla vastu võitleva dokumendi. Oleme näinud, et päris mitmed riigid on seadusandlust koostamas, kuid ka rahvusvahelised organisatsioonid peaksid seaduseid välja pakkuma,” ütles Luarasi.

Sean Cooke on meeste nõustamisega tegelenud juba mitukümmend aastat. Tema nõuandeteenus on kättesaadav seitse päeva nädalas. “Mehed, keda nõustame on potentsiaalselt talendikad andekad noored, kes võiksid ühiskonnaelus väga palju kaasa aidata, aga oleme ühiskonnana enda jaoks justkui kaotanud. On olnud arusaamine, et nii poisid, noored kui ka täiskasvanud mehed on suhteliselt aeglased ja ei näita välja oma emotsioone, aga see, et nad on internetikeskkondades lõpuks leidnud võimaluse oma haavatavust väja näidata, tähendab, et see on neile vajalik. On oluline, et saaksime haavatavusele vastata abiga ja see vastus ja abi peaks olema positiivne,” ütles Cooke.

Sam de Boise Rootsist läheneb võrdõiguslikkusele aga muusika kaudu. Tema teadustöö on pühendatud sellele, kuidas kasutada muusikat sotsiaalsfääris. “Mind huvitab mitte see, mida muusika teeb inimesele, vaid kuidas inimesed muudavad muusikat. Antifeministlik tendents ja valge rahvuslikkus pole midagi uut. Kui tekivad sellised meeste kogukonnad, siis see on mõnes mõttes tagasilöök, sest 90ndatel oli meil misogüünseid kogukondi küll,” ütles de Boise.

Kogukondi saab manipuleerida

De Boise sõnul on võimalik neid kogukondi ka mõnes mõttes manipuleerida, sest uuringud on näidanud, et see, kuidas toimub liikumine nendes kogukondades, on mõjutatud näiteks valimistest või sellest, millest ja kuidas meedias räägitakse. Need mõjutajad võivad innustada ja tulemuseks võib olla tõusev vajadus vihaste kogukondade järele. “Väga palju tööd on ära tehtud näiteks suunamudijatega ja ka inimestega, kes väljendavad vastukaaluks aktiivselt enda teistsuguseid seisukohti ning muudavad sellega antifeministlikes kogukondades valitsevaid seisukohti,” ütles de Boise.

Küsimuse peale, mida konkreetset peaksid ette võtma valitsused, ütles Christoph May, et ka valitsus koosneb inimestest ning ta soovitaks igal inimesel olla feminismi pooldaja igas aspektis oma elus. “Otsige oma suhtluskonnas mingi ring, kellega palli mängida või kuulake muusikat, mille on loonud naised, lugege raamatuid, mille on kirjutanud naised. Ainult siis toimub meie mõttemaailmas muutus ja saame mürgi toksilisest maskuliinsusest välja imeda,” ütles May.

Sotsiaalminister Tanel Kiik, sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ning Europarlamendi saadik Marina Kaljurand osalesid 3. ja 4. septembril roimunud rahvusvahelisel meeste ja soolise võrdõiguslikkuse teemalisel konverentsil Tallinna Ülikoolis. Konverentsil räägiti teemadel, mis puudutasid poiste ja meeste aktiivsemat osalemist soolise võrdõiguslikkuse edendamises ühiskonnas.