“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Apteekrid: koroonakriisi ajal olime tihti ainsad ligipääsetavad tervishoiutöötajad (0)
09. september 2020
Mats Õun

"Apteeker oli sel hetkel ainus tervishoiutöötaja, kes oli inimesele nii öelda käega katsutav. Meiega sai reaalse kontakti apteegi lahtioleku aegadel, mõnel puhul isegi 24 tundi ööpäevas," rääkis Südameapteegi apteeker Merilin Israel koroonakriisi aegset eriolukorda meenutades.

Kuna perearstid ei olnud inimestele sageli kättesaadavad, pöörduti tervisemuredega just apteekidesse. “Eriolukorra algul oli inimeste küsimustes, millega nad apteeki tulid, tunda paanikat. Infot otsiti hästi palju meediast, kuid konkreetseid sõnumeid haiguse kohta ja selle kohta, kuidas peaks käituma, jäi väheks,” rääkis Israel. “Palju oli vasturääkivust.”

Israel nentis, et kuigi apteekrid muutusid kriisi ajal eesliinitöötajateks, ei kiputud neile avalikult tunnustust jagama. “Kliendid küll kiitsid meid enneolematult palju, kuid kui vaatasin uudiseid, ei kuulnud ma ühelgi hetkel, et apteeker on eesliinitöötaja,” rääkis Israel. “Sellest meil jäi kõigil palju puudu.”

Apteekri sõnul ei võeta apteekreid tervishoiuringkondades pahatihti endiselt piisavalt tõsiselt ja võrdse partnerina. “Me jätkuvalt tahaksime saada võrdset positsiooni perearstidega, ühise laua taga istumist, tunda, et meid võetakse võrdsetena.”

Kvaliteetset infot oli vähe

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp rõhutas samuti, et kriisi ajal oli apteeker eesliinitöötaja. Ta lisas ka, et apteekrid said sageli esimesena inimeste ärevuse ja pahameele osaliseks seoses eriolukorra muudatustega.

Kriisi õppetunnina tõi Raudsepp välja, et apteekritel oli kohati raske leida haiguse kohta konkreetset infot ja käitumisjuhendeid. Info jagamisega tegeles terviseamet, kuid seda oli tema hinnangul kohati raske üles leida.

“Seda, kuidas levib haigus, millised on juhendid, selle kohta jagas infot terviseamet. Ja tegelikult nende kodulehel oli ka väga palju erinevaid juhendeid olemas. Iseasi, kui lihtne või keeruline neid sealt leida oli,” rääkis Raudsepp. “Ja tõepoolest – ei olnud ka ühte selget juhendit apteekidele – selle info oleks pidanud sealt erinevatest juhenditest ise kokku noppima.”

Raudsepp nentis, et kuna apteegid vaatavad infot otsides just ravimiameti poole, siis peab amet hakkama vajadusel seda infot apteekide jaoks ka kokku panema. “Õppetund ongi see, et kui läheb jälle väga ärevaks, siis me hakkame ise nii öelda tõlkima apteekide jaoks juhendit. Toome terviseametist seda infot välja ja vahendame apteekidele.”

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kiirabikeskuse ülemarst-juhataja Arkadi Popov kinnitas samuti, et kommunikatsiooniga tuleb avalikkusele anda koordineeritud ja kokkulepitud sõnumeid. Just väliskommunikatsioon on see, mille suhtes Popov tunnistas, et väljaöeldavate sõnumite selguse mõttes oleks saanud paremini tegutseda.

Nõuandeliinid ummistusid

1220 perearsti nõuandeliini teenusejuht Klarika Kallikorm tõi välja, et kui tavapäraselt tehakse nõuandetelefonile ligikaudu 20 000 kõnet kuus, siis kriisi ajal suudeti vastu võtta 44 000 kõnet kuus. “Kroonilised haiged meile sel ajal väga tihti pihta ei saanudki, olidki enamasti just sellised kergemad tervisemured, millega olekski võinud apteegist alustada,” rääkis Kallikorm.

Tema sõnul ongi võimaliku uue koroonalaine eel õige aeg edastada inimestele sõnumit, et kergemate külmetushaiguse nähtudega tasub esmalt pöörduda apteeki. “Alati ei pea selleks saama kätte perearsti.”

Ka Apotheka e-apteegi omanik Jürgen Jänese nentis, et apteegi kui meditsiininõu saamise koha roll kasvas eriolukorra ajal hüppeliselt. “Kui lihtsalt tellimuste arvu kasv kõrval jätta, siis ka meie märkasime eriolukorra ajal, kuidas inimesed pöörduvadki e-apteeki puhtalt nõu saamiseks,” rääkis Jänese. “Kui me võtame meie e-apteegi vestlusakna, siis ühel eriolukorra kuul oli meil sinna ca 10 000 pöördumist, lisaks pöördumised meili teel ja kõnekeskusesse.”

Tellimuste arv e-apteegis kasvas tema sõnul kuus kohati 8-9 korda. “Eriolukord näitas ka sellist suurenevat trendi, et nooremapoolsed inimesed ostavad oma vanematele ja vanavanematele retseptiravimid välja ja saadavad need siis maapiirkonda nende elukohta,” lausus Jänese.

Teisipäeval toimus Hiltoni hotellis Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) konverents “Terviseinnovatsioon ja trendid apteegis”, mille avas sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.