"Tallinnas on inimesi rohkem koos, siin on rohkem kontaktpunkte nagu sadam ja lennujaam, seetõttu on nakatumisrisk Tallinnas suurem," ütles Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.
Härma selgitas, et kui Ida-Virumaal oli haiguse levik seotud ühe kohaga, siis Tallinnas on perekolded hajutatud üle linna. Ta viitas ka sellele, et haigestumise numbrid on väga väikesed Euroopa mastaabis, mistõttu oma roll on juhusel. “Mõned inimesed ei oska või ei taha öelda, kust nad nakkuse said, seetõttu ühte põhjust ei saa tuua, väikesed põhjuseid annavad kokku suure pildi,” ütles ta.
Tänase seisuga on Eesti nakatumisnäitaja kahe nädala jooksul 100 000 inimese kohta 20,62. Täna lisandus positiivseid koroonateste 22. Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel 885 inimest, kellest 165 on haigestunud.
Härma sõnul kasvab kumulatiivne haigestumine, kuna on tulnud erinevad kolded Harjumaalt ja Tallinnast. Ida-Virumaal on haigestumine tema sõnul langustrendis, seal on varasemad kolded aktiivsed. “Üldiselt inimesed on seal tervenud ja saame koldeid sulgeda,” sõnas ta. Kolmas kolle on Võrus, kus sünnipäeva kontaktsete ringis haigestumus kasvab.
Rally Estonial tuvastati üks haige
Härma sõnas, et Rally Estonial üks inimene haigestus, ta viibis nakkusohtlikul ajal rallil, kus ta kandis maski. Tema hinnangul uusi nakatunuid juurde ei tule, kuna haige käitus vastutustundlikult ja lahkus rallilt koh, kui tal sümtomid avaldusid.
“Kuna rallil olid ulatuslikud riskide maandamise meetmed, siis suure puhangu tekkimise risk on väga madal,” sõnas ta.
Tallinnas lisandub haigestunuid Nõmme Kalju ja Ülemiste klubi õhtu koldele. Peokolded tekivad üle Eesti.
Härma osutas, et suurem osa haigestunuid on nooremaealised, mistõttu pilt on teistsugune, kui kevadel, mil haigestusid vanemad inimesed. Viimastel nädalal pole muutunud teadmata nakkusallikate inimeste osakaal. Enamus tuleb Tallinna inimeste seast ning sissetoodavate osakaal pigem langeb.
Eestis on jälgimisel 260 haigestunut ja 1200 lähikontaktset. Härma muretses, et noorte hulgas on trend, et ei püsita eneseisolatsioonis ning selleks teeb Terviseamet koostööd partneritega politseist, kuna Terviseamet ise ei jõua kõigiga kontakti võtta.
Teste tehakse väga palju
Härma osutas, et Terviseameti testimismaht kahekordistus eelmise nädalaga võrreldes. Euroopas kasvab haigestumus, mis on ületanud 60 piiri ning tuleb peamiselt Hispaania ja Prantsusmaa arvelt, surmad tulevad aga Venemaa ja Rumeenia arvelt.
Baltikumi keskmiine on 13 inimest saja tuhande inimese kohta ning Eesti on kõige kõrgem. Skandinaavia keskmine on veidi kõrgem, Rootsi läheneb 16 piirile. “Üleeuroopalist suremise trendi pole, mis näitab, et haigestuvad noored, kelle hulgas suremuse risk on väike,” sõnas Härma.
<p class="tsete arv on väga suur, soovitas ta kasutada HOIA äppi. "Mida rohkem seda kasutame, seda enam jõuab info inimesteni," ütles ta.
Terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik julgustas Terviseametiga infot jagama, kellega kontaktis on oldud, Põhja regioonis on jälgimisel 160 haiget, mida on omajagu.
Öpik selgitas, et haigusjuhud tulevad nii, et inimene on viibinud välismaal ja puutunud kokku haigete inimestega ning on seega nakkuseallikas perele, kolleegidele ja sõpradele. Oluline on tema sõnul neliteist päeva olla isolatsioonis ja jälgida oma tervist.
Ta viitas, et meil on kuus aktiivset kollet Tallinnas, millega saame luua seose, et inimene on tulnud välisriigist ning olnud hooletu ning nakatanud teisi inimesi. “Eneseisolatsiooni määramist me ei tee kergelt, seal on selge põhjus. Iga päev on pooled uued haigestunutest, kes on juba arvel. See on hästi oluline,” ütles ta.
Reeglite rikkumisel määratake sunniraha
Öpik kiitis koostööd on PPA-ga, kelle ametnikud aitavad viiruse levikut piirata, õpetavad ja motiveerivad reeglitest kinni pidama. Ta hoiatas, et kui inimesed rikuvad eneseisolatsiooni nõuet, on võimalik teha ettekirjutus ja määrata sunniraha 9600 eurot. Kui ettevõte reegleid rikub, siis järgneb trahvi määramine. “Mõnel juhul oleme märganud, et isolatsiooni hoidmisega on olnud keeruline. Meil on eesmärk inimesi õpetada, ent nad reeglitest kinni peaksid,” ütles ta.
Küsimusele, kas politsei on pidanud kedagi taga ajama, vastas ta, et otsest vajadust pole selleks olnud. Tema sõnul on olnud juhuseid, kus on tulnud vihje või inimene ise tunnistab, et on reeglit rikkunud.
169-st kümme haigestunut ei tea või ei taha öelda, kust nad nakkuse said. 26 haigestunut on ennast HOIA äpis registreerunud.
