"Välismaalaste Eestis töötamise kehtiva reeglistiku eesmärk on Eesti tööjõuturu kaitse. Praegune reeglistik oma eesmärki aga täita ei suuda ja seetõttu tuleb seda täiendada," rääkis siseminister Mart Helme. "Antud seadusemuudatusega suuname tööandjad eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendame tööandjate skeemitamist töötamise tingimuste ja palgakriteeriumitega."

Valitsus kiitis oma heaks välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, millega karmistatakse välismaalaste Eestis töötamise ja viibimise regulatsiooni, vahendas BNS. 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on eelnõu eesmärk korrastada välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.

Helme ütles, et praegust õpirände regulatsiooni tuleb muuta, sest see ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadusega. Õpirännet puudutavate muudatusettepanekute kohaselt ei antaks edaspidi Eestis õppivate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia õppima tulnule, teatas siseministeerium.

Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane saab edaspidi abikaasa Eestisse kaasa kutsuda kaks aastat pärast Eestis õppimise alustamist. Välismaalased, kes on Eestisse elama asunud õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, ei saa taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Muudatusega ei loetaks elamisloa taotlemiseks nõutava elamisperioodi hulka aega, mis viibiti Eestis tähtajalise elamisloaga õppides.

Püsivalt Eestisse elama asumisele peab eelnema Eestis elamine muul alusel – kas elamisloaga töötamiseks või ettevõtluseks. Erandiks on doktoriõppe lõpetanud välismaalased. Juhul kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses või katkestanud õppimise, lõppeks tema tähtajalise elamisloa kehtivus seadusemuudatuste kohaselt 30 päeva pärast õpingute katkestamist.

Töötamiste arv on kasvanud

Samuti lõppeks 30 päeva jooksul ka välismaalase perekonnaliikme elamisluba pärast abikaasa või vanema õpingute katkestamist. 30 päeva annab ministeeriumi hinnangul välismaalasele mõistliku aja oma Eestist lahkumise või uue seadusliku viibimisaluse korraldamiseks. Heaks kiidetud töörände regulatsiooni muudatuste tulemusel lubataks edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada vaid neil välismaalastel, kellele on antud pikaajaline viisa ehk D-viisa.

Siseminister märkis, et viimase paari aastaga on lühiajalise töötamise registreerimiste arv kasvanud – kui 2017. aastal esitati politsei- ja piirivalveametile 8376 lühiajalise töötamise taotlust, siis 2019. aastaks oli lühiajaliste töötamiste taotluste arv kasvanud 34 853 taotluseni. “Välismaalaste Eestis töötamise kehtiva reeglistiku eesmärk on Eesti tööjõuturu kaitse. Praegune reeglistik oma eesmärki aga täita ei suuda ja seetõttu tuleb seda täiendada,” leidis minister. 

Lisaks muutub eelnõu kohaselt ka Eestis hooajatöö tegemise kord. Varasemalt said välismaalased Eestis hooajaliselt töötada 270 päeva 365 päeva jooksul. Muudatusettepaneku kohaselt on kuni 2022. aasta aprillini lubatud lühiajalise töötamise registreerimine hooajatöötajana 183 päeva 365 päeva jooksul, ehk kuus kuud aasta jooksul.

Välismaalastele, kes töötavad hooajatöötajatena, peab edaspidi maksma palgakriteeriumi järgset palka, mis on statistikaameti viimati avaldatud vastava hooajalise tegevusala aasta keskmine brutokuupalk, hooajalise lihttöö puhul 80 protsenti keskmisest brutokuupalgast. 

Välismaalane töötab ainult täistööajaga

Ühtlasi kiideti heaks muudatused, mille järgi võib Eestisse töötamise eesmärgil tulnud välismaalase tööle võtta üksnes täistööajaga, seda nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt elamisloa alusel. “Antud seadusemuudatusega suuname tööandjad eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendame tööandjate skeemitamist töötamise tingimuste ja palgakriteeriumitega, kasutamaks ebaausat konkurentsieelist,” sõnas Helme. 

Ta lisas, et välismaalase Eestisse tööle toomine ei ole tema vaates põhjendatud, kui tema töö siin on vaid osaajaga, eriti arvestades, et välismaalane peab Eestis ülal pidama nii ennast kui ka oma perekonda. Sarnaselt õpirändega ei antaks edaspidi Eestis lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia tööle tulnule, erandiks on üksikvanemad ja akadeemiliste töötajate ning arendus- ning teadusvaldkonna töötajate pereliikmed.

Pereliikmed saavad vajadusel iseseisvalt viisa taotleda ja vahepealsel ajal Eestis ajutiselt töötaval või õppival pereliikmel külas käia. Viisa on ajutine viibimisalus ja ajutise viibimisaja lõppedes peavad viisa saanud välismaalane ja tema pereliikmed Eestist lahkuma.

Valitsus saadab eelnõu menetlemiseks riigikogule. Suurem osa seaduse muudatustest on planeeritud jõustuma üldises korras.