"Kuna riskiriigist saabuval inimesel on praegu valida kahenädalase enda liikumisvabaduse piiramise ja testimise vahel, siis on testi mittetegemine igati seaduslik," kommenteeris terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.
Iga kahesajas Eestisse naasja annab positiivse koroonaproovi, vahendas BNS viimase aja testimise statistikat.
Alates 1. septembrist on olnud Covid-19 leviku riskiriikidest Eestisse saabujail võimalik liikumisvabaduse piiramise lühendamiseks ning tööle naasmise kiirendamiseks lasta end koroonaviiruse suhtes testida Tallinna lennujaamas ja sadamas. 15. septembri hommikul kella kümne ajal oli ninaneeluproove Eestisse saabuvailt reisijailt võetud 5902. Neist proovidest 5871 olid terviseameti lepingulise partnerina testimist korraldava Synlabi Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuhi Gerly Kedelauki sõnul negatiivsed, kuid 31 ehk umbes 0,52 protsenti analüüsidest andsid positiivse tulemuse.
Koroonainfot koondava Worldometers.info andmeil on Eestis kogu käesoleva aasta jooksul tehtud kokku 175 110 testi, millest on positiivseks osutunud 2722 ehk 1,55 protsenti. Riskiriikidena defineerib Eesti neid maid, kus kahe nädala nakatumiskordaja 100 000 elaniku kohta on 16 või enam.
Riskipiirkonnaks on lõviosa maailmast
11. septembri seisuga välisministeeriumi poolt avaldatud andmetel hõlmab riskipiirkond endas lõviosa maailmast. Oma liikumisvabadust ei pea reisi järel Eesti reeglite järgi praegu piirama vaid need, kes viibisid Küprosel, Leedus, Liechtensteinis, Lätis, Soomes või Vatikanis – naastes Eestisse vahepeatumisi ja ümberistumisi tegemata. Väljastpoolt Euroopa Liitu võib Eestisse oma liikumisvabadust piiramata saabuda praegu vaid Austraaliast, Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Uruguayst ja Uus-Meremaalt, kuid taas kehtib nõue, et vahepeal pole transiidis oldud riskiriikides.
Need negatiivse esmatulemuse saanud, kes peaks soovima oma liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiranguid enne kahe nädala möödumist lõpetada, peaksid uue negatiivse proovi andma nädal pärast Eestisse saabumist. Sedasorti kordusteste oli Kedelauki sõnul 15. septembriks analüüsitud 1364. Nendest proovidest oli omakorda positiivseks osutunud kolm ehk 0,22 protsenti analüüsidest. Seega ilmutas viirus end nädalase ooteaja jooksul jämedalt võttes igal 450. esialgu negatiivse proovi andnud riskiriigist naasnul.
Kedelauk märkis, et lähipäevil selguvad kordustestide tulemused veel ligi 600 testitavale, kes endale juba aja saanud või kelle proov on veel laboris analüüsimisel.
Kõik saabujad pole andnud kordusproovi
On märgata, et kordusproovi pole andnud sugugi mitte kõik, kes otsustasid esimese proovi riigipiiril anda. “Kuna riskiriigist saabuval inimesel on praegu valida kahenädalase enda liikumisvabaduse piiramise ja testimise vahel, siis on testi mittetegemine igati seaduslik,” kommenteeris Saar. “Kordustesti on mõistlik eelkõige teha negatiivse tulemuse kinnitamiseks,” selgitas Saar ja lisas, et positiivse proovi korral tuleb inimesel niikuinii olla isolatsioonis ning tervenemise otsust ei tee mitte testija, vaid perearst.
Vastates küsimusele, kas tendents anda positiivset analüüsi on korrelatsioonis viiruse levikuga riikides, kust testitud Eestisse saabusid, sõnas Saar, et riiki saabujate testimine on praegu kestnud kaks nädalat ning kaugeleulatuvaid järeldusi on vara teha.
