"Eesti majapidamised on võitnud 75 miljonit eurot, kuna laenud olid nii soodsad. Eesti majanduskasv aastatel 2017 ja 2018 oli euroala rahapoliitika tõttu ligi ühe protsendi võrra kiirem," rääkis  Eesti Panga president Madis Müller.

Eesti Panga president Madis Müller ja keskpanga ökonomistid Taavi Raudsaar, Raido Kraavik, Lenno Uusküla ja Kaspar Oja tutvustasid täna analüüsi “Negatiivsete intressimäärade mõju Eesti majandusele ja finantssektorile”.

Müller selgitas esmalt, kuidas negatiivsed intressimäärad mõju avaldavad. Keskpank kehtestab kõigepealt negatiivse intressimäära, mis on aluseks kommertspankade omavahelisele laenamisele. Läbi nende jõuab see lõpuks kõikide laenajate ja hoiustajateni. Müller meenutas, et euroala rahapoliitikat tehakse kogu alal ühtselt ning seetõttu ei saa lähtuda Eesti kitsastest huvidest.

“Rahapoliitika ei saa olla jõukuse aluseks, vaid siluda majanduslanguse mõjusid. Meile jõudis negatiivne intress kiiresti, kuna meil on palju ujuva intressiga laene, kuid meil pandi intressipõrandad,” meenutas ta. Intressipõrand tähendab siis seda, et kui intressimäär on negatiivne, siis laenu antakse ikka nullintressiga.

Mülleri sõnul on Eesti majapidamised võitnud negatiivsetest intressimääradest 75 miljonit eurot. “Eesti hoiustajatel on läinud hästi, kuna pangad ei ole negatiivset määra kandnud hoiustele,” sõnas ta. Siiski ei teeni hoiustajad oma raha pealt sisuliselt midagi ning otsivad muid võimalusi.

Müller nimetas alternatiividena investeerimist väärtpaberitesse, kinnisvarasse, aga ka vähemreguleeritud laenutoodetesse, mida pakuvad laenuühistud. Need on muidugi hoopis riskantsem rahapaigutus.

“Kokkuvõttes oli Eesti majanduskasv aastatel 2017 ja 2018 euroala rahapoliitika tõttu ligi 1 protsendipunkti võrra kiirem ja inflatsioon 0,2–0,3 protsendipunkti võrra kõrgem, kui need muidu oleksid olnud,” ütles Müller. Siinkohal on arvestatud intressi-, väliskaubanduse ja konkurentsivõime kanalite mõju.

“Laenuvõtja on võitnud rohkem, kui hoiustaja on kaotanud,” sõnas Eesti Panga president.

Pangad võtavad suuremaid riske

Samas tähendavad negatiivsed intressimäärad seda, et pankade intressitulu langeb. “Eesti pangandussektorile võib see tähendada halba, kuna tulu kaotust leevendatakse sellega, et tõstetakse teenustasusid,” sõnas Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik. Teiseks keskendutakse tema sõnutsi riskantsematele klientidele, kellele antakse tarbimislaene. Samuti laentakse väikeettevõtjatele ja ärikinnisvara soetamiseks.

“Kui intressid jäävad pikalt negatiivseks, võivad kõrvalmõjud kuhjuda,” hoiatas Kraavik. Ta selgitas, et finantssektor on välja kujunenud loogikas, kus intress on positiivne ning nõnda pole nende ärimudelid mõeldud negatiivse intressi tingimusteks. “Kui finantssektor kohaneb, siis võetakse rohkem riske, mis võib kaasa tuua kriise,” selgitas ta.

Teine negatiivne mõju on Kraaviku sõnul see, et pangad keskenduvad vaid tulusamatele teenustele – näiteks kindlustussektoris väga madala riskiga tulu teenida pole võimalik ning sel võib olla  pikaajalisele säästmisele halb mõju.

Samuti otsivad pangad võimalusi kulusid kokku tõmmata, koondavad töötajaid ning võivad teenustasusid tõsta.

Kinnisvaraturule oli negatiivse intressimääral tugev mõju

Keskpanga ökonomist Taavi Raudsaar rääkis, kuidas negatiivsed intressid on mõjutanud laenuvõtjaid ja kogu kinnisvaraturgu. “Mõju kinnisvaraturule on tugev ja kiire, sest palju on laenulepinguid, kus euriborile lisatakse marginaal. Eluasemelaenude hulgas on neid palju rohkem, kui euroalal keskmiselt,” rääkis ta. See tähendab siis seda, et Eestis eelistati ujuvat intressi enam, samas kui mujal on intressi fikseerimine populaarsem.

“Pärast eelmist finantskriisi Eesti eluasemelaenu võtjate intressid kukkusid väga ruttu. Kui euribor muutub negatiivseks, siis see võrdsustakse nulliga. Kui see juhtus, siis uued laenuvõtjad sellest kasu ei saanud, kuid varasemate laenuvõtjate kulu langes,” rääkis ta. “Nullipõrandaga laene on suur enamus, 19 miljardist 14 on nullintressimääraga. Seega need laenuvõtjad ei võida enam intressi muutusest.”

Raudsaar tõdes, et Eesti laenuvõtja on võitnud eelkõige läbi stabiilse majanduskeskkonna.

Rahapoliitika mõju Eesti majandusele on suurem kui euroalal keskmiselt

Eesti Panga analüüsist selgub, et üldistades mõjutab rahapoliitika seda, kui kättesaadav ja kallis on laenuraha majanduses. Laenuraha hinda ja kättesaadavust muutes saavad keskpangad mõjutada majandusaktiivsust, mis omakorda aitab keskpankadel ohjata hinnatõusu.

Rahapoliitika mõju on Eestis suurem kui euroalal keskmiselt, sest ekspordi osakaal majanduses on Eestis euroala keskmisest suurem. Kui laenuraha odavneb, siis kasvab majandusaktiivsus kogu euroalal ja euroala riikide ekspordinõudlus hakkab kasvama ning see mõjutab rohkem riike, kus ekspordi osakaal on suurem.

Eesti Panga president Mülleri sõnul loob sobiv rahapoliitika head eeldused pikaajaliseks majanduse arenguks, kuid leebe rahapoliitikaga ei saa luua kestvat majanduskasvu. “Iga konkreetse riigi majanduse sujuvaks toimimiseks on oluline, et majandus oleks paindlik ja majanduspoliitika mõistlik. Euroala keskpankade ühise rahapoliitika tegemisel lähtume sellest, mis on sobiv kogu euroalale tervikuna,” ütles Müller.