"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Reformierakondlane Maris Lauri: Tallinn saab hakkama (0)
01. oktoober 2020
Scanpix

"Tallinna linna võimekus just investeeringuteks laenu võtta on päris korralik, nii et Tallinn saab hakkama," ütles Reformierakonna liige Maris Lauri saates "Tallinna kodanikud". "Tegelik maksude laekumine on olnud parem, kui me arvata oskasime. Nii et tundub, et selle aasta elame siiski kenasti üle," lisas Tallinna linna finantsjuht Katrin Kendra.

Saatejuht Neeme Raud vaatas TV3 saates “Tallinna kodanikud” pealinna rahakotti. Selgitusi jagasid  ettevõtja Indrek Neivelti, poliitik Maris Lauri ja Tallinna linna finantsjuht Katrin Kendraga.

Katrin, teie käes on Tallinna rahakott, kui te lubate sinna sisse piiluda, siis mis pilt meile avaneb?

Kendra: Kõik see, mis me käesolevaks aastaks prognoosisime, on hetkel ka täitmisel. Eelarvet koostades kavandasime võrreldes eelmise aastaga eelarvekasvuks ca neli protsenti. Kui kriis pihta hakkas, siis esimese hooga tekkis siiski meil kartus, et selleks aastaks prognoositud maksutuludes tuleb oluline kukkumine. Praeguseks hetkeks võime esimese poolaasta pealt öelda, et see esialgne kartus oli võib-olla isegi liiga suur. Tegelik maksude laekumine on olnud parem, kui me arvata oskasime. Nii et tundub, et selle aasta elame siiski kenasti üle.

Kui nüüd lihtsas eesti keeles rääkida, kas Tallinn on plussis või miinuses?

Katrin Kendra:  Loomulikult kriisi mõju Tallinnale on tuntav, kuid miinusesse ei jää.  Tallinn ei ole võtnud laenu rohkem, kui me eelarves planeerisime. Planeerisime eelarves investeeringute finantseerimiseks võtta laenu kolmkümmend viis miljonit. Ja lisaks oli meil võimalus välja võtta ka eelmisel kahel aastal välja võtmata laen.  Kasutasime seda võimalust sel aastal võttes välja kokku seitsekümmend miljonit eurot.  Me kasutame laenu ainult linna investeeringute elluviimiseks. Me oleme võtnud viimastel aastatel Euroopa Investeerimispangalt laenu väga soodsatel tingimustel. Ja meie võlakoormus on aasta lõpu seisuga prognoositavalt kakskümmend kolm protsenti.

Maris Lauri: Jah, aga nii nagu linna finantsjuht ütles, et Tallinna linna finantsseis on küllaltki hea. Nad on korjanud endale varusid ja Tallinna linna võimekus just investeeringuteks laenu võtta on päris korralik, nii et Tallinn saab hakkama. Tallinnal on võimalust teha palju ilma nii-öelda välisabita või nii, et  riigipoolne abi oleks suhteliselt tagasihoidlik või mõõdukas, võrreldes võib-olla mingite kohtadega Eestis, näiteks Ida-Virumaaga, kus on tõesti suuri muudatusi vaja teha.

Mida või kus näeb Tallinna linn seda teenimise võimalust, kus see raha tagasi teenitakse?

Katrin Kendra: Omavalitsuse ülesanne ei ole raha teenida. Omavalitsus saab suurem osa oma tulust maksude näol. Tallinna linna puhul moodustavad maksud üle kuuekümne protsendi meie eelarvest. Lisaks sellele ligi kakskümmend protsenti saame riigieelarvest ja välisrahastusest. Sellel kriisil on mõju ainult teatud sektoritele. Ülejäänud sektorid siiski tulevad veel kenasti toime. Nii et maksutulu laekub küll, aga teda laekub veidi vähem. Me oleme varasematel aastatel olnud konservatiivsemad, me oleme kogunud puhvrit just sellel eesmärgil, et kui peaks tulema raskemad ajad, siis meil on varu, mille arvelt ikkagi tagada linlastele vajalikud teenused.

Tallinna rahakoti prognoosid ja olukorra kirjeldus oli suhteliselt positiivses toonis, ei olegi nagu kriisi?

Maris Lauri: Jah see, mis on toimunud suvel, on olnud parem kui kardeti kevadel. Natuke hirmutab viiruse teine laine ja selle mõju välisturismile. Tallinn on see piirkond Eestis, mis kõige rohkem kannatab  välisturistide kaotuse puhul. Kui siin kevadel oli abi sellisest tööturumeetmest nagu palgatoetus ettevõtetele, siis nüüd enam seda ei anta. Enamus linna jääb endiselt tööle, aga see pilt võib osutuda kehvemaks. Kui liikumispiirangud jäävad väga pikaajaliseks, siis see on kindlasti üks risk.

Indrek Neivelt: Töökohad jaotuvad ümber ning turismisektorist lähevad inimesed mujale tööle.

Täna räägiti juba viieteistkümnest tuhandest inimesest, kes võivad töö kaotada. Kuidas turism Tallinnas mõjutab tegelikult kogu Eesti majandust? Tallinna linn saabki sellise majanduslanguse korral tugevalt pihta. Kas just nimelt sellest turismisektorist lähtuvalt?

Katrin Kendra: Antud kriisis, kus turism on piiratud, kus välisturist Tallinnasse nii lihtsalt tulla ei saa, saab see sektor kõvasti pihta ja seeläbi loomulikult tunneme mõju linna eelarves läbi tulumaksutulu laekumise vähenemise.

Öelge palun, kas see, mis toimub Tallinnas, kas see mõjutab ka kogu Eestit?

Katrin Kendra: Loomulikult. Tallinnas ju käivad tööl ka elanikud Eesti teistest piirkondadest, ehk et kui töökohtade arv Tallinnas väheneb, siis see omab muidugi mõju ka Eestile laiemalt. Ja kui sisenõudlus väheneb, siis sisenõudluse vähenemine mõjutab ettevõtteid laiemalt kui ainult Tallinnas.

Seda seisukohta kuulates meenutasin ma president Kaljulaidi kõnet, mida ta pidas Riigikogu selleaastase istungi avamisel, kus ta ütles, et, tuleks valdav osa Euroopa Liidus tulevatest vahenditest järgmises perioodis suunata Tallinnast minema, sest Tallinna jõukuse aste on 135% Euroopa Liidu keskmisest elujärjest. Tekib küsimus, et kas meil on siis ülejäänud Eesti ja siis on Tallinn, kas me anname raha siis nii Tallinnale kui ülejäänud Eestile või kuidas neid rahasid siis jaotama peab?

Maris Lauri: Targalt tuleb jagada. Näeme, et Tallinn on lüüa saanud, osad ettevõtted lähevad kinni ja osad inimesed jäävad tööta. Küsimus on selles, kas need ettevõtted peavad siis ennast ümberprofileerima ja leidma uued turud ning inimesed peavad midagi uut õppima? Me peame aru saama sellest, et hotelliteenindaja, kes on  valdavalt naisterahvas, ei ole see, kes läheb maanteid ehitama. Peame mõtlema, kuhu nad saavad liikuda, mis on nende hariduslikud tasemed ja võimekused. Teatud mõttes on võib-olla ümberõpet vaja.

Neivelt just rääkis, et see on paratamatu?

Indrek Neivelt: Jah, see on paratamatu. Saan väga hästi aru turismibüroode probleemidest ja see on väga valus, eks ole, ise ei tahaks selles nahas olla. Aga enne kriisi oli tegelikult, eriti Tallinna piirkonnas, tööjõupuudus ikkagi endiselt ja nii tööstuses kui kaubanduses on vaja inimesi juurde. Viisteist tuhat tundub suur number, aga ma arvan, et olemasolevad firmad võtavad selle vastu.

Mõttekohti on palju, siin on kõlanud arvamus, et me oleme ilmselt järgmiseks neljaks kuni viieks aastaks majanduskriisi keskel.  Kas jagate seda seisukohta?

Indrek Neivelt: Kui vaatan praegu statistikat, siis teine kvartal versus eelmise aasta teise kvartaliga oleme Euroopas viie väiksema langusega riikide hulgas. Enne seda kriisi oli juba meie SKT ostujõu järgi 82%  Euroopa keskmisest. See ei ole halb tase ja kui praegu näeme, et kukuvad need riigid, kes on turismist väga sõltuvad.

Näen, et see mis turismisektoris toimub on väga kole nendele inimestele ja draamat on seal palju, aga veelkord, kui me tahame, et meie elatustase kasvab, siis selles sektoris on kõige madalamad palgad.

Mis need on suurimad muutused, mida me peame tegema kui oma rahale mõtleme?

Maris Lauri: Kindlasti oleks hädasti vajalik, et meie ettevõtetes kasvaks automatiseerimine ja digitaliseerimine, võetaks kasutusele uued tehnoloogiad, uued tooted. See on koht, kus meil on hästi palju edasi minna. Meil on olemas IT-alane võimekus, kus meil on väga palju tarku inimesi, nüüd oleks vaja, et nad jõuaksid tootmisesse.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.