"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Laevainsenerid keelduvad Estonia-teemalisel debatil osalemast (0)
03. oktoober 2020
Albert Truuväärt

Kui neljapäeval kutsus Estonia huku asjatundjate komisjoni endine juht Margus Kurm eksperte osalema katastroofiteemalisel debatil, siis tehnikaülikooli emeriitprofessor laevaehitusinsener Jaan Metsaveer andis negatiivse vastuse, lisaks said kutse tehnikaülikooli vanemteadur ja laevaehitusinsener Kristjan Tabrit, Estonia õnnetuse kunagise uurimisgrupi liige Priit Männik ja mereakadeemia professor Mihkel Kõrgesaar, kes pole samuti debatist huvitatud.

“Ma ei ole huvitatud debatist, jäägu see siiski juristide tegevussfääri. Vastuseks Teie esimesele kirjale ma täpsustan oma seisukohta sealtoodud minu kahe märkuse kohta,” kirjutas Metsaveer laevaehitusinseneride nimel ja vastas siis Kurmi teises kirjas esitatud väitele, nagu jääks ümber läinud laev tundideks – vahel isegi päevadeks – veepinnale, põhi ülespidi, hulpima. “Laeva takistab uppumast laeva veetihedasse põhjaosasse lõksu jäänud õhk.”

Oma viimases kirjas jagas Metsaveer laevade uppumised kolme rühma:

1) Laeva voolab vesi ruumi, mis on raskuskeskmest madalamal. Sellisel juhul laeva püstuvus ei vähene ja kui laev upub, siis püstiasendis. Tüüpnäide on Titanic.

2) Lisamass (vesi või muud esemed) tuleb laevale raskuskeskmest kõrgemale ja seda massi on nii palju, et uus, ühine raskuskese tõuseb metatsentrist kõrgemale. Siis tõesti on laev mõne hetkega kummuli. See, kas laev jääb kummuli ujuma või mitte, sõltub laeva ujuvusvarust ja sellest, kui palju surutakse laeva jäänud õhk kokku. Tavaliselt väiksemad laevad jäävad ujuma, suuremad mitte.

3) Laeva tuleb vesi raskuskeskmest madalamale, kuid suurele pinnale. Laeva staatiline püstuvus jääb positiivseks, kuid koormus on väga liikuv. Algselt laeva püstiasendis liikuva veehulga suurenedes püstuvus järjest väheneb. Kui püstuvus läheneb nullile, siis läheb laev hetkega märkimisväärsesse kreeni, kuid mitte kummuli. Selles uues tasakaaluasendis vesi püsib ühes pardas väheliikuvana, seetõttu stabiilsus taastub. Seda vett võib käsitleda kui paigalpüsivat suvalist koormust. Parvlaev Estonia juhtum.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.