"Kogu Euroopas täidavad 1- ja 2-sendised vahetusraha rolli ja üldreeglina tehakse nendega ära üks makse ehk antakse poes kassasse, kuna hinnad on jaekaupadel valdavalt 1-sendi täpsusega," rääkis Eesti Panga sularaha ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.
Kauplused on suurimad müntide tellijad – just 1- ja 2-sendised on kõige nõutumad mündid, sest sularahaga tasudes arvestatakse kõike sendi pealt. Paraku kaob ringlusest enamasti just 1- ja 2-sendiseid kõige rohkem.
“Kui võtame 1- või 2-sendised, siis viimaste aasta keskmine, mis me iga aasta tellime, on 15 miljonit tükki,” rääkis Roosve, et üks aasta tellitakse rohkem 1-sendiseid, teisel aastal 2-sendiseid.
Eesti jaoks vermiti 2-sendiseid münte Leedu rahapajas 2 miljonit ning 20-sendiseid 1,5 miljonit. Euroopa Komisjon uurib praegu inimeste valmisolekut sularahas arveldamisel väikestest müntidest loobuda. “Nii Eestis kui ka kogu Euroopas täidavad 1- ja 2-sendised vahetusraha rolli ja üldreeglina tehakse nendega ära üks makse ehk antakse poes kassasse, kuna hinnad on jaekaupadel valdavalt 1-sendi täpsusega,” lisas Roosve, et klassikalist maksevahendi väärtust 1- ja 2-sendisel enam ei ole.
Üksiku toote või teenuse hinda ettepaneku järgi ei ümardataks, vaid ümardamisele läheks ainult sularahas tasutud ostude lõpphind kassas. Ümardatakse üles- või allapoole lähima viie sendini. Teiste riikide kogemused on näidanud, et niimoodi hinnad kokkuvõttes ei tõuseks, kuid 1- ja 2-sendiste kasutamine väheneks märkimisväärselt.
