"Kuigi arhiividest ja raamatutest leiab materjali Pirita kujunemisloo kohta, on hoopis teine asi kuulata sündmustest nendelt inimestelt, kes on neid ise läbi elanud või kuulnud toimunust oma lähedastelt," märkis Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.
Pirita raamatukogus toimus vestlusring Pirita asumi ajaloost. Piritalased jagasid oma mälestusi ja arutasid, kuidas Piritaga seotud inimesi ja paiku jäädvustada.
“Pirital on inimesi, kelle kodus on erakordselt huvitavat ajaloolist materjali Pirita kohta – fotosid, kaarte, ajaleheväljalõikeid, videoid –, ning kes oskavad Piritast rääkida lugusid, mis ulatuvad kaugele eelmise sajandi esimesse poolde. Vestlusring näitas, et huvi oma kodukohast rohkem teada saada ja rohkem teada anda on suur,” tõdes Liinat.
Pirita raamatukokku kogunenud olid kaasa võtnud ja tutvustasid rohket ja mitmekesist pildimaterjali ning jagasid isiklikke mälestusi. Meenutati Piritat kujundanud olulisemaid verstaposte ja väljapaistvaid persoone.
“Kuigi arhiividest ja raamatutest leiab materjali Pirita kujunemisloo kohta, on hoopis teine asi kuulata sündmustest nendelt inimestelt, kes on neid ise läbi elanud või kuulnud toimunust oma lähedastelt,” märkis linnaosa vanem.
Kokkutulnud tõdesid, et Pirita ajalugu peaks rohkem nähtavam olema ning pakkusid välja mitmeid ideid. Näiteks arutati, et kindlasti vääriks Piritale mälestumärki sõjaeelse aja üks silmapaistvamaid kultuuriloolasi Albin Strutzkin, kes pälvis oma tegevuse eest selliseid hüüdnimesid nagu “Pirita linnapea” ja “Pirita hing ja süda”. Strutzkini suurim ettevõtmine oli aga Pirita kloostri varemete korrastamine ning uurimis- ja konserveerimistööde organiseerimine. Samuti asutati tema eestvõttel 1925. aastal Pirita kaunistamise selts.
Vestlusringi korraldas Pirita raamatukogu. Üritus toimus üritustesarja Õnnelik seenior raames. Ajaloolisi vestlusringe plaanitakse korraldada ka edaspidi.
