"Lõppeesmärk peab olema see, et linn on elanikele atraktiivsem koht elamiseks. Pakub paremaid teenuseid ja on lihtsalt mõnusam keskkond, kus olla," selgitas targa linna tippkeskuse direktor Ralf-Martin Soe, mida tark linn üldse tähendab.
Soe tunnistas, et kui viis aastat tagasi oli targa linna defineerimine suhteliselt lihtne ja arusaadav, siis aja jooksul on see mõiste muutunud laiemaks. “Algselt tähendas see, et avalikud teenused on võimalikult hästi kättesaadavad digitaalsel kujul. Aga siis tulid sinna juurde robootika ja erinevad uued tehnoloogialahendused ning nende rakendamine linnakeskkonnas. Selle tehnoloogiaga linnakeskkonna paremaks tegemine,” rääkis ta. “Ja kui me vaatame suurte rahvusvaheliste organisatsioonide vaadet targale linnale, siis tegelikult see ei ole enam ka digitaalne tehnoloogiapõhine linn. See on hoopis linn, mis täidab erinevaid keskkonna- ja energiapoliitika eesmärke. See fookus on väga palju muutunud.”
Targa linna tippkeskuse innovatsioonijuht Külle Tärnov selgitas, et tark linn tavakasutaja mõistes on linn, mis on mugav ja ohutu. “Kui ma tahan näiteks hilistalvel libedaga jõuda punktist A punkti B, siis ma saan seda teha kiiresti ja ohutult. Selles aitavad mind tänapäevased tehnoloogiad, mis kaitsevad libeduse eest, kuid teevad seda märkamatult,” rääkis Tärnov.
Uued ideed innovatsioonikonkursilt
Tallinna linn koos teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol kuulutasid tänavu kevadel välja „Tallinnovation“ innovatsioonikonkursi leidmaks targa linna lahendusi, mis muudab linna teenuseid ja keskkonna veelgi mugavamaks ning kaasaegsemaks nii elanikele kui ka külastajatele.
Üks viiest konkursi finaali jõudnud ettevõttest on R8Technologies, mis tegeleb hoonete digitaliseermisega. “Me oleme arendanud välja väga ägeda tarkvara just ärihoonetele, nagu on kontorid, hotellid, kaubanduskeskused ja nii edasi. Tänu tehisintellektile suudame saavutada hoonetes oluliselt efektiivsema energiakasutuse ja parema sisekliima,” selgitas Imre-Gustav Vellamaa firmast R8Technologies. Tema sõnul on loodud digitaalne operaator, mis on 24/7 töötav tehisintelligentne tarkvara, mis tõstab ärikinnisvara tehnosüsteemide juhtimise järgmisele tasemele. Jälgitakse võtmeidikaatorieid nagu energiatõhusus, mugav sisekliima ja tehniline konditsioon.
Vellamaa sõnul on plaanis koostöös Tallinna linnaga võtta üks linna hallatav hoone ja panna seal see digitaalne operaator tööle, et näha, kui efektiivne see on. “Peamine eesmärk on hoone sisekliima parandamine ja kui me suudame selle juures saavutada ka näiteks 20 protsenti energia kokkuhoidu, siis on väga hästi.”
Teine konkursi finaali jõudnud ettevõte on riist- ja tarkvaralahenduste loomisega tegelev Aiotex, mis pakkus välja lahenduse avalikus ruumis olevate objektide korrashoiu lihtsustamiseks. “See on põhimõtteliselt sild füüsilise maailma ja digitaalse maailma vahel,” selgitas Aiotexi asutaja ja juht Urmas Eero. Ta tõi näiteks ühe pisut kõrvalises kohas asuva katkise laste mänguväljaku, mis võibki pikaks ajaks katkiseks jääda, kuna korrashoiu eest vastutavad inimesed sinna sageli ei juhtu ja inimesed ei tea, kellele sellest teada peaks andma.
Aiotexil on plaanis info jagamise protsess automatiseerida, kasutades selleks objektidele pandud QR-koodide võrgustikku. Selle abil on võimalik saada infot objekti omaniku, haldaja jt. kohta. Objekti rikkest teavitamine on lihtne ja seda saab teha tarbija, kes on tavaliselt kõige rohkem huvitatud selle kordategemisest. “Inimene saab siinsamas kohapeal info objekti haldaja kohta endale äppi, saab vajadusel objektiga seotud rikkest või probleemist raporteerida ning saab muidugi pildi ka juurde panna. Pilt pidavat ütlema rohkem kui tuhat sõna,” rääkis Eero. Eesmärk on tema sõnul teha varahaldus palju lihtsamaks.
Mõlemad ettevõtjad leidsid, et innovatsioonikonkurss on hea võimalus tulla oma ideedega avalikkuse ette ja saada neile ka adekvaatset tagasisidet. Ühtlasi väljendasid nad veendumust, et koostöökogemus Tallinnaga saab olema positiivne.
Tallinn viib ideed paberilt ellu
Kokku kvalifitseerus tänavusele Tallinnovation konkursile 12 tööd, kelle seast valis komisjon välja viis kõige perspektiivikamat ideed. Lisaks R8Technologies’ ja Aiotexi ideedele jõudsid viie hulka veel Bikeep OÜ, Teede Tehnokeskus AS ja Fuseboxi tööd. Bikeep soovib linnale pakkuda nutikaid ühiskasutatavaid ja privaatseid jalgrattagaraaže ühistranspordipeatustesse, mis tagavad rohkem kaitset ilmastiku ja varguste eest. Teede Tehnokeskus AS soovib teehoolduse parema planeerimise jaoks luua teeilma seireseadmete võrgu ning käivitada teespetsiilise ilmaprognoosimise. Fusebox soovib ühendada virtuaalsesse elektrijaama hulganisti eri tuulikute ja päikesepaneelidega varustatud hooneid, et vastavalt vajadusele elektrit rohkem või vähem kulutada või säästa. Eesmärk on saavutada 10-40% energiasääst sisekliima juhtimisest
Tallinna linnapea Aivar Riisalu sõnul on Tallinnovation konkursi eesmärk tuua linnapilti nüüdisaegseid lahendusi, mis arendavad linna ja muudavad selle veel nutikamaks, inimsõbralikumaks, säästlikumaks ja avatumaks. “Soovime elavdada linna ja tehnoloogiaettevõtete koostööd, avades ust uudsetele toodetele ja teenustele, millega linnaelanike ja -külaliste elu mugavamaks muuta,” sõnas Riisalu. Innovatsioonifondi suurus 2020. aastal on 50 000 eurot.
