"Kriisiolukordades on igasugused naljamehed väga nõutud, sest nad aitavad ventiili lahedamaks keerata. Võim, iseäranis autoritaarne, kardab saada välja naerdud."

Hardi Volmer, muusik ja filmimees
Kliimaaktivist Kertu Birgit Anton: noori ei peaks käsitlema eraldi liigina (3)
10. oktoober 2020
Erakogu

„Noored ei peaks enam ootama, kuni nad saavad suureks, et otsustada kelleks nad saada tahavad. Selle küsimuse asemel on olulisem küsida, millist probleemi noor lahendada tahab või millises maailmas elada,“ ütles kliimaaktivist ja presidendi kõnevõistluse võitja Kertu Birgit Anton. 

Anton ütles, et kui ta oleks poolteist aastat tagasi mõelnud, et ta ei saa kliimapoliitikat mõjutada, siis ta poleks praegu aktivist. „Tuleb välja, et saab mõjutada ka õpilasena ja kohe praegu,“ lausus ta.

Antoni sõnul ei tohiks noori käsitleda eraldi liigina. „Normaliseerime nii aktivistide kui nende noorte, kes pole veel aktivistid, osalemist tõsistel teemadel. Mingis kontekstis on hea, et tehakse noorte kaasamise üritusi, aga normaliseerime osalust tõsistel teemadel, mis lähevad noortele korda,“ lisas ta.

„Kutsume noored laua taha inimestega, kes otsuseid teevad ja võtame neid kuulda, mitte ainult linnukeste tegemiseks, vaid et päriselt kuulda,“ kutsus kliimaaktivist noori kaasama.

Noored tunnevad puudust kogunemiskohtadest

Noorte ja noortega tegelevate täiskasvanute hinnangul on palju teemasid, millele noortega seoses piisavalt tähelepanu ei pöörata. Kliimaaktivisti Antoni sõnul ei pöörata ühiskonnas üldiselt tähelepanu sellele kui palju on meie igapäevaelu sõltuvuses keskkonnaseisundiga, aga vähe märgatakse ka LGBT-kogukonna heaolu.

Noorsootöötaja Alexander Arabkini hinnangul tuleks samuti tegeleda LGBT-kogukonna muredega rohkem, kuid oma igapäevatöös näeb ta, et noortel ei ole ka piisavalt kohti, kus koguneda.

„Minu töö toimub väga palju tänavatel. Räägime palju, et noored hängivad tänavatel, kaubanduskeskustes või vastupidi ei tee midagi ja istuvad internetis, aga küsimus on, kuhu nad siis minna saavad? Hea ilma korral võivad nad olla skateparkides, aga kui meil on 9 kuud aastast selline ilm, millega ei taha väga õues olla, siis kus sa oled?“ küsis Arabkin. Arabkini sõnul on küll olemas noortekeskused ja Tallinnas on võimalusi rohkem kui teistes piirkondades, kuid vajadus oleks veel suurem. „Ütleme, et noortekeskused on kõigi jaoks, aga seal on reeglid ja oma kultuur, mida kõik n

oored ei aktsepteeri. Näiteks kui keegi hakkab ropendama, siis ta ei saa seal juba olla, sest seal on ka väiksemad lapsed. Ma arvan, et sellest mõeldakse, aga oleks vaja rohkem avatuid kohti noortele, kus nad võiksid oma aega veeta,“ lisas Alexander.

Laulja Ingeri sõnul ei pöörata üleüldiselt piisavalt tähelepanu noorte sisemistele tunnetele, sest seda võib olla keeruline märgata. „Me ei pööra piisavalt tähelepanu, mida noor sisemiselt tunneb. Võib-olla ta on ise ka segaduses ja ei tea, kuhu tahab jõuda või kes ta on. Seal on tugi oluline. Noor suudab endale filtri ette panna ja ei näitagi välja, mida ta tunneb kui üksinda tuppa jääb,“ lisas Inger.

Noori aktiviste on vähe, aga toetajaid palju

Noorteseire aastaraamatu „Noorte elu avamata küljed“ üks toimetajatest Airi-Alina Allaste tõi välja, et noorte jaoks on muutunud ideede tasandil tähtsaks nii keskkonnateemad kui sotsiaalne õigus, kuid samas on kliimateadlikku käitumist vähe.

„Isikliku vastutuse võtab väike rühm inimesi, kes proovivad parema maailma loomise eest võidelda. Lisaks pühendunud aktivistidele on nendel ideedel palju toetajaid, noori, kes toetavad neid mõtteid oma elustiiliga ja annavad oma panuse erinevatel üritustel osalemisega või muul moel,“ rääkis Allaste.

Kliimaaktivist Anton tõdes samuti, et keskkonnaaktiviste on väike hulk ja ei saa öelda, et see oleks noorte seas valdav. „Neid, kes igapäevaselt aktiivselt tegutsevad on vähe. Samas on ka hulk aktiviste, keda me ei ole harjunud tüüpiliselt aktivistideks nimetama. Näiteks noored, kes kuuluvad erinevate erakondade nõukogusse,“ lisas Anton.

Anton lisas, et kohtab ka sellist suhtumist, et küll aktivistid maailma päästavad ja selle võrra ei pea noor ise midagi tegema. „See on hea, et noored erinevatel teemadel sõna võtavad, aga samas see on ka kurnav, sest on tunne, et korraga on kogu maailma probleemid ja raskus sinu õlal,“ lisas Anton.

Noorte vaimse tervise liikumise eestvedaja ja MTÜ Peaasjad koolitaja Merle Purre sõnul on aktiivsed noored tihti seotud mitme erineva valdkonnaga. „Tihti see, kes näeb mingit murekohta, soovib ka teisel teemal panustada. Ka meie enda liikumises on noori, kes loomade, võrdse kohtlemise ja keskkonna teemadel häält teevad,“ ütles Purre.

Noorsootöötaja sõnul on sotsiaalmeediast näha, et noorte aktivism on seotud reaktsiooniga ebaõiglusele. „Kui tekivad ksenofoobilised liikumised, siis tekib ka vastuliikumine. Samamoodi on ka LGBT liikumisega, kui inimesed tahavad enda suhete mõttes olla vabad, näiteks tahan tänaval teise mehega käest kinni hoides jalutada, aga keegi hakkab mulle midagi ütlema, siis ma reageerin,“ ütles Arabkin.

Arabkin lisas, et näiteks looma- ja inimõiguste aktivism pole noorte seas uus teema, vaid see on lihtsalt interneti ajastu tõttu märgatavam. „Olen praegu 30aastane ja kui olin 16, siis me juba tegelesime nende teemadega. Internet aitab rohkem mõttekaaslasi leida ja kui vaatame BLM(Black Lives Matter) liikumist, siis Instagramis toimus noorte seas plahvatus. Võib-olla noored reageerivad rohkem ja ei karda oma positsiooni avaldada ja see on hea,“ lisas Alexander.

Tugisüsteemiga noored on aktiivsemad

Noorte puhul on oluline nii täiskasvanute kui omaealiste toetus, kuid hea vaimse tervise loomiseks on kriitilised perioodid lapsepõlv ja noorukiiga. Noorte vaimset tervist uuriv vanemteadur Merike Sisaski sõnul on umbes 50% psüühikahäirete põhjustest saanud alguse enne 14. eluaastat.
„Hästi oluline on perekondlik toetus. Olen näinud sõprade pealt, et kui on noored, kellel on oma vanematega erinevad väärtused või kes tunnevad, et neid kodus ei mõisteta, siis sellise taustaga noortel on ka teistes oludes raske keskenduda, sest neil on tunne, et neil pole taustsüsteemi,“ sõnas Anton.

„Üks minu tuttav ütles, et keegi ei võitle minu eest, kui mul on väljaspool kodu mure. See on raske ja liiga palju ühele inimesele korraga. Kui on toetav keskkond, siis tekib vastupidi supervõime tunne, et võin proovida ja eksida, sest mu pere võtab mind alati vastu ja toetab mind,“ lisas Anton.

Noorsootöötaja Karabkini sõnul on oluline ka noorte omavaheline toetus, kuid tihti ei ole teadmisi, kuidas sama muredega teist noort inimest toetada ja oma osa on ka kambavaimul. Kui üks noor on mõne teema suhtes negatiivne, siis teine nõustub sellega ja nad jäävadki negatiivsel teemal sama asja arutlema. Täiskasvanud aga saavad pakkuda uut vaatenurka. „Meil on palju organisatsioone ja täiskasvanuid, kes noort ümbritsevad, igaüks tahab head, aga puudu on struktuuride omavaheline kommunikatsioon,“ ütles Karabkin.

„Koroona ajal töötasin kõige rohkem Lasnamäel ja seal tekkisid head suhted Mupo, politsei, lastekaitse ja linnaosavalitsusega, aga oluline on luua süsteem, kus osapooled suhtleksid mitte isiklikul tasandil, vaid kuidas ehitada struktuuri,“ lisas Karabkin ja lisas, et vahel on koolidega keeruline suhelda, sest probleeme ei taheta tunnistada. „Vahel tean, et selles koolis liiguvad narkootikumid, aga kool ütleb, et kõik on korras. See on maine küsimus, kardetakse rääkida, et on probleem,“ lisas Karabkin.

Noorteseire aastaraamat pöörab tähelepanu seni avamata teemadele

Äsjavalminud noorteseire aastaraamat „Noorte elu avamata küljed“ ei võta seekord fookusesse ühte kindlat teemat, vaid erinevad noorte elu puudutavad valdkonnad. Aastaraamat tõmbab tähelepanu mitmetele eri teemadele, mis on seni noortevaldkonna uuringutes Eestis kas vähem või üldse mitte käsitletud. 

Mitmekülgne pilt noorte, sealhulga raskemates oludes noorte elu puudutavatest ja mõjutatavatest aspektidest on aga teadmistepõhise noortepoliitika jaoks möödapääsmatu. Raamatu esitluskonverentsil avasid artiklite toimetajad ja teadlased oma valdkondade sisusid ning sõna said ka noored ja noortega tegelevad inimesed.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lennukeeld, totaalne
11. okt. 2020 09:29
Esmalt totaalne lennukeeld ja nutikeeld ja siis kõik vissid otse tapamajja. Ja juba midagist hakkab kujunema alustame lennukeelust totaalsest.
Elo
10. okt. 2020 14:17
Noor, maksa kommunaalarved ise, osta ise riided, toit jms. endale . Siis sa pole eraldi " liik" . Vanemate ja riigi kulul elades on lihtne plärtsuda. Kliima muutus on 90% põhjustatud Päikese muutumisest.
järeldus
10. okt. 2020 13:12
Et siis eri liik on keskealised ja vanad inimesed!