"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO! Tallinn keskendub rohepöördele: hiljemalt aastaks 2035 võiksid ühistranspordi sõidukid liikuda elektri jõul (0)
11. oktoober 2020
Rene Suurkaev

Järgnevate aastate jooksul on Tallinnal kavas uuendada 70% senisest bussipargist, jättes gaasibusside kõrval liinile veel vaid kõige uuemad ja keskkonnasõbralikumad diiselbussid. Hiljemalt aastaks 2035 võiksid kõik Tallinna ühistranspordi sõidukid liikuda elektri jõul. "Tallinnal on strateegiline siht kasvada Eestis üheks rohepöörde eestvedajaks, kus majandus ja eluviisid parandavad linlase heaolu ja samas innustavad teisi," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

 

Linnapea sõnul võitis Prantsusmaa linn Grenoble Euroopa rohelise pealinna tiitli objektiivsetel põhjustel. Tallinnal on arenguruumi ja kuigi tiitel oleks rohepööret kiirendanud, siis plaanidega minnakse edasi. “Konkursil osalesid 18 linna. Me pääsesime finaali ainukese Põhja-Euroopa linna ja pealinnana. Ma arvan, et ka finaalis meie šansid ei olnud kõige nõrgemad, aga tuleb tunnistada, et konkurent oligi meist objektiivselt tugevam,” ütles Kõlvart.

“Nad võitsid, sest nende plaan oli huvitavam ja parem. Praegu teame aga, et Grenoble on Tallinnast kümme korda väiksem, mis tähendab, et seda saab võrrelda Pirita linnaosaga. See ei tähenda, et õigustan kaotust, aga tuleb aru saada, et väikses linnas on lihtsam muutusi ellu viia,” lisas Kõlvart.

Tiitel oleks rohepööret kiirendanud

“Minu jaoks oli imelik jälgida, kuidas tallinlased rääkisid või kirjutasid, et Tallinnale seda tiitlit vaja ei ole või me pole selleks piisavalt arenenud või Tallinna tuleb karistada ja tiitlit mitte anda. Mulle tundub, et see ei ole õiglane, mitte ainult sellepärast, et olen uhke tallinlane ja arvan, et Tallinn on roheline linn, vaid ma arvan, et see ei olnud väga adekvaatne ega loogiline,” sõnas Kõlvart.

“Kui keegi arvab, et Tallinn ei ole piisavalt roheline, siis just see tiitel paneks meile rohkem kohustusi ja kontrolli Euroopa poolt, et rohepööre toimuks ja see oli meie siiras soov. Meil olid ühised eesmärgid nii nendega, kes toetasid linna soovi tiitlit võita kui ka nendega, kes ei soovinud. Need eesmärgid jäävad sõltumata sellest, et me tiitlit ei võitnud,” lisas Kõlvart.

Rohepealinna tiitlile kandideerimise projekti raames välja toodud konkreetseid plaane on linnavalitsusel plaanis siiski täita. “Tondiraba looduspark tuleb ja ma väga loodan, et juba järgmisel aastal,” ütles Kõlvart.

Linnapea lisas, et plaan on edasi arendada ka rohelise kaardi projekti ning samuti jõustub ka süsinikneutraalse ühistranspordi plaan ning putukaväil. Samuti jätkub koostöö Tallinna Sadamaga Läänemere heaolu parandamiseks.

Rohelise pealinna projektijuhi Mart Normeti sõnul tekkis konkursi raames suurem rahvusvaheline side teiste linnadega ning koos liigutakse edasi eesmärgiga muuta Läänemeri puhtamaks.

“Meile on saabunud mitmed toetusvideod Helsingi ja Stockholmi linnapeadelt, Gdanski abilinnapealt ning Peterburi kubernerilt. See näitab, et meile elati väga kaasa ja nendega kindlasti koostöö jätkub. Kavas on kasvõi interneti vahendusel teha esimesi seminare ja mõttekodasid, kuidas Läänemere ääres paremini rohepöördega toimetada,” lisas Normet.

Tallinna arengustrateegia keskendub rohepöördele

“Rohelise pealinna projekt ei ole mitte teekonna algus, vaid suurema visiooni üks osa. Väga tähtis osa ja suurema visiooni formaalne nimetus on “Tallinna arengustrateegia 2035″. Tiitel on üks vahend, kuidas mõtteviisi kiiremini muuta, sõnumit tuua ja mõned projektid atraktiivsemaks muuta, aga see ei ole iseenesest eesmärk. Eesmärk on palju laiem ja sisulisem ning seda näeb ka arengustrateegia dokumendist,” rääkis Kõlvart.

Tallinn 2035 strateegial on kuus suuremat sihti, mis kannavad mõtteviisi ja hoiakut, millest linna arengut mõjutavates otsustes lähtutakse. Need sihid on: sõbralik linnaruum, heatahtlik kogukond, roheline pööre, loov maailmalinn, liikuv Tallinn ning kodu, mis algab tänavast.

Kuus suunda hõlmavad alameesmärkidena omakorda: inimsõbraliku linnakeskkonna kujundamist, linna merele avamist, rohevõrgustiku ühendamist või roheliste koridoride loomist, tarka majandust, õppimise väärtustamist, teadust ja innovatsiooni, kultuuri ja sündmusi, tervislike eluviiside toetamist, uuel tasemel linnaliikuvust, ringmajanduse arendamist, elurikka looduskeskkonna toetamist linnas, meie kultuuripärandi hoidmist, turvalist ja sõbralikku keskkonda, üksteisega arvestamist ning tugevat kodanikuühiskonda

Rohepealinna finaal sattus samale hetkele kui avalikustatakse Tallinna arengustrateegia viimaseks tagasiside võimaluseks Tallinna inimestele. “Paljud inimesed on sisendi andnud ja nüüd on võimalik lugeda töö vilju,” ütles Tallinna strateegiaüksuse juht Toomas Haidak.

Esmakordselt on arengustrateegia vormistatud kasutaja jaoks veebirakenduse kujul. Tallinna inimestel on võimalik strateegiale tagasisidet anda kaks nädalat ehk 23. oktoobrini. Järgmiseks liigub strateegia linnavolikogusse, kus see kinnitatakse.

Arengustrateegiaga on võimalik tutvuda siin!

Roheline mõtlemine ühendab valdkondi ja inimesi

Linnapea sõnul on arengustrateegia dokument unikaalne, sest välja on kujunenud lähenemine, mis ei räägi linnast, vaid eelkõige inimestest ja nende vajadustest. “Räägime sellest, et linn ongi inimesed, kes linnas elavad. Sellisel viisil on ka ülesehitatud arengustrateegia struktuur. Dokumendis peab olema selgelt välja toodud iga tähtsa teema puhul erinevate valdkondade sünergia, koostöö ja sidusus,” lisas Kõlvart.

Mart Normeti sõnul on samuti tore näha, et strateegia on inimkeskne ning lähtub arusaamast, et roheline temaatika on kõikide tegevusvaldkondade ülene. “Euroopa roheleppes, mis on kogu Euroopa rohepöörde aluseks, vaadatakse rohelist temaatikat kui majanduse uut lähtekohta ja mudelit, sama toimub linnas. Näen Tallinna poolt vaadates suurt tahet, mitte ainult ülevalt, vaid ka tugevate spetsialistide tasemel,” lisas Normet.

Rohepealinna projekt tegi suure edusammu partnerite võrgustiku kasvatamises.  “Tallinna sadam ja Utilitas on väga kihvtide roheplaanidega maailma tasemel ettevõtted, mille võib tuua näitena sellest, kuidas teha ka äri roheliselt. Rohetiiger viib kõik pooled kokku ja loodetavasti on sellest suur abi, et toimuks tõesti hüpe,” ütles Normet.

Ta lisas, et kui olukord lubab, siis toimub kevadel Tallinnas suur kliimakogu, mis keskendub peamiselt liikuvusele ja CO2 vähendamisele.

Linnapea sõnul tuli rohepealinna tiitli projekti jaoks kokku suur meeskond inimesi, kes tegid ära suure töö. “Tahaksin tänada inimesi, kes tegelesid viimased mitu kuud rohelise pealinna projektiga. See oli põnev, pingeline ja emotsionaalne periood ja meil oli päris siiras ja sügav usk, et seekord me kindlasti võidame ja me kindlasti võidamegi, aga mitte seekord,” ütles Kõlvart.

Ta tänas eraldi projektijuht Mart Normetit kui ka töörühma juhti Anne-May Nagelit, aga ka kogu meeskonda, kuhu kuulusid nii inimesed linnastruktuuri üksustest kui väljastpoolt linnasüsteemi.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.