"Vanainimene kütab aastaid oma ahju, mille uks on juba auklikuks muutunud. Ümber ahju on tal kergesti süttivad paberikuhjad ja kuivad küttepuud," tõi Põhja päästekeskuse juhtivspetsialist Anne Hein näite ohtlikust tüüpolukorrast.

Eakas koduomanik ise väidab, et tal pole kunagi midagi põlema läinud, samas on näha tahmajälgi ahjul ja laes. Ta ütleb, et temal ei ole raha, et lasta ahju parandada. Hirmunud naabrid kutsusid appi päästeameti, et ahi vaadataks üle ja ehk saaks üksikut vanainimest aidata.

Teine levinud pildike tuleohtlikust kodust on Anne Heina kirjeldusel selline, kus elektrijuhtmed on pusas, alumiinium- ja vaskjuhtmed on ühendatud, ühenduskoht kleeplindiga üle kleebitud ja need puntrad ripuvad keset seina diivani kohal. “Pistikupesa on katkine, aga sinna on ühendatud pikendusjuhe, mille pistikupesades omakorda on veel vargapesad, kuhu on ühendatud radiaatorid ja muud elektriseadmed, teisisõnu meeletu ülekoormus vananenud elektrisüsteemis,” loetles Hein.

Töömees peab oma tööd oskama

Nimelt selliseid olukordi kodude tuleohutuse projekti raames juba kolmandat aastat järjest lahendataksegi: parandatakse katkiseid küttekoldeid ning lagunevate ahjude, pliitide, korstnate asemele ehitatakse uued. Samuti korrastatakse väga ohtlikke vananenud elektrisüsteeme, selle hulgas vahetatakse elektrikilbid, harukarbid, pistikupesad, valesti ühendatud või rippuvad elektrijuhtmed. Veel on projekti raames parandatud või vahetatud vanad gaasiboilerid uute vastu. “Ühes kodus tehtavad tööd muudavad märksa tuleohutumaks ka mitmed naaberkorterid,” rõhutas Hein.

Heina sõnul on tuleohtlikes kodudes riskiks sageli asjaolu, et seal on tegutsenud isehakanud elektrikud, kes teevad ohtlikke elektritöid. “Elektritöid peab tegema ikka kvalifitseeritud spetsialist,” rõhutas Hein. “Sama on küttekolletega – ahju või pliidi ehitus jäägu ikka õppinud ja kutsetunnistusega pottseppade teha. Ka korstnate ja küttekollete puhastamisega ning üle vaatamisega peab tegelema kutseoskustega korstnapühkija.”

Eestis põleb eluhooneid aastas ligikaudu sama palju kui Põhjamaades, kuid tules hukkub kolm-neli korda rohkem inimesi. See tähendab, et liiga paljud Eesti kodud ei ole nende elanikele ohutud. Neis kodudes üksi elavad eakad või raskustes inimesed on Päästeameti suurimaid proovikivisid, sest 2019. aasta tulesurmade statistika kohaselt on kõige sagedasem tules hukkunu üksi elav eakas inimene ning see trend pigem jätkub.

Peamiselt tekkisid tulekahjud elektriseadmete kasutamisest või riketest elektriseadmetes, lisaks leidis aset küttesüsteemiga seotud tulekahjusid.
Päästeameti ja omavalitsuste üleriigilise koostööprojekti «Kodud tuleohutuks» raames on alates 2018. aastast aidatud oma kodu tuleohutumaks muuta sadadel toimetulekuraskustes koduomanikel: üksikutel eakatel, lasterikastel peredel ning puuetega inimestel.

Vanu, lagunevaid ja ohtlikke küttekoldeid leidub Tallinnas eelkõige Nõmmel, Kristiines, Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. “Ka Pirital sai eelmisel aastal mitu küttesüsteemi ja korstnaotsa parandatud,” kinnitas Hein. “Lasnamäel, Mustamäel ja Haaberstis on kohatud tuleohtlikke kodusid, mida projekti raames paraku ei saa aidata, sest seal on linna keskküte ja elektrisüsteem on ka üldjoontes korras. Nendes kodude tuleohtlikkus seisneb eelkõige käitumisharjumustes. Inimesed suitsetavad siseruumides ja tarvitavad liigselt alkoholi.”

Põhjaliku ülevaate kortermajade olulisematest tuleohutusprobleemidest tegi sügise hakul Pirita korteriühistute koosolekul Pirita päästekomando pealik Priit Jõgisoo. Ta tõdes, et Pirital on olukord majades üsna hea ning päästekomandol ei ole olnud vaja teha ühtegi väljasõitu kortermajja tulekahju kustutamiseks. Suurim murekoht on trepikojas hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, tõukerattad, potililled, vana mööbel, pappkastid ja muu kila-kola, mis takistavad majast väljumist.

“Kõige sagedasemad probleemid on seotud kortermajast ohutult väljapääsemisega,” kinnitas Jõgisoo ja tõi esile, et lisaks võib väljapääsu takistada lukustatud uks, mida võtmeta pole võimalik seestpoolt avada. “Ükski inimene ei tohi kaotada elu selle tõttu, et tulekahju eest põgenedes ei pääse hoonest välja,” lisas Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat. “Oluline, et majaelanikud teeksid koostööd ja leiaksid probleemidele ühiselt lahenduse. Koostööst sõltub kõigi majaelanike turvalisus.”

Toetus kuni 5000 eurot

Hein tunnustas Kristiine ja Nõmme linnaosi, kus aitamine sujub hästi. Esiletõstmist väärib ka kesklinn, kus linnaosa valitsus on sel aastal hoolt kandnud viie kodu tuleohutuse eest. “Kolmes kodus sai ehitatud lagunevate küttekollete asemele uued ja elektrisüsteemi korrastati kolmes kodus,” nentis Hein. Eelmisel aastal hõlmasid tuleohutustööd 18 kesklinlase kodu. “Need oli enamasti vanade elamute korterid, mis ei ole aastaid näinud remonti,” märkis Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Projektis “Kodud tuleohutuks” annab riik ühe kodu jaoks 3500 eurot, mida võib vajadusel kasvatada 5000 euroni. Omavalitsus saab sellele veel lisada oma panuse.

Tuleohtlikud kodud selguvad Päästeametil kodunõustamistel, samuti märgatakse riskiohus kodusid päästetööde käigus. Päästeamet on kodukülastuste raames pidanud tegema kõikvõimalikku selgitustööd. “On uuritud, kas gaasipliite ka vahetame,” tõi Anne Hein välja. “Seda paraku ei tehta – vahetame vaid gaasikütteseadmeid. Samuti ei kohandata olemasolevaid küttesüsteeme tervikuna ümber gaasi- või elektriküttele. Paigaldatakse vaid näiteks õhksoojuspumpasid või energiasäästlikke radiaatoreid. Ka ei toetata ahju parandamisele lisaks, näiteks lae või põranda värvimist, kuna see pole tuleohutuse jaoks vajalik.”

Pole harvad juhused, mil inimesed päästjaid ning projekti maksumust hindama tulevaid pottseppi või elektrikke oma elamisse lubada ei tahagi. “Kevadise taotluste esitamise ajal oli elanik õnnelik, et talle pakuti uue küttekolde ehitamise abi. Kahjuks ei olnud ta laguneva ahju lammutamisega ja tolmutavate tööde tegemisega enam nõus, kui tööde järg tema koduni jõudis,” meenutas Hein. “Seega tuli meil olukord ümber hinnata, parandada kütmiseks ainult pliit ja laguneva ahju kütmise võimalus blokeerida.”

Teises kodus märkas üksiku vanainimese abivajadust sinna toidu kõrbemise tõttu väljakutse saanud päästekomando: ahi oli lagunemas, korstnaotsal kivid ära kukkunud ja elektrisüsteem vananenud. “Pakutud abi ei tahtnud eakas inimene vastu võtta, väites, et “aeg on juba manalateele minna,”” kirjeldas Hein. “Õnneks lubas ta oma kodus lõpuks siiski tööd teha ja nüüd on tema kodu muudetud oluliselt tuleohutumaks. Lisaks selgus, et ka naaberkorteris peaks üksikule eakale abi pakkuma. Nii vähenes tuleoht paarismaja kahes kodus.”

 Kuidas saada kodu ohutuks muutmiseks abi?

• 2019. aastal oli kokku 660 kodutulekahju, milles hukkus 41 ja sai vigastada 95 inimest.
• Projekti «Kodud tuleohutuks» esimene etapp oli 2018–2019. Teine etapp on käesoleval aastal ning projekt jätkub ka 2021.aastal.
• Üle Eesti sai esimeses etapis abi 663 kodu, neist 107 Tallinnas.
• Koduohutuse kohta saab infot Päästeameti kodulehelt päästeamet.ee
•  Kui ohtlik küttekolle või elektrisüsteem teeb muret, kuid raha korda tegemiseks napib, siis võta ühendust kohaliku omavalitsusega võio telli kodunõustamine telefonil 1524. Vaata infot kodutuleohutuks.ee/koostooprojektid/projekt-500-kodu-tuleohutuks
• Riik annab ühe kodu jaoks 3500 eurot, mida võib vajadusel kasvatada 5000 euroni. Omavalitsus saab sellele veel lisada oma panuse.

TALVELE VASTU: Lase spetsialistil korsten pühkida ja ahi üle vaadata!

Praod korstnas ja auk ahjus ei teki tundidega ehk neid õnnetusi saaks tegelikult ära hoida,» sõnas ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko. «Korstnapühkija ettekirjutus on viivitamatult täitmiseks, mitte kellegi kiusamiseks.

Kuna kütteperiood on algamas, peaks iga koduomanik laskma kontrollida oma maja korstnaid. Kuna korstnad, kaminad ja ahjud on sageli väga keeruliste ehitustega või varjul kinnistes konstruktsioonides, tasub nende seisukorda lasta hinnata pädeval spetsialistil. «Eriti soovitaks seda vana või renoveeritud maja ostjatele, kes ei ole hästi kursis, kuidas on sealsed küttesüsteemid ehitatud ja hooldatud,» sõnas Makienko. «Paljudes kodudes on korsten ilusa tapeediga kaetud, tegelikult aga ei tohi korstnaid ei tapeedi ega muu põleva materjaliga üldse katta. Kindlasti on oluline, et väline korstna osa oleks piisava kõrgusega ja mõradeta ning et ahi saaks toimida parimal võimalikul viisil. Et aru saada, kas korstna kõrgus on piisav ja kas ta on ohutu, on vaja spetsialisti pilku.

Makienko hinnangul teeb muret seegi, et paljud majaomanikud korstnapühkijat ei kutsugi. «Praod korstnas ja auk ahjus ei teki tundidega ehk neid õnnetusi saaks tegelikult ära hoida,» sõnas ta. «Korstnapühkija ettekirjutus on viivitamatult täitmiseks, mitte kellegi kiusamiseks. Ohutusnõuete täitmatajätmine paneb suure riski alla nii vara kui inimeste ohutuse, samuti ei saa sellisel juhul kindlustus kahjusid välja maksta.»

Tuleohutuse seaduse kohaselt tuleb küttekoldeid ja korstnaid puhastada ja hooldada vähemalt kord aastas. Korteriühistutes peab seda tegema kindlasti kutsetunnistusega korstnapühkija. Eramutes on küll lubatud oskajal koduomanikul ise korstnat puhastada, kuid kord viie aasta jooksul peab küttesüsteemi tehnilist seisukorda hindama kutseline korstnapühkija, kes väljastab sellekohase akti.