"Vanainimene kütab aastaid ahju, mille uks on juba auklikuks muutunud. Ümber ahju on tal kergesti süttivad paberikuhjad ja kuivad küttepuud," tõi Põhja päästekeskuse juhtivspetsialist Anne Hein näite ohtlikust tüüpolukorrast.

Eakas koduomanik ise väidab, et tal pole kunagi midagi põlema läinud, samas on näha tahmajälgi ahjul ja laes. Ta ütleb, et raha ahju parandamiseks pole. Hirmunud naabrid kutsusid appi päästeameti, et ahi vaadataks üle ja ehk saaks üksikut vanainimest aidata.
Teine levinud pildike tuleohtlikust kodust on Heina sõnul selline, et elektrijuhtmed on pusas, alumiinium- ja vaskjuhtmed  ühendatud, ühenduskoht kleeplindiga paigatud ja need puntrad ripuvad keset seina diivani kohal. “Pistikupesa on katkine, aga sinna on ühendatud pikendusjuhe, mille pistikupesades omakorda veel vargapesad, kuhu on ühendatud radiaatorid ja muud elektriseadmed – teisisõnu, meeletu ülekoormus vananenud elektrisüsteemis,” loetles Hein.

Tegelikult abi tervele majale

Just selliseid olukordi kodude tuleohutuse projekti raames juba kolmandat aastat järjest lahendataksegi: parandatakse katkisi  küttekoldeid, lagunevate ahjude, pliitide, korstnate asemele ehitatakse uued. Samuti korrastatakse väga ohtlikke vananenud elektrisüsteeme, muu hulgas vahetatakse elektrikilbid, harukarbid, pistikupesad, valesti ühendatud või rippuvad elektrijuhtmed. Veel on projekti raames parandatud või vahetatud vanu gaasiboilereid uute vastu. “Ühes kodus tehtavad tööd muudavad märksa tuleohutumaks ka mitmed naaberkorterid,” rõhutas Hein.

Tema sõnul on tuleohtlikes kodudes sageli riskiteguriks see, et seal on tegutsenud isehakanud elektrikud, kes teevad ohtlikke elektritöid. “Elektritöid peab tegema ikka kvalifitseeritud spetsialist,” kinnitas Hein. “Sama on küttekolletega – ahju või pliidi ehitus jäägu ikka õppinud ja kutsetunnistusega pottseppade hooleks. Ka korstnate ja küttekollete puhastamisega ning ülevaatamisega peab tegelema kutseoskustega korstnapühkija.”

Eestis põleb eluhooneid aastas ligikaudu sama palju kui Põhjamaades, kuid tules hukkub meil kolm-neli korda rohkem inimesi. See tähendab, et liiga paljud Eesti kodud ei ole nende elanikele ohutud. Neis kodudes üksi elavad eakad või raskustes inimesed on päästeametile suured proovikivid, sest 2019. aasta tulesurmade statistika kohaselt hukkub tules kõige sagedamini üksi elav eakas inimene, ning see trend pigem jätkub. Peamiselt tekkisid tulekahjud elektriseadmete kasutamisest või riketest elektriseadmetes, lisaks leidis aset küttesüsteemiga seotud tulekahjusid.

Päästeameti ja omavalitsuste üleriigilise koostööprojekti “Kodud tuleohutuks” raames on alates 2018. aastast aidatud oma kodu tuleohutumaks muuta sadadel toimetulekuraskustes koduomanikel: üksikutel eakatel, lasterikastel peredel ning puuetega inimestel.

Vanu, lagunevaid ja ohtlikke küttekoldeid leidub Tallinnas eelkõige Nõmmel, Kristiines, kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. “Ka Pirital sai eelmisel aastal mitu küttesüsteemi ja korstnaotsa parandatud,” lausus Hein. “Lasnamäel, Mustamäel ja Haaberstis on nähtud tuleohtlikke kodusid, mida projekti raames paraku ei saa aidata, sest seal on linna keskküte ja ka elektrisüsteem on üldjoontes korras. Nende kodude tuleohtlikkus seisneb eelkõige käitumisharjumustes.”

Hein tunnustas Kristiine ja Nõmme linnaosa, kus aitamine sujub hästi. Esiletõstmist väärib ka kesklinn, kus linnaosavalitsus on sel aastal hoolt kandnud viie kodu tuleohutuse eest. “Kolmes kodus ehitati lagunevate küttekollete asemele uued, ka elektrisüsteemi korrastati kolmes,” nentis Hein. Eelmisel aastal hõlmasid tuleohutustööd 18 kesklinlase kodu. “Need olid enamasti vanade elamute korterid, mis ei ole aastaid remonti näinud,” mainis  Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Projektis “Kodud tuleohutuks” annab riik ühe kodu jaoks 3500 eurot, mida võib vajadusel kasvatada 5000 euroni. Omavalitsus saab sellele lisada oma panuse.

Toetus kuni 5000 eurot

Tuleohtlikud kodud selguvad päästeametil kodunõustamistel, samuti märgatakse riskiohus kodusid päästetööde käigus. Päästeamet on kodukülastuste raames pidanud tegema kõikvõimalikku selgitustööd. “On uuritud, kas gaasipliite ka vahetame,” ütles Hein. “Seda paraku ei tehta – vahetame vaid gaasikütteseadmeid. Samuti ei kohandata olemasolevaid küttesüsteeme tervikuna ümber gaasi- või elektriküttele. Paigaldatakse vaid näiteks õhksoojuspumpasid või energiasäästlikke radiaatoreid.”

Harvad pole juhused, mil inimesed päästjaid ning projekti maksumust hindama tulevaid pottseppi või elektrikke oma elamisse lubada ei taha. “Kevadise taotluste esitamise ajal oli elanik õnnelik, et talle pakuti abi uue küttekolde ehitamiseks. Kahjuks ei olnud ta laguneva ahju lammutamisega ja tolmu tekitavate tööde tegemisega enam nõus, kui tööde järg tema koduni jõudis,” meenutas Hein. “Seega tuli meil olukord ümber hinnata, parandada kütmiseks ainult pliit ja blokeerida laguneva ahju kütmise võimalus.”

BEŠKINA: “Kodu tuleohutuks” päästab elusid

“Seni oleme koos päästeametiga saanud parandada enam kui 100 kodu tuleohutust ning selle aasta lõpuks lisandub veel üle 20 kodu,” lausus abilinnapea Betina Beškina.

Abilinnapea rõhutas, et “Kodu tuleohutuks” on väga vajaliku projekt, sest see päästab elusid. “Ainuüksi projekti esimeses etapis saime koostöös Päästeameti ja Põhja päästekeskusega parandada enam kui saja kodu tuleohutust ning selle aasta lõpuks lisandub veel üle 20 kodu,” märkis Beškina. “Aitasime projekti kaudu toimetulekuraskustes leibkondi, kelle hulgas oli nii lasterikkaid peresid, üksi elavaid eakaid kui ka puuetega inimesi. Tänan siinkohal meie linnaosavalitsuste sotsiaaltöötajaid, kes on ära teinud suure töö abi vajavate inimeste leidmisel! Ka tuleval aastal saavad linlased taotleda abi hädavajalike tööde jaoks, et muuta oma kodud tuleohutuks ning linna ja päästeameti ühisel toel saab tuleohutumaks taas enam kui 30 majapidamist.”

Linn pöörab tähelepanu ka tuleohu ennetamisele. Septembris alustas linn taas korteriühistute liikmetele mõeldud seminaridega, kus ühe teemana käsitleti ka tuleohutust kortermajades.

Kuidas saada abi kodu ohutuks muutmiseks?

• Kui ohtlik küttekolle või elektrisüsteem teeb muret, kuid raha korda tegemiseks napib, võta ühendust kohaliku omavalitsusega või telli kodunõustamine telefonil 1524. Vaata infot kodutuleohutuks.ee/koostooprojektid/projekt-500-kodu-tuleohutuks

• Riik annab ühe kodu jaoks 3500 eurot, mida võib vajadusel kasvatada 5000 euroni. Omavalitsus saab sellele lisada oma panuse.

• Koduohutuse kohta saab infot päästeameti kodulehelt päästeamet.ee

• Projekti “Kodud tuleohutuks” esimene etapp oli 2018-2019. Teine etapp on tänavu ning projekt jätkub ka 2021. aastal.

• Üle Eesti sai esimeses etapis abi 663 kodu, neist 107 Tallinnas.

• 2019. aastal oli kokku 663 kodutulekahju, 227 tulekahju oli Põhja päästepiirkonnas, kuhu kuulub ka Tallinn. Tulekahjudes hukkus üle Eesti 43 inimest. 6 inimest hukkus Põhja päästepiirkonnas ja nendest omakorda 2 hukkusid Tallinnas. Vigastada sai tulekahjudes üle Eesti 113 inimest, neist 44 Põhja päästepiirkonnas.

• 2020. aastal on praeguseks Eestis olnud 25 tulesurma.