"Puude teema on saanud rahvale südameasjaks, aga mina usaldaksin ikka spetsialiste – see pole koht emotsioonide jaoks," kostab arborist Raivo Moon vastuseks küsimusele, kas Tallinnas ehk liiga palju puid maha ei võeta. Sama arvab pereisa Peeter Solman, kellest puu 2018. a napilt mööda kukkus ja kellele see hetk seniajani unes viirastub.
“Ma näen seda hetke siiamaani unes,” ütleb Peeter Solman, kes juhtus üle kahe aasta tagasi väikese pojaga autos istuma, kui vana ja seest kõdunenud hiiglaslik hõberemmelgas parkiva auto kapoti ette prantsatas. Oli kaunis septembrikuine päev kaunis Kadriorus. Pereema, nüüdne minister Riina Solman lehvitas lahkujatele aknast. Latvapidi ulatus pikali raksatanud puu üle tee asuva maja fassaadile. “Meil vedas, sest puu oli kõver just selle koha pealt, mis auto kapoti ette jäi,” ütleb Peeter Solman. “Vanaisa oli mul puutöö mees, ta jäi langeva puu alla.”
Kui toona pääsesid Solmanid napilt vana hõberemmelga alla jäämisest, jäid kriitikalaviini alla hoopis linnaametnikud.
Põhjuseks asjaolu, et vanu puid püütakse liigselt hoida, kuigi nii mõnedki neist on eluohtlikud. Nüüd on seier liikunud teise suunda. Meedias on kõlanud hääli, et Tallinnas, mis kandideeris rohelise pealinna tiitlile, raiutakse liiga palju puid.
Arboristid, kellega Pealinn vestles – ka need, kes üldse Tallinnas ei tegutse –, väidavad siiski, et raiekord on Tallinnas Eesti omavalitsustest kõige hoolikamalt läbi mõeldud. Raieid kompenseerib asendusistutuse nõue, mida üks arboristidest nimetas näiteks arendajatele heas mõttes vägagi koormavaks.
Arboristi töö on vaimselt kurnav
Raivo Moon töötas enne arboristiks hakkamist päästjana. Mõlemad on lisaks füüsilisele poolele ka emotsionaalselt rasked ametid. Kui päästjad näevad sageli häda ja pisaraid, siis arboristid peavad õppima taluma inimeste etteheitvaid pilke. Seda vaatamata tõsiasjale, et iga hoolduslõikus või raie tuleb kooskõlastada linna keskkonnaameti asjatundjaga. Ja iga raie taga peitub mingi kaalukas põhjus. Lihtsalt niisama ei lõigata ühtegi oksa.
Rohelise mõtteviisiga inimestele näib alati, et linnas langetatakse liiga palju puid. Iga känd torkab südamesse nagu okas. Puude tervise õppinud asjatundjad ehk arboristid näevad olukorda teisiti. Juba 2015. a rääkis arborist Heiki Hanso Postimehes, et suur osa Tallinna kõrghaljastusest on hooldamata ja planeerimata ning ohtlik. Lisaks linnaeelarvet koormav. Seetõttu tuleks jätkusuutliku ning mõistliku tulemuse nimel kolmandik sellest raiuda ja uuendada.
Põhiline, mida Hanso jt arboristid on toonitanud – nõukogude ajal istutati ennekõike just uuselamurajoonides planeerimatult ja sageli sinna, kuhu juhtus. Kallati maha koorem istikuid ja pandi need pikemalt mõtlemata mulda. Puud on suureks kasvanud, riigikord vahetunud, lõpmatu hulk omanikke tekkinud. “Puude olukord on selline, et varem või hiljem juhtub traagiline õnnetus, millele on eelnenud juba piisavalt napikaid,” hoiatas Hanso 2015. a.
Tuleb tõdeda, et mees osutus oraakliks. Praegu ta meediaga suhelda ei taha, sest seal olevat hiljuti valesti tõlgendatud tema sõnu, kus ta vastupidi, Tallinnas hoopis väiksemat raiumist soovitas.
Juba enne, kui sama hõberemmelgas 2018. a päriselt pikali kukkus, oli ta poetanud ühe suure raske haru risti üle tänava. Maja haldur oli tellinud puu osas ekspertiisi, kuid raieni ei jõutud. Põhjust, miks ilmselgelt oma ea täis elanud puud maha võtma ei kiirustatud, võib aimata. Samal ajal juhtus Tallinn ehitama mitut suurt teeobjekti, mis raie teema rahva hulgas eriti tundlikuks muutsid.
2017. a suvel käis tants Haabersti ristmiku ehitusele ette jääva hõberemmelga ümber. Samamoodi protestisid rohelised Reidi tee ehitusele ette jäävate puude langetamise vastu. Täiesti mõistetav, et ametnikud kaalusid iga raieluba – eriti veel suure ja pealtnäha justkui elujõulise puu osas – erilise hoole ja apteegikaaluga. On ju teada tõsiasi, et vana puu on noorest kasvõi elurikkuse mõttes väärtuslikum.
Kusagil ringleb linnalegend, et raieluba on Tallinnas justnagu lihtne saada. Millel see põhineb, on raske jälile jõuda. 2015 tunnistati Tallinn Euroopa puupealinnaks, mõni aasta hiljem aga algasid tee-ehitused ja roheliste kampaaniad. Kogu see aeg on raielube antud pigem kitsilt. Napilt puu ohvriks langemisest pääsenud Peeter Solman toob näiteks, et kui töötas Tallinna vanglas haldusasjade ajajana, kasvasid vangla piirdeaia lähedal kaldus vanad puud, mis võinuksid tormiga kukkuda vangla territooriumile. Nende abil võinuks mõni vang putku pista. Luba raieks ei õnnestunudki saada ja vangla kolis hiljem, jõudmata volitatud saemehi ära oodata, uude kohta.
Hõberemmelga sündroom
Arborist Raivo Moon meenutab, et Haabersti hõberemmelgas sai tänu protestidele niivõrd negatiivse aura, et mitte keegi tema kolleegidest ei tahtnud end mingi hinna eest selle mahavõtmisega siduda. “Kõik see kajastus arboristide töös mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal Eestis,” räägib ta Haabersti ja Reidi tee puulangetusvastastest kampaaniatest. “Kõik, mis varem käis rutemini, hakkas rohkem aega võtma, venima.”
Mõnevõrra peegeldub seisak ka Tallinna keskkonnaameti välja antud raielubade statistikas. Kui 2016. a anti välja 1803 raieluba, siis tundlikul 2017. a 1729. Lihtsalt öeldes kaalusid ametnikud veelgi hoolikamalt iga raie vajalikkust või põhjendatust. Taustaks, et üks raieluba võib käia ka mitme puu või puudegrupi kohta. Mullu on välja antud 2026 raieluba. Tõus pole seega kuigi märkimisväärne.
Järsust kõrghaljastuse uuendamisest – nõnda nagu arborist Heiki Hanso viis aastat tagasi soovitas linnale kuuluvatel aladel ette võtta – pole seega võimalik juttugi teha. Ühest küljest on tegemist inimeste jaoks tundliku teemaga. Puu raie on teatud mõttes tungimine inimese eraellu. Sissemurdmine inimeste erakeskkonda isegi siis, kui puu kasvab tänava ääres linna maal. Paljudele võib see puu olla emotsionaalselt oluline.
Siiski – kõige enam hinnatakse neid puid, mis ennast ei puuduta ja mida kena kaugelt imetleda. Mis puudutab näiteks elumajade ühistuid, siis nemad on ühed suuremad arboristidele tööandjad, sest kelleltki võtab puu valguse, kellelgi lõhub fassaadi. Mõistagi tuleb kõigepealt hankida raieluba ja vale on arvata, et kõigi raiesoovid rahuldatakse. “Puude teema on saanud rahvale südameasjaks, aga mina usaldaksin ikka spetse – see pole koht emotsioonide jaoks,” ütleb arborist Raivo Moon. “Hambaid ei paranda samuti keegi ise, seega usaldagem raie puhul samuti asjatundjaid.”
Kõik nõuavad mugavust ja rohelust
Mitmed arboristid räägivad, et loomulikult nägi Tallinn 1990ndate algul ülalt vaadates palju rohelisem välja. Kuid põhjus on lihtne. Omanikud alles hakkasid ehitama. Paljud tühermaad on leidnud rakenduse. Eraarendajate jt ehitustega seotud puuraied moodustavad ligikaudu kuuendiku mahust.Kui mullu raiuti Tallinnas ümmarguselt 19 000 puud, siis seoses ehitustega suurusjärgus 3200. Suurusjärgus 19 000 aastas on Tallinnas puude raie püsinud muide viimased viis aastat. Kuid see kadu korvatakse asendusistutuste kaudu. Kui näide tuua, siis roheliste hulgas palju vastuseisu tekitanud Reidi tee ehitus lõpetas 466 rahuldavas seisus puu eluea. Asemele istutati 498 puud ja ligi 58 000 põõsast. Rääkimata taimedest.
“Kõrghaljastus ning uue haljastuse põhimõtted näidatakse detailplaneeringutes ära lisaks hoonete mahule,” lausus ehituste ja puude suhetest abilinnapea Kalle Klandorf. “See on kõigile kättesaadav, avalik info. Keskkonna- ja kommunaalamet püüab leida planeeringutes ja projektides lahendusi, mis säilitavad nii puu kui ka puule vajalikud kasvutingimused. Kui see aga pole võimalik, tuleb langetada raske otsus ja lubada ehitusele ette jääv puu raiuda.”
Me kõik tahame palju rohelisust, liigirikkust ja puid. Aga peale selle vajame üha rohkem mugavusi. Uusi kortereid, kõikvõimalikke renoveerimisi, värskemat asfaltkatet, tänavavalgustust kõikjale, paremat sidet, uuematest ja puhtamatest torudest pärit joogivett, suuremaid elektrivõimsusi jne. Samuti nõutakse elamurajoonides prügimaju ja parklaid. Linnaruum ei ole siiski kummist. Kõik need ehitused, arendused, täiendused ja parandused toovad endaga kaasa kaevetööd ja ühtlasi ohu puude tervisele.
Abilinnapea Klandorfi sõnul ei saa lisaks parandada juba varem puudele tehtud vigu: “Eelnevatel kümnenditel on tehnovõrke paigaldatud vahetult puutüvede kõrvale või on vajalik hooldus õigel ajal tegemata jäetud – või siis tehtud nii, et puu on saanud viga. Kahju on tekitatud, aga seda parandada või olematuks muuta ei saa. Oleme vigadest õppinud ja õpime edasi.”
Abilinnapea rõhutab, et 2015. a tunnustati Tallinna Euroopa puupealinna tiitliga.
Maha võetud puud ja põõsad tuleb Tallinnas istikutega asendada. Selleks on kord, mida asjaajamises nimetatakse asendusistutuse kohustuseks.
Kes asendusistutuse tabelit esimest korda näeb, võib sattuda hämmingusse. Nii on 2013. a asendusistutuse plaanist täidetud tänavu septembri keskpaiga seisuga 94% ehk lähenetakse sajale. Aga näiteks 2017. ja 2018. a plaanist on täidetud vaid 69%.
Tegelikult käibki plaani täitmine aastatepikkuse lõtkuga, sest sõltub n-ö elust enesest. Näiteks ehituse valmis saamine, mille alt raiutud puud-põõsad tuleb asendada, venib, nii kandub kohustuse täitmine pikenduse võtmisega edasi jne. Nii võib eeldada, et kõik 2017. a raiutud puud-põõsad saavad asenduse mulda pandud istikute näol näiteks 2022. või 2023. a paiku.
Parim keskkonnapolitsei: naabrivalve
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul valitses varem korras auk – kui arendus omanikku vahetas, ei saanud uus omanik enam kaasa asendusistutuse kohustust. Uues raieid käsitlevas korras on see lünk likvideeritud ja arendus liigub uuele omanikule vaid koos kohustusega. Võib-olla ehk protsent-kaks asendusistutuse plaanist jääb aastas täitmata – näiteks kui kohuslane sureb.
“Arendajad ägavad asendusistutuse koorma all – teistes omavalitsustes nii palju ei istutata,” ütleb arborist Kristjan Kasemaa. “Kui oma krundile seoses ehitusega ei mahu, siis laieneb kohustus linna territooriumile.” Tema kolleeg Pavel Jartšakovski omakorda lisab, et Tallinnas töötavad väga head keskkonnaspetsialistid: “Nad tulevad kohale, hindavad, annavad nõu, kus kohas tuleb puu langetada ja kus saab ainult hooldusega hakkama.”
Puude liiga kergekäelist mahavõtmist linnast – ükskõik kas linna või eraomaniku maalt – takistab lisaks kõikvõimalikele eeskirjadele üks lihtne nähtus nimega naabrivalve.
Akadeemia tee ääres asuva korteriühistu juhatuse liige Riivo Kabur ütleb, et valvsad silmapaarid jälgivad iga liigutust puude juures. Mustamäel tuleb samas puude oksi piirata, sest need kipuvad renoveeritud majade fassaade lõhkuma. Renoveeritud fassaadid on kaetud pehmema materjaliga ja seetõttu püüavad ühistud oksi kärpida. Kui mõne suurema oksa võtmiseks läheb, on kohe tarvis raieluba. “Muidu kaevatakse kohe muposse,” nendib Kabur. “Ma ise julgen ära lõigata ainult mõne sõrmejämeduse oksakese.”
ARBORIST: Nõukogude ajal istutati puid liiga tihadelt
“Raiuksin julgemalt, aga samas istutaksin läbimõeldumalt asemele,” pakub arborist Raivo Moon lahendust nõukogude ajal rajatud elamurajoonide kõrghaljastuse puhul. “Mõnel juhul on hoovidesse siginenud ikka päris mets.”
Raivo Mooni sõnul seisneb häda tavaliselt selles, et puid on istutatud linnakeskkonna jaoks liiga tihedalt.
“Kui üks puu maha võtta, arvatakse, et see on suur õnnetus,” räägib Moon. “Aga kui jätta näiteks viie üksteise otsas kasvava puu asemele kolm, siis need saavad endale korraliku võra kasvatada ja kujunevad seega igatpidi väärtuslikumaks kui need viis üksteise kukil. Mustamäel, kus ma praegu töötan, on mõte ja plaan puude istutamisel möödunud aegadel kohati täiesti puudunud. Kahjuks on nõukogude ajal suuri puid pandud üldse üsna suvaliselt igale poole kasvama. Kortermajade vahele, kasvõi näiteks Kalamajas, on istutatud metsapuid – pärni, vahtraid. Nüüd istutakse toas pimedas ja samas ei saa tüvesid okstest täiesti paljaks koorida – siis on nagu palmipuu.”
Puud surevad, sest kunagi ehitati tehnovõrgud neile liiga lähedale
Tallinna on 2015. aastal tunnustatud Euroopa puupealinna tiitliga ning seda just eduka linnapuude istutamise, hooldamise ja säilitamise ning teistele Eesti linnadele eeskujuks olemise eest.
• Linn püüab leida planeeringutes ja projektides lahendusi, mis säilitavad uue ehitise kerkides puule vajalikud kasvutingimused. Raske otsus mõni puu maha võtta langetatakse alles siis, kui midagi muud üle ei jää.
• Ka siis, kui puu nt ehituse pärast maha võetakse, tuleb asemele istutada uusi puid. Nt Reidi tee ehitusega seoses raiuti 466 rahuldavas tervislikus seisundis olulist või väheväärtuslikku puud, asemele istutati aga 498 puud, 57 863 põõsast ning 108 229 püsikut ja 5073 ronitaime.
• Puudele tehtud vigu ei saa parandada. Nii on eelnevatel kümnenditel tehnovõrke paigaldatud vahetult puu tüvede kõrvale, puude hooldamine õigel ajal tegemata jäetud või on seda tehtud puud kahjustaval viisil.
• Tallinnas on palju selliseid alleesid, kust on tulnud kahjuks maha võtta nii mõnigi puu. Näiteks Kaarli puiesteel, sest puude tervis on parandamatult halvenenud. Selle põhjuseks on kaevetööd. Paraku ei saa alati uusi puid vanade puude asemele istutada tehnovõrke ümber ehitamata. Nii juhtub linnas tihti, et vana puu tuleb maha võtta, aga uut samasse kohta asemele istutada kohe ei saa.
• Alleedes ei saa paraku suurte puude vahele istutada uut väikest puud, sel juhul oleks vaja kasvupinnas välja vahetada. See aga ei ole veel kasvavate puude juuri vigastamata võimalik. Noorele puule jääb vanade vahel valgust väheks. Niisiis on allee uuendamine põhjendatud alles siis, kui 2/3 esialgsest on hävinud.
Tallinn muudab asendusistutuse tõhusamaks
Kui varem nõuti, et asendusistutuse peab korraldama arendaja, kelle maalt puud maha võeti, siis edaspidi võib selleks raha linnale deposiiti kanda ja lasta linna eestvõttel see töö teha.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule kinnitusel on see võimalus üks põhilisemaid muudatusi, mis Tallinna uues raiekorras ette nähakse. Kahtlemata muudab see asendusistutuse käigu kiiremaks ja arendaja jaoks mugavamaks, sest asja ajamine haljastusfirmaga jääks arendajal ära.
Asendusistutuse kohustuse täitmise tähtaega pikendatakse praeguselt 18 kuult kolme aastani. Juba praegu esineb nimelt olukordi, kus ehitajad või arendajad taotlevad tähtaja pikendamist. Ehituste valmimine venib sageli eri põhjustel, samas pooleli oleva maja juurde, kus ehitajad tallavad, pole mõtet istutada jne. Tähtaeg hakkab tiksuma kohe, kui puu on maha võetud. Lisaks on uues korras muudetud üldarusaadavamaks koefitsienti, mille alusel arvutatakse vastavalt mahavõetud puude arvule asendusistutuse suurus või vajadus.
Mis puudutab üksikisiku või ühistu asjaajamist keskkonnaametnikega, siis raieloa taotlemist on muudetud asjaajamise mõttes lihtsamaks.
