“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
VIDEO! HOIAME LINNA LOODUST: Prügi põletamine ahjus mürgitab pinnase ja viljad (0)
19. oktoober 2020
Ilja Matusihis

"Liblikad ja kimalased elavad linnas paremini kui põldude vahel, sest me ei mürgita oma rohumaid," ütles abilinnapea Kalle Klandorf. "Samas peame hakkama päästma linna sisalikke ja hoolitsema selle eest, et parklad oleks näiteks murukivist, mis laseb veel ilusti loodusesse voolata."

“Praegu on 20% Tallinna pindalast kaitse all. Meil peatuvad ja pesitsevad ohustatud linnuliigid, meil on linnukaitseala Paljassaares, kus võib kohata kuni 240 linnuliiki,” ütles abilinnapea Kalle Klandorf. “Tallinn on suures osas oma elurikkuse säilitanud.”

Eri tolmeldajad, kimalased ja liblikad elavad abilinnapea kinnitusel Tallinnas isegi paremini kui linnast väljas põldude vahel. “Tallinnas on säilinud nende elupaigad ja siin kasutatakse vähem pestitsiide,” rääkis Klandorf ja lisas, et Tallinnas on Putukaväil, linna niitusid Paljassaarel ja Pirital hooldavad aga mägiveised.

Linn algatas keskkonnahoiu arengukava aastateks 2022-2030. Selles peaks olema kirjas konkreetsed tegevused, et Tallinn oleks tõesti keskkonnasõbralik ja roheline linn. Abilinnapea hinnangul vajavad tähelepanu Tallinna rabad. “Tallinn on ilmselt ainus suurlinn Euroopas, mille territooriumil on rabad,” märkis ta. “Meil on kaks raba, Pääsküla ja Harku, kuid nende olukord on kahjuks halvenenud. Ühtpidi on hea, et väga palju inimesi külastab rabasid, kuid teistpidi – mida rohkem midagi kasutatakse, seda rohkem see ka kahjustub.”

Linnal ongi plaanis hakata tegelema rabade osalise taastamisega.

Konnad nõuavad tähelepanu

Lisaks vajavad Klandorfi sõnul suuremat tähelepanu linnas elavad kahepaiksed – konnad ja veesisalikud, kuna nende arvukus langeb nii Tallinnas ja Eestis kui ka Euroopas laiemalt. “Vaja on alustada nende elu- ja paljunemiskohtade taastamist ja kaitsta nende rändeteid.”
Tallinnas on palju tänavahaljastust ja rohealasid, mis vähendavad õhu- ja mürasaastet, kuid Klandorfi sõnul ei tohiks inimesed põletada ahjus jäätmeid. “Mõnedes eramajade rajoonides kahjuks kasutatakse oma ahjusid ja pliite jäätmete hävitamiseks,” nentis ta.

Kasvõi piimapakk eraldab põletamisel ahjus või lõkkes ohtlikke aineid, sh raskmetalle ja mürke, mis jäävad hiljem pinnasesse. Need ohtlikud ained on väga püsivad. Näiteks peenardele langenud tuhk saastab mulla ja selles kasvanud maasikate kaudu jõuavad ohtlikud ained ka meie organismi, kuhu need samuti pikalt püsima jäävad. Paljud põletamisel tekkivad ained võivad sissehingamisel või saastunud toidu söömisel põhjustada vähki.

Loomulikult on Klandorfi hinnangul vaja rajada veelgi rohkem jalgrattateid, et inimesed eelistaksid jalgratast autole. Sellega Tallinn ka tõsiselt tegeleb. Lisaks tuleb tegeleda randades vee puhtusega, sest siinsetest randadest on sinilipp vaid kahel, võiks aga olla kõigil.
“Teatavasti oli Tallinn üks neljast Euroopa rohelise pealinna 2022 finalistist,” ütles abilinnapea. “Oleme võtnud sihiks olla Euroopas eesrindlik roheline linn ja eeskujuks teistele.”

Ainus omataoline

Klandorfi sõnul on arengukavas detailselt kirjas, mida tuleb teha õhu ja vee kaitseks, elurikkuse hoidmiseks ja elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Keskkonnahoiu arengukava lähtub uuest arengustrateegiast “Tallinn 2035”. Kui strateegia annab ette sihid, siis arengukava juba  täpsemad tegevused. Praegu ei ole Klandorfi sõnul linnal kehtivat arengudokumenti, mis käsitleks keskkonnahoidu piisava detailsusega.

Arengukava koostab linn 2020. aasta novembrist järgmise aasta juunini, selle avalikustamine ja avalik arutelu toimub 2021. aasta augustis ja septembris. “Peame arvestama ka Euroopa Liidus toimuva ja Euroopa Komisjoniga,” märkis Klandorf. “Kuna 3/4 EL-i elanikest elab linnades, siis oodatakse, et linnavalitsused pakuksid elanikele võimalikult tervislikku elukeskkonda, kus on puhas õhk, puhas vesi, vähem müra ja rohkem loodust. Linn peab tegema kõik endast oleneva, et elanikud peaksid keskkonda oluliseks.”

Linnaõhk ja müra olevat Tallinnas enim seotud autostumisega ning just selles vallas olevat meil ka kõige rohkem arenguruumi. “On selge, et autodest ei saa kunagi täielikult loobuda,” nentis SEI Tallinna Säästva arengu programmijuht Kaja Peterson. “Aga see on ka prioriteedi küsimus, kellel linnas peaks olema eelisõigus liikuda ja kas kõik need liikujad on võrdselt koheldud.”

Klandorfi sõnul leidis alles mõne päeva eest linnapea juhtimisel aset nõupidamine, kus pandi põhimõtteliselt paika teatud koridorid, kus võiks vaadata, on sinna võimalik jalgrattateed teha. “Projekteerimine on meil enamus tänavatel olnud nõukogudeaegne ja toona olid teised standardid,” tõdes Klandorf. “Nüüd me peame need vabad koridorid ja liikumisvõimalused, kuidas ratastega oleks võimalik linnas üldse sõita. Kindlasti saab asja parandada, kuid ei tasu oodata, et see juhtuks homme või ülehomme. Jalgratta ehitamine tähendab praktiliselt sama, mida ühe autorea ehitamine – see on linna jaoks suhteliselt kallis lõbu.”

Vaieldamatu eelis, mille osas Tallinn on teistest Euroopa linnadest ees, on siinne elurikkus ja suured rohealad. “Kui Euroopa pealinnad peavad tegema suuri jõupingutusi, et muuta kivilinn uuesti roheliseks, on Tallinnas rohelust täiesti piisavalt, pigem on küsimus selles, kuidas seda hoida,” märkis Kaja Peterson.

Euroopa Komisjon on välja tulnud Euroopa rohelise kokkuleppe ja elurikkuse strateegiaga aastani 2030.   Tallinna uus arengustrateegia sobitub mõlemad dokumendiga ja neist juhindutakse keskkonnahoiu arengukava koostamisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.