"Hariduslike erivajadustega lapsi tuleb aasta-aastalt juurde," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart avades hariduslike erivajadustega laste pedagoogide konverentsi Tallinna Kadaka põhikoolis. Linnapea lausus, et eripedagooge, logopeede, sotsiaalpedagooge, psühholooge võiks tänastes oludes oluliselt rohkem olla.
Linnapea sõnul on selle probleemi lahendamine kinni mitte niivõrd Tallinna linnast kui rohkem riiklikul tasandil tehtud otsustest.
“Spetsialiste on vähe, neid võiks olla palju rohkem,” ütles Tallinna linnapea ja rõhutas, et oluline on olemasolevatele spetsialistidele luua sellised tingimused, et nad tahaksid oma tööd teha. “Mõni aasta tagasi eraldas linn koolidele täiendavaid ressursse selleks, et spetsialiste palgata. Igal aastal, kui riik tõstab õpetajate palka, tõstab linn ka eripedagoogide palka,” tõdes linnapea.
Praegu on tema sõnul keeruline aeg, aga samas annab see võimaluse aru saada, miks hariduse valdkond on nii tähtis. “Hariduslike erivajadustega laste arv kasvab iga aastaga ja sellega seoses peab ka õpetajate ja pedagoogide kompetents kasvama, sest nende koormus kasvab iga aastaga,” ütles linnapea. Tema sõnul on vaja riiklikku strateegiat, et koolides oleks rohkem eripedagooge ning kuidas neid ette valmistada.
Lapsi tuleb juurde, spetsialiste väheneb
Sama suunda kinnitas ka haridussuuna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Hariduslike erivajadustega laste arv kasvab pidevalt, kahjuks on tendents selline, et see arv kasvab ka edaspidi,” tõdes ta.
Abilinnapea lausus ta, et spetsialistide arv kahaneb pöördvõrdeliselt. “Lisaks teame, et Eestis kasutatakse väga palju ka kaasava hariduse mudelit – see tähendab, et hariduslike erivajadustega lapsed õpivad kõrvuti tavaliste lastega, ehk et see eeldab, et tavakoolide õpetajad peavad oskama nende lastega ka tegeleda,” ütles ta.
Belobrovtsevi sõnul kasvab tänu sellele ka nende inimeste arv, kes oskavad seda väärtuslikku ja vajalikku tööd teha.
Abilinnapea hinnangul on venekeelsete lastega töötavatel pedagoogidel eelis, sest kõrval on suur naaberriik, kellega on juba geograafilistel põhjusel väga lihtne suhelda ning kogemusi vahetada. “Seal on see süsteem hästi toimimas ja sealt saab kasvõi koolituste näol laiendada kompetentsi meie õpetajatele. Eestikeelsetel õpetajatel kahjuks seda võimalust nii lähedal ei ole,” ütles ta.
Abilinnapea sõnul on vaja üles ehitada struktuur, et pedagoogid saaksid omandada kogemusi kompetentses keskkonnas. “See on kõige suurem väljakutse,” ütles Belobrovtsev.
Hukatuslik vaba turg
Tallinna Õppenõustamiskeskuse direktor Milena Pogodajeva, kelle asutus seisiski tänase konverentsi korraldamise selja taga, ütles, et sama probleem on nii Tallinnas kui ka ülejäänud Eestis: ei ole piisavalt spetsialiste.
Lapsi ent tuleb iga aastaga juurde ning paljudel juhtudel võib see tähendada juba seda, et lapsed ei saa juba lasteaia tasandil endale vajalikku tugiteenust.
“Ma olen mitu korda küsinud, et kuhu kaovad spetsialistid, kes kõrgkoolidest tulevad. Mulle öeldi: Milena, meil on vaba turg ning inimesed lähevad tööle sinna, kus nad teenivad raha,” rääkis Pogodajeva.
