"Kõige rohkem põhjustavad korteriühistutes tülisid akende vahetus ja laenu võtmine remondiks," ütleb õigusnõunik Vambola Olli. Korteriühistute kogenud juht Lea Nõuakas lisab, et mure on ka alkohoolikutega, kes puhtust ei pea ja lärmavad. Linna korteriühistukomisjon aitab lahendada vaidlusi kohtuta.
“Ma ei tea enam, kelle poole pöörduda,” ahastas üks magalarajooni paneelmaja elanik. Nimelt oli ühistu tellinud maja fassaadi remondi, mille käigus vahetati välja ka rõdud. Kuid selgus, et ehitaja oli uued rõdud paika pannud nii, et väike laps, rääkimata kassist või koerast, kukuks alumise serva ja piirde vahelt vabalt läbi. Alates teisest korrusest on selline rõdu juba eluohtlik. Ühistu juhatus ega ehitusettevõte endal mingit süüd ei näinud. Kes peaks praagi parandama? Majaelanikud on ju niigi küllalt remondi eest juba maksnud.
Ega olegi sellise mure puhul muud lahendust, kui tuleb pöörduda linna loodud korteriühistukomisjoni poole, mis aitab vaidlusi lahendada ilma, et peaks kohtusse pöörduma. Tänavu tööd alustanud ajutise komisjoni eesmärk ongi aidata kortermajade elanike tülisid võimalikult aega ja raha säästvalt lahendada.
“Korteriühistul pole sellist kõrgemat organit, kes keelab-käsib. Üsna paljudele on arusaamatu, kuidas me peame oma tüliküsimused ise lahendama korteriühistu sees,” ütles pikka aega linnaelanikke nõustanud õigusnõunik Vambola Olli.
Tüüpilisemad tülid tekivad Olli sõnul korteriühistus laenu võtmisest, et maja korda teha. “Sageli tekitab kortermajades tülisid akende vahetamine,” lausus Olli. “Kui eesmärk on muuta maja soojapidavamaks, tuleb tihti vanad aknad uute vastu välja vahetada. Mõistlik on seda teha tervikuna, mitte et iga korteriomanik seisab eraldi oma tahtmiste eest.”
Tüliõunaks võib saada ka näiteks trepikodade varikatuste remont. “Elanikud kurdavad, et hääletatud on valesti: näete, siin on 19 poolthäält ja üks vastu, see olin mina. Aga minu häälega ei arvestatud! Vähemushäältega ei saagi siin aga arvestada, see on ju tegelikult normaalne demokraatia,” rääkis Olli. “Kui korteriühistud tahavad laenu võtta, on selle eesmärk ju reeglina maja korrashoidmine. Maja vajab korrashoidu. 50 + 1 häält ja asi on otsustatud! Teistele korteriühistu liikmetele on sel juhul otsuse täitmine kohustuslik.”
Parkla üle otsustades vaja üksmeelt
Mõned otsused vajavad siiski rohkem üksmeelt. “Tüüpiline vaidlusküsimus on veel parkimiskohad. Need otsused aga vajavad konsensust. Maa on ju korteriühistu liikmete ühisomandis,” ütles Olli. “See, kuidas parkimiskohti jagada ja ümber jagada, nõuab kõikide korteriühistu liikmete nõusolekut.”
Veel üks asi, millega tuleb pidevalt tegeleda, on hoovi heakord. “Kui on hoolas majahoidja, siis erilist muret ei ole. Selles osas on minul vedanud,” lausus mitmete korteriühistute juht Lea Nõuakas.
Hoovi korrasoleku eest peavad vastutama ka lemmikloomade omanikud. “Kahjuks paljud inimesed, kellel on koer, ei korista oma lemmikute väljaheiteid,” nentis Nõuakas. “Ma ei teagi kuidas seda peaks lahendama, et nad hakkasid koristama.”
Üks linna loodud ajutise komisjoni teema võiks Nõuakase meelest olla ka see, kuidas hoida majades üldist puhtust ja korda. “Ma ise elan Energia 4 majas. Seal on perekond, kus iga päev juuakse. Käivad sõbrad, terve trepikoda haiseb,” rääkis ta. “Neil on ka koer, keda nad lasevad vabalt ringi joosta. Kui teha märkus, siis saadetakse pikalt ja öeldakse, et see pole sinu asi ja minu koer jääbki ilma rihmata ringi jooksma. Niisuguste asjadega ei saa leppida, inimesed peavad hakkama teistega arvestama. Ei saa olla nii, et mõned joodikust elanikud terroriseerivad kõiki teisi. Hais on asi, mida otseselt seadusega keelata ei saa, siin peaks inimesi mõjutama, et nad oma eluviisi muudaksid. Alkoholi liigtarvitajad on kõige suurem nuhtlus.”
Siis on ühistutes veel närvesööv töö võlgalastega. “Kui keegi jätab millegi eest maksmata, siis tuleb kohe reageerida ning selgitada välja, milles asi,” lausus Nõuakas. “Kui võlg jääb pikema aja peal venima, siis läheb asi juba hapuks. Mustamäe teel tuli mul teha kolmes korteris kiirmenetlust raha kättesaamiseks. Pärast seda pole keegi enam hiljaks jäänud.”
Koroona tegi elu kibedaks
Nõukal on probleeme Sõpruse pst 3 ühistuga, kus üks ühistu liige üürib oma firmale bürooruume ja arvab, et ta ei pea selle eest küttearveid maksma. Inimesed elavad tema sõnul mitteeluruumides veel Valdeku 105 ja Paldiski mnt 75 majas. “Niisuguseid skeeme on mujalgi,” nentis Nõuakas. “Keegi üürib suures majas büroopindu, aga inimesed, kes sellelt firmalt ruumid üürisid, on jäänud hätta ja pöörduvad ühistu poole. Küll ei ole neil vett, küll ei ole elektrit. See firma ei taha maksta ka kütte eest. Probleem ongi selles, kuidas neilt kütteraha kätte saada, arved on maksmata ja nad ei kavatsegi maksta. Ühistu ei saa aidata, sest inimesed ei ela ametlikult eluruumides.”
Korteriühistute liidu juhatuse liikme, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi kinnitusel on praegu ülioluline teema kevadel jõustunud seadusemuudatused. “Uues seaduses on muudatused, mis puudutavad korteriühistute üldkoosolekute pidamist,” selgitas Mardi. “Ehkki ühistute üldkoosolekud pole avalikud üritused, eriolukorra ajal neid ei korraldanud. Nii juhtus, et kui ühistud ei saanud õigel ajal koosolekuid teha, hakkasid majandusaasta aruannete esitamise tähtajad kukkuma juunikuusse. Väga tihti lõppesid ka juhatuse liikmete volitused, neid pikendati 31. oktoobrini. Sama ajani pikendati majandusaasta aruannete esitamise tähtaegu. Oleme teinud sel teemal koolitusi ja rühmad saavad väga kiiresti täis.”
Kõige rohkem küsimusi on sel suvel tekkinud uuenduse kohta, mis võimaldab koosoleku pidamist koosolekut kokku kutsumata. “See tähendab, et üldkoosolekut saab teha ka inimeste tagasisidele tuginedes. Selline koosolek on samuti ametlik,” selgitas Mardi. “Ei pea tulema kokku koosoleku ruumi, vaid saadad korteriomanikele eelnõu, annad neile tähtaja minimaalselt seitse päeva – inimesed peavad siis vastama, kas nad on eelnõu punktide poolt või vastu. Sellest lähtudes koostab juhatus protokolli, millest lähtuvalt on võimalik vastu võtta otsuseid.”
Nõuakase kinnitusel tulevad paljud probleemid sellest, et korteriühistu liikmed ei suhtle juhatusega ja nad isegi ei kuula ühistu koosolekul, millest seal juttu tehakse. “Kui siis üldkoosolek lõpeb, hakkavad nad omavahel arutama, süvenemata koosolekul ette kantud teemasse. Ja siis tekivad igaühel oma teooriaid selle asemel, et teha endale selgeks, kuidas asjad tegelikult on.”
Suhtle inimestega!
Seda, et vahel fantaseerivad elanikud vandenõujutte, rääkisid ka komisjoni liikmed.
“Toetan linna korteriühistute vaidluskomisjoni moodustamist absoluutselt,” ütles Olli “Sellised kohtuvälised lahendused on alati head, asjaajamine on kiirem ja lihtsam. Komisjonis on esindajate asemel eelkõige osapooled. See välistab mure, et minul jäi rahapuudusel hea advokaat palkamata. Teisel poolel aga oli ja mina sain selle pärast piki pead! Mina pidin seepärast ennast esindama ise või riigi õigusabi kasutama.”
Nõuakas hindab samuti kõrgelt ajutise komisjoni loomist, seda enam, et arusaamatusi tuleb korteriühistutes ette kogu aeg. “Väga palju on ju üksikuid vanureid, neid tuleks nõustada ja aidata, neile appi minna,” lausus ta. “Ma usun, et seal komisjonis ei lahendata niivõrd palju juriidilisi küsimusi, kui antakse üldisemat nõu, kuidas ühes või teises olukorras toimida.”
Nõuakase hoole all olevad elamud on saanud linnalt eri toetusi ja nii on majad ja nende ümbrus ka korda saanud. “Aga paljudes kohtades vist ei viitsita või ei osata neid toetusi taotleda,” ütles ta. “Siin saab see linna komisjon nii ühistu liikmetele kui ka juhatustele nõu anda küll.”
Tallinnas tegutseb üle 6000 korteriühistu, kus elab arvestatav osa linnakodanikke.
EHA VÕRK: Komisjonis selgus, et ühistujuht on aus, kuid ei suhtle piisavalt
“Korteriomanik pöördus ühistu juhatuse poole sooviga üldkoosolekul otsustada, mida ette võtta, sest läbi ventilatsiooni ja köögikubu kaudu imbus korterisse sigaretisuitsu jm aroome,” lausus abilinnapea Eha Võrk. “Korteriühistu juhatus ei võtnud mure lahendamiseks midagi ette ja sekkuma pidi komisjon.”
“Linnavalitsuse ja korteriühistute liidu koostöös toimiv infopunkt on ilmselgelt oluline ja vajalik,” kinnitas Võrk. “Kui kevadel korteriühistukomisjoniga alustasime, laekus kiiresti arvestatav hulk avaldusi, mis näitab, et nõudlus taolise komisjoni järele on olemas. Aasta jooksul saab sealt nõu ja abi üle tuhande inimese. Üldiselt pöörduvad inimesed komisjoni, et vältida aeganõudvat ja kulukat kohtuteed. Enne kohtusse minemist võiks osapooled jõuda omavahel kokkuleppele, et normaal-ne suhtlemine korteriühistus jätkuks.
Abilinnapea meenutas ka komisjoni ette toodud muresid. “Näiteks pöördus komisjoni poole korteriühistu liige, kes kahtles remondifondi summa õigsuses,” rääkis ta. “Üldkoosoleku otsust kontrollides selgus, et arved on küll õiged, aga otsus ise oli sõnastatud mitmeti mõistetavalt ning seega tekkis suur segadus. Tuli välja siiski, et ühistu juht ei olnudki remondiraha oma taskusse kantinud. Ta lihtsalt ei vaevunud seda selgitama nii, et piltlikult öeldes ka tädi Maali ja onu Heino sellest aru saaksid.”
Muret on teinud ka ventilatsioon. “Korteriomanik pöördus ühistu juhatuse poole sooviga üldkoosolekul otsustada, mida ette võtta, sest ventilatsiooni ja köögikubu kaudu imbus korterisse sigaretisuitsu jm aroome,” lausus Võrk. “Korteriühistu juhatus ei võtnud mure lahendamiseks midagi ette. Ka sel juhul pidi sekkuma komisjon.”
Võrk tõi veel ühe näite ka uuendatud küttesüsteemi tõttu puhkenud vaidlusest. “Inimene ostis korteri, mille küttesüsteem oli ümber ehitatud ja üldisest küttesüsteemist eraldatud,” meenutas ta. “Omanik soovis, et tema korteri küttearveid vähendataks projekti kaaskirjas esitatud arvutuste ulatuses, aga korteriühistu juhatuse arvates pidi selleks olema kõikide korteriomanike nõusolek. Jällegi tekkisid vaidlused ja puhkes tüli, mida pidi hakkama lahendama komisjon.”
Komisjoni liige ja endine Harju maakohtu esimees Helve Särgava kinnitas, et nii korteriühistute juhid kui ka korteriühistute liikmed on juba aastaid soovinud, et loodaks mingi autoriteetne komisjon.
Tasuta seminar aitab korteriühistul ehitust planeerida
• Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) jagab linn korteriühistute esindajaile ja liikmeile kolmel päeval ja Lasnamäe linnaosa valitsuses kahel päeval nädalas tasuta õigusabi. Nõustamisele pääseb nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel. Juristi vastuvõtule saab end registreerida argipäeviti kella 9-17 tel 687 1223 helistades (linnavalitsuse teenindussaal), või tel 5625 7713 (Lasnamäe linnaosa valitsus). Küsimused saab saata ka juba eelnevalt ky.teabekeskus@tallinnlv.ee
• Nüüd nõustab linn korteriühistu juhatuse liikmeid tasuta ka linnavaraametis (Vabaduse väljak 10) iga kalendrikuu teise ja neljanda nädala neljapäeviti kella 9-11. Eelregistreerimine ky.komisjon@tallinnlv.ee või tel 640 4500.
• Linn korraldab korteriühistutele nõu saamiseks ka seminare, kus osalistel on võimalus ise kaasa rääkida. 28. oktoobril on kavas veebiseminar “30 minutit panga esindajaga korteriühistu laenutaotlemise teemal” Tallinna linnavaraameti Facebooki lehel. 29. oktoobril seminar “Eri lubade taotlemine ja vajalikkus korteriühistu ehitustegevuse planeerimisel” Tallinna Kiirabi koolituskeskus (Retke tee 1). Seminarid algavad kell 17.30, veebiseminar kell 14 linnavaraameti Facebooki lehel. Seminaridele saab registreerida veebilehel https://www.tallinn.ee/est/Korteriuhistu
• Lisaks jätkub oktoobri lõpuni veebis fotonäitus “Rohelised õuealad”, kus korteriühistu liikmed saavad ise pilte üles laadida. Kõik võivad neid pilte vaadata ning märkida, millised neile kõige rohkem meeldivad. Pilte saab vaadata ja ka lisada aadressil: https://www.facebook.com/events/346379076504657/
• Tallinna korteriühistute teabekeskus koondab enda alla kogu korteriühistu liikmetele vajaliku informatsiooni aadressil (www.tallinn.ee/korteriuhistu).
Viis kõige sagedasemat korteriühistute muret
• Me ei võta maja kordategemiseks laenu, sest selle tagasimaksmine on kallis.
Kui eesmärk on maja soojustada, aknaid vahetada, rõdusid uuendada, trepikodade varikatuseid remontida jne, otsustab selle üle ühistu üldkoosolek. Kui enamik elanikke on remondi poolt, on asi otsustatud ja otsus korteriühistu liikmetele kohustuslik.
• Maja ümber ei jagu parkimiskohti, seal on ka kõnniteed ja muruplatsid täis pargitud. Linna “Hoovid korda” toetuse abil saab lasta korraliku parkla rajada. Kui aga majas elab palju autoomanikke, tuleb vahel parkimiskohti luua nt muruplatsi arvelt. Kuna maja juurde kuuluv maa on ühisvara, peavad parkla rajamisega kõik nõus olema.
• Suured koerad jooksevad vabalt ringi, hirmutavad inimesi ja reostavad maja ümbrust. Koera väljaheited tuleb omanikul alati ära koristada. Samuti ei tohi koerad inimeste seas vabalt ringi joosta, nad peavad olema rihma otsas ning neil peab olema avalikes kohtades liikudes suukorv. Kui omanikud eiravad neid nõudeid, tuleb kutsuda politsei. Vabalt hulkuvad koerad püütakse kinni ja saadetakse loomade varjupaika.
• Koosolekule kogunenud ühistu liikmed tegelevad kõrvaliste asjadega ja ei saa hiljem millestki aru. Koosolekul räägitavat tuleb tähelepanelikult kuulata ning kui milleski tekib kahtlus või midagi jääb ühistu juhatuse ettekandes arusaamatuks, tuleb kohe küsida, mitte jätta oma kahtlusi selgitusteta. Mokalaada või tülide ärahoidmiseks peab päevakorrast kinni pidama ja teised teemad kõrvale heitma.
• Juhatus ei vaevu ühistu liikmeid vajalikul määral teavitama ja tekib usaldamatus. Koosolekutest tuleb normaalse etteteatamisajaga teada anda. Seaduse järgi on see minimaalselt seitse päeva, aga oma põhikirjas võib ühistu määrata ka pikema tähataja, näiteks kaks nädalat. Kõike tuleb ühistu liikmetele selgitada nii, et piltlikult öeldes ka tädi Maali ja onu Heino sellest aru saaksid. Kõik olulised otsused, näiteks mis puudutavad ühistu rahalisi kohustusi või ühistule laenu võtmist, tuleb tuua üldkoosoleku ette. Üldkoosolek kinnitab ühistu eelarve ja rahalised kulutused. Juhatus võib koosoleku otsuseta langetada kiiremaid juhtimise küsimusi, näiteks mis järjekorras mingeid kokkulepitud töid läbi viia.
