"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Ratas viiruse levikust: kõnnime mõõgatera peal, kui võimalik, siis töötage kodus (0)
29. oktoober 2020
Mats Õun

"Kutsume tööandjaid üles korraldama tööd nii paindlikult kui võimalik. Kui vähegi võimalik, siis tuleks anda inimestele võimalus ka kodutööks ja haigusnähtudega töötajaid ei tohi tööle lubada," soovitas peaminister Jüri Ratas neljapäeval. "Me kõnnime mõõgatera peal ja küsimus on, kuhu poole me kukume."

Kui inimesi kodutööle saata ei ole võimalik, siis tuleb Ratase kinnitusel eriti suurt tähelepanu pöörata erinevatele turvameetmetele, et piirata viiruse levikut. “Me kõnnime mõõgatera peal ja küsimus on, kuhu poole me kukume. Vaadates neid viimaseid päevi nii Eestis kui Euroopas laiemalt, siis on oht, et me hakkame kukkuma sinnapoole, kus haigestumine tõuseb,” muretses Ratas.

Kindlasti ei tohiks Ratase sõnul haigena tööle minna ja vähimagi kahtluse korral peaks end võimalikult kiiresti koroonaviiruse suhtes testima. “Testimise võimalused on loodud Eestis läbi perearstide. Kui on nädalavahetus või õhtune aeg, siis alati saab helistada telefoninumbril 1220, et saada sealt saatekiri,” sõnas ta.

Eneseisolatsiooni aeg väheneb

Valitsus otsustas neljapäeval lühendada nii piiriületuse järgse liikumisvabaduse piirangu kui ka koroonaviirusesse nakatunu lähikontaktse karantiini kestust kahelt nädalalt kümnele päevale. “Uus regulatsioon hakkab kehtima alates homsest,” kinnitas Ratas.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on valitsuse otsuse loogika selles, et inimesi hoitakse töölt ja ühiskonnaelust eemal täpselt nii kaua kui vajalik ja  mitte kauem. “Ei ole mõistlik keskenduda neile inimestele, kes tegelikult enam ei ole nakkusohtlikud ja neid kodus hoida,” selgitas Kiik. “Ja see kümme päeva tegelikult selle garantii annab.”

Endiselt jääb kehtima võimalus asendada liikumisvabaduse piirang kahe testiga, millest üks tehakse vahetult pärast Eestisse tulemist ja teine mitte varem kui seitsmendal päeval pärast esimese negatiivse tulemuse kättesaamist. Kui mõlemad testitulemused on negatiivsed, saab inimene jätkata tavapärast elu kümnepäevase isolatsiooniperioodi lõppu ära ootamata. “Juhul kui inimese testi ei tee, siis tema jaoks on jätkuvalt kahenädalane isolatsiooni kohustus,” nentis Kiik.

Kiige sõnul on viiruse leviku piiramiseks väga oluline varajane testimine, et kõik inimesed ka kergemate sümptomite korral pöörduksid arsti poole ja laseksid end testida. “Meil ühiskonnana tuleb olla pidevalt viirusest natukene kiirem ja sammu võrra ees, sest kui viirus juba jõuab inimesteni, siis näeme, kui kiiresti võib see olukord kontrolli alt välja minna,” rääkis Kiik, kelle hinnangul Eestis suurenenud nakatumise numbrid just nimelt seda olukorda kirjeldavad.

Kiik soovis tunnustada ka kõiki neid tööandjaid, kes on juba selgelt andnud signaali oma töötajatele, et haigussümptomite korral igal juhul tuleb teha kas kaugtööd, või kui tervisemured on tõsisemad, siis jääda haiguslehele ja pakkunud võimaluse ka alates esimesest päevast haigushüvitist maksta. “Sellisel juhul oleks ka töötajal selge teadmine, et ta ei jää ilma rahalise sissetulekuta viirusesse nakatumise tõttu,” ütles Kiik.

Sotsiaalministri sõnul arutab valitsus neljapäeval täiendavalt võimalusi ka riigi poolt 11 aastat kehtinud haigushüvitiste korda täiendada. “Et inimestel oleks suurem kindlustunne ja omakorda toetada ka neid tööandjaid, kes täna juba proaktiivselt on neid samme astunud,” ütles ta.

Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et tuleb hüvitada haiguslehel viimine. “Kuni valitsus  ja Riigikogu otsustavad, kas haiguslehtede hüvitamist muuta, tuleks seda teha tööandjal. Paljud on juba eeskuju näidanud,” sõnas ta. Teiseks tuleb julgustada inimesi ka nõrkade sümptomite korral koju jääma. Tööandjale ei ole see kerge, sest tihti tuleb väga kiiresti leida haigestunud töötajale asendus, aga ettevõtte toimimise seisukohalt on see hädavajalik. Kolmandaks on väga oluline töötaja enda vastutustunne. Kolleegide nakatamine meie süül jääb hiljem süükoormana meid painama, eriti kui nakatumise tagajärjed on rasked. Parem riski vältida!

310 500 eurot Remdesiviri hankimiseks

Valitsus eraldas neljapäeval terviseametile 310 500 eurot koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostmiseks. “Meil oli kuskil nädal-kaks tagasi valitsuse kabineti nõupidamisel Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving  ja me rääkisime erinevatest ravimitest. Üks ravim, mida ta tõesti ütles, et Eesti vajab rohkem, oli Remdisivir. Selle hankimiseks raha eraldamise otsuse me täna langetasime,” kinnitas peaminister Jüri Ratas.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul annab see võimaluse hankida ravimit ligikaudu 150 patsiendi raviks. “Loomulikult täpse otsuse, mis patsiendi puhul see näidustatud on, langetab raviarst aga igal juhul see võimalus on olemas.”

Remdesiviri vajavad patsiendid, kellel kopsupõletiku tõttu vaja lisahapnikku. Euroopa Komisjon on selle ravimi kasutamise koroonaviiruse vastase ravimina heaks kiitnud. Ravimiamet on lubanud Remdesiviri kasutada ainult raskes seisus COVID-19 patsientidel. Ravim takistab viiruse paljunemist rakkudes.

Vähemalt kaks suurt USA uuringut on näidanud, et Remdesivir lühendab COVID-19 patsientide haiglas viibimise aega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.