"Minu jaoks kõige suurem üllatus on, et võimaluse korral sooviksid noored soetada kodu maale. Esikohal on eramaja maal," ütles Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik kommenteeride panga poolt Balti riikides läbi viidud uuringut. "Viirus tõestas, et tegelikult kõiki töid saab vaatamata igasugustele IT turvanõuetele ilusti teha kaugemalt. Paljud inimesed siiamaani töötavad kodukontorites."

Luminori tellimusel kolmes Balti riigis septembris ja oktoobris 20–30 aastaste noorte seas läbiviidud uuring näitas, et enamus selle vanusegrupi noortest elab juba vanematest eraldi. Koos vanematega elab 30% Läti, 23% Leedu ja 19% Eesti noortest, sealjuures elavad noored mehed sagedamini vanematega koos kui noored naised.

Märgatav osa uuringus osalenutest elab kas üürikodus või mitte endale kuuluval pinnal. Seetõttu sooviksid pooled või peaaegu pooled Baltikumi noorest endale järgmise viie aasta jooksul päris oma kodu osta – Eestis 50%, Leedus 54% ja Lätis 42% vastanuist. Lisaks nõustub suur enamus vastanutest väitega, et kinnisvara on tulevikule mõeldes hea investeering.

Asukoht on kõige tähtsam

Kolm tähtsaimat kriteeriumi oma kodu valimisel on noorte jaoks asukoht, hind ning kinnisvara üldine seisund. Võimalusel eelistaksid Läti noored eramaja Riiat ümbritsevas Pieriga piirkonnas (40%), leedukad eramaja mõnes väiksemas linnas (34%) ning eestlased eramaja maal (33%).

“Viirus tõestas, et tegelikult kõiki töid saab vaatamata igasugustele IT turvanõuetele ilusti teha kaugemalt. Paljud inimesed siiamaani töötavad kodukontoritest,” nentis Raadik.

Kinnisvaraettevõtte Liven müügijuht Christel Blaubrük nentis, et kinnisvaraturg on jätkuvalt aktiivne ning ostjate hulgas on noori palju. “Turg on väga aktiivne, ostjate julgus on kõrge,” rääkis Blaubrük ja tõi näite peagi valmivast kinnisvaraprojektist, kus 44 korteriga majas on enam kui pooled korterid müüdud just inimestele, kes on nooremad kui 30aastat. “Kakskümmend neli ostjat on sellised uue põlvkonna ostjad.”

Blaubrük tunnistas, et kuigi noored võivad unistada oma majast maal, ostetakse esimeseks koduks siiski valdavalt hoopis korter linnas. “Mida mina olen viimase aasta jooksul täheldanud, on see, et on kasvanud noorte julgus osta suurem kodu.”

Üksi elavad noored ostavad  tema sõnul valdavalt kahetoalise korteri, paarid aga kolmetoalise. “Kui aastaid tagasi alustati ikkagi ühetoalisest, siis täna algab eelistus 45 ruutmeetrist ja kahetoalisest korterist,” rääkis Blaubrük.

Väga tugevaks argumendiks noortele on Blaubrüki sõnul näiteks ka saun. “Millega tuleb uue põlvkonna puhul palju tegeleda, on ühisalad, siseõued, jalgrattaruumid, jalgratta tehnohooldusruumid,” selgitas Blaubrük. “Noored on jalgrattasõbralikud.”

Takistuseks madal sissetulek

Luminori krediiditoodete juhi Heiki Raadiku sõnul näitab uuring, et noored mõistavad oma kodu ostmise tähtsust pikas perspektiivis, samas on 20–30-aastased tihti probleemi ees, et neil pole veel piisavalt sääste esimeseks sissemakseks.

“Sellegipoolest tasub noortel oma võimalusi uurida. Näiteks pakume koostöös Kredexiga noorele perele ja spetsialistile madalamat omaosalust ning lisatagatise olemasolul võib sissemakse vajadus üldse puududa,” märkis Raadik.

Oma kodu ostmise soovi täitumist raskendavadki uuringu järgi eelkõige madal sissetulek ja omaosaluse puudumine. Liiga madalat sissetulekut kui peamist takistust tõstab esile 67% Läti, 57% Eesti ja 54% Leedu noortest.

Eestis suudavad noored säästa kodulaenu võtmiseks kõige sagedamini 201–300 eurot kuus (21% naised, 28% mehed). Leedus on sagedaseim sääst samuti 201–300 eurot kuus (25% naised, 26% mehed) ning Lätis jaguneb meeste säästmisvõimekus võrdselt vahemike 101–200 ja 201–300 eurot vahel (mõlemal 23%) ning naiste puhul on sagedaseim vahemik 101–200 eurot.