"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Värbaja: tööandjad palkavad jõuliselt spetsialiste, kuid lihttöölisi ei otsita (1)
31. oktoober 2020
Albert Truuväärt

„Vaatamata koroonaviirusele ollakse täna julged uusi inimesi meeskonda tooma, sest ei taheta korrata sama kukkumist, mis kevadel ja tegutsetakse isegi jõulisemalt,” rääkis CV-Online Estonia turundus- ja teenindusjuht Maris Viires, kelle sõnul on tööandjate värbamisvajaduse kasv teatud sektorites ja positsioonidel olnud isegi ootamatu.

Viires nentis, et hetkel otsitakse palju spetsialiste ja keskastmejuhte, ent lihttööde valdkonnad (turism, kaubandus, teenindus, transport) on tugevas languses. „See on kindlasti üks põhjus, miks meil tööpakkumised ja tööle kandideerijad omavahel hästi kokku ei sobitu. Lihtpositsioone värvatakse hetkel oluliselt vähem, kui 2019. aasta oktoobris,” selgitas ta, miks korraga valitseb nii tööpuudus kui tööjõupuudus.

Viires rääkis ka, et asi pole ümberõppe võimaluste puudumises, vaid tööandjate soovis leida kiireid lahendusi. „Need tööandjad, kes täna inimesi otsivad, soovivad kohe valmis produkti, kellel on oskused ja kogemused,” selgitas ta.

Töötajad jäetakse preemiatest ilma

Suurem osa tööandjatest pakub töötajatele jätkuvalt erinevaid soodustusi ja lisahüvesid, kuid tervisekriisi mõjul on tuntavalt vähenenud preemiate maksmine ja erialase arengu toetamine, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest.

Kui varasemalt kasvasid koos palgaga ka töötajatele pakutavad soodustuste ja lisahüvede paketid, siis tänavune tervisekriis vähendas töötajate võimalusi saada erinevaid toetusi ja preemiaid. Kui aasta tagasi pakkusid 71% organisatsioonidest töötajatele mingeid soodustusi, siis tänavu on soodususte pakkujaid 65%.

Ootuspäraselt on tervisekriisi tõttu vähenenud tööandjate poolt korraldatavad koosviibimised ja ühisüritused (-11%), spordiüritustel osalemise kulude hüvitamine (-10%), kütusekulude hüvitamine (-7%) ja kultuuriürituste tasuta piletite võimaldamine töötajatele (-6%).

„Märkimisväärselt on vähenenud ka preemiate maksmine (-10%) ja erialast arengut toetavad soodustused“, tõi uuringust välja Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Lisaoskusi nagu võõrkeelte õppimist või arvutikasutamist toetavaid kursuseid pakkus sel sügisel 10% vähem tööandjaid ja ka tasemehariduse kulude katmine vähenes tervisekriisi mõjul (-8%).“

„Teisalt on aga tervisekriis positiivset mõju avaldanud mitmele töökorraldusega seotud hüvele“, lisas Kadri Seeder ja tõi uuringust välja, et kui aasta tagasi pakkus kodus töötamise võimalust 78% tööandjatest ja seda peamiselt üksikutele töötajatele, siis sel aastal pakkus kodus töötamise võimalust 86% vastanutest ning 26% lubas kaugtööd kõikidele töötajatele. „Ka paindlikku töötamist toetavaid töövahendeid pakuti sagedamini.“

Kriis tõi uusi töövorme

„Tervisekriis on mõjutanud põhjalikult nii tööturgu kui ka töökorraldust organisatsioonides – töövormid ja viisid, mis varem tundusid keerulised või suisa võimatud, on saanud võimalikuks ja igapäevaseks. See mõjutab ka arusaamasid soodustustest ning sunnib uusi lahendusi välja mõtlema,“ lisas Kadri Seeder.

Seeder osutas, et kui me vaatame registreeritud töötute statistikat (september 2020), näeme, et töötute seas on rohkem müügi- ja teenindustöötajaid ning lihttöölisi. „Kõige enam on registreeritud töötuid kaubanduse ja klienditeeninduse valdkonnast, järgnevad ehitus, muu tööstus ja tootmine ning majutus ja toitlustus,” sõnas ta.

Ta tõi välja ka selle, et töötuks on jäänud sagedamini põhihariduse, kutsehariduse ja üldkeskharidusega inimesed. Samuti on töötus kasvanud noorte ja keskealiste hulgas. „Võimalik ka, et vanemaealised, kes on tööta jäänud, ei ole end töötuna arvele võtnud ja ei loodagi enam tööd leida,” leidis ta põhjuse. Maakondade lõikes on registreeritud töötute määr kõige kõrgem Ida-Virumaal.

Seeder märkis, et kui töötute arv on kasvanud, siis töötukassas teada olevate vabade ametikohtade arv on eelmise aastaga võrreldes väiksem. Seega töökohti, kuhu töötud liikuda võiks, ongi vähem.

Meditsiin ja tehnoloogia otsivad inimesi

Seega on tema hinnangul töötuks jäänud inimesed nendes valdkondades, kus ongi hõive langenud ja töökohti vähemaks jäänud. Sagedamini on need müügi- ja teenindustöötajad ning lihttöölised majutuse ja toitlustuse ning tööstuse valdkondadest. Hõive kasvab aga tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning IKT-s (info ja kommunikatsioon). „Sinna on töötuks jäänud inimestel keeruline suunduda ühelt poolt puuduva erialase ettevalmistuse tõttu, teisalt ka teistsuguse kutsumuse tõttu. Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes on ilma erialase kutsumuseta keeruline töötada,” kinnitas ta.

Seeder märkis ka, et IKT-s nõutakse häid erialaseid oskusi, mida tööstusest ja teenindusest tulevatel inimestel ei pruugi olla. „Kuna tööandjad värbavad töötajaid suuresti ikkagi eelneva hariduse ja töökogemuse järgi, siis ei ole valdkonna vahetamine lihtne ka siis, kui inimesel on soov ja tahtmine ümber õppida,” muretses ta.

Riigi abimeetmed aitasid ajutiselt

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing osutas, et kõige enam on töökohti kadunud turismisektorist ja siin ei ole ka riigi abimeetmetest väga pikalt kasu. „Välisnõudluse puudumine on kogu maailmas nii suur probleem, et ettevõtjad peavad koondama ja ettevõtteid sulgema,” märkis ta.

Josing nõustus, et olukord on paradoksaalne, kui kvalifitseeritud tööjõu puudus võib esineda koos suurenenud töötusega. „Kahjuks ei ole töötukassa lühikeste koolitustega võimalik tasa teha vajaliku kõrghariduse või hea kutsehariduse puudumist. Kolme nädalaga ei saa heaks keevitajaks ega IT spetsialistiks,” märkis ta.

Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel meenutas, et sisenesime kevadel kriisi peaaegu täis tööhõivest. Märtsi algul oli registreeritud töötuse määr 5% ringis. Paari esimese kuuga kasvas töötute arv 50 000 inimeseni, suvel registreeritud töötuse hoogne kasv pidurdus, sügisel hakkas vaikselt tõusma.

Ta osutas ka sellele, et kui märtsis enne eriolukorra kehtestamist oli töötuna arvel ca 36 700 inimest, siis tänaseks on registreeritud töötute arv ca 50 200. Registreeritud töötute arv kasvas kiiresti eriolukorra ajal märtsis ja aprillis. Suvekuudel püsis töötute arv stabiilsena, kuid septembris-oktoobris on hakanud taas tasapisi kasvama. „Ka tavapäraselt on töötute arv sügiseti kasvanud, tulenedes suviste hooajatööde lõppemisest,” ütles ta.

Tööturg reageeris kärmelt

„Me olime tegelikult valmis kiiremaks kasvuks, seda aitas ära hoida töötasu hüvitis, mis leevendas järsku majanduslangust ja pehmendas šokki tööturul. Kui töötasu hüvitise toel saab enamik ettevõtjaid oma tegevust jätkata, siis on see meede igal juhul ennast tõestanud,” sõnas Koppel.

Koppel meenutas ka, et Eesti olukord oli selles mõttes huvitav, et meil reageeris tööturg hästi kiiresti uuele olukorrale – nii kui eriolukord tuli, nii tõmmati kokku. Esimeseks maiks oli töötute arv tõusnud 50 000 ja selle ümber on ta ka olnud. „Kuna kevadel oli kasv kiire, siis tulid ka prognoosid tulevikku sellised, mis õnneks pole täitunud,” rääkis ta.

Kui suureks töötuse numbrid täpselt kujunevad, ei osanud Koppel prognoosida, kuna tööturul on täna palju määramatust. „Nii mõnigi sektor on taastunud üsna kiiresti, aga on ka neid, kes on siiani jäänud kriisist puutumata, kuid keda ootavad raskused alles ees. Tööturu tulevik sõltub ettevõtete käekäigust ning see omakorda koroonaviiruse epideemia edasisest kulust ja viiruse levikut tõkestavatest meetmetest nii Eestis kui ka partnerriikides,” rääkis ta tulevikku vaadates.

Koppel osutas ka sellele, et tavapäraselt hakkab töötus sügisel kasvama ning seda näeme ka sel aastal, aga suuremas mahus kui varem. „Kui suur tõus olema saab, kas töötute arv tõuseb 70 000 juurde või kasvab veel suuremaks? Loodame parimat, aga valmistume halvimaks,” ütles ta.

Ka rahandusministeerium prognoosib lähikuudeks töötuse suurenemist. Aasta lõpuks võib see küündida 10%-ni, järgmisel aastal kerkida kogu aasta keskmiselt 9,3%-ni ja 2022. aastal langeda juba 8,2% peale. Ent analüütikud on veendunud, et sel korral jääb kriisi mõju üldises vaates leebemaks, kuigi mõned sektorid on suurema löögi all.

Võrreldes eelmise aasta 2019. oktoobri perioodiga on tööpakkumised

HÜPPELISELT KASVANUD:

  • Juhtimine +48%
  • Meedia/Avalikud suhted +60%
  • Pangandus +41%
  • Kultuur/meelelahutus +38%
  • Tervishoid +38%
  • Infotehnoloogia +22%

RAHULIKULT KASVANUD:

  • Ehitus +15%
  • Tootmine/töötlemine +11%

 KAHANENUD:

  • Turism/hotellindus – 132%
  • Administratiivtöö – 19%
  • Tehnika – 12%
  • Teenindus -64%
  • Kaubandus – 45%
  • Transport/logistika -61%
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

piirideta maailm
1. nov. 2020 18:51
Karl Marx: töötajal ei ole kodumaad!