"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Liikluskaamerad püüavad kihutavaid bemmivendi (0)
02. november 2020
Scanpix

"Kui linnas on piirkiirus 50 km/tunnis ning juht sõidab 110-kilomeetrise tunnikiirusega, siis see on ju kurjast! Linnas lubatud piirkiiruse ületamine juba neljakümne kilomeetriga tunnis on ohtlik – sel juhul sõidetaks üheksakümnega," ütles politseinik Varmo Rein.

Kannatanutega liiklusõnnetusi juhtub Eestis kõige rohkem just Tallinnas. Ohtlikuimad kohad asuvad näiteks Peterburi teel, Paldiski mnt ning Mustamäe teel ja Sõpruse pst. “Seal juhtub igal aastal palju õnnetusi jalakäijatega,” nentis Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein.

Liiklusjärelevalvekeskuse statistikast selgub, et mai, juuni, juuli ja august on kuud, mil juhtub märgatavalt rohkem liiklusõnnetusi võrreldes ülejäänud kuudega.

Millised õnnetused millistel teelõikudel juhtuvad? Näiteks Paldiski mnt lõigul Mustamäe tee ja Ehitajate tee vahel on põhilised õnnetuste põhjused kõrvalteedelt ettekeeramised ja keelav foorituli. Just kõrvalteede arvukus on ka  põhjuseks, miks vähendati Paldiski mnt linnasuunal lubatud suurim kiirus varasema 70 km/h pealt 50 km/h peale. Sõpruse pst-l on sagedased kokkupõrge jalakäijaga, kokkupõrge sõidukiga küljelt ja ka tagant otsasõidud – õnnetuste põhjuseks enamjaolt kõrvalised tegevused, kõrvalteedelt ette keeramised ning keelav foorituli.

Narva mnt Viru ringi ja Vase t vahel on samuti sagedased kokkupõrked jalakäijaga ja sõidukite ettekeeramised ning peamised õnnetuste põhjused kõrvalteedelt ette keeramised, reavahetused ja kergliiklejatega seonduv.

Kaameratest kindlasti kasu

Statistikas torkavad Tallinnas ohtlike kohtadena silma veel Sõle tänav, Järvevana tee ja Toompuiestee. Peterburi teel Tartu mnt ja Mustakivi tee vahel on sagedased õnnetused kokkupõrge jalakäijaga ning kokkupõrge sõidukiga küljelt, samuti tagant otsasõidud. Laagna teel, Ranna teel ja Randvere teel saab enim inimesi kannatada külgkokkupõrgetel, järgnevad jalakäija osalusel juhtunud õnnetused. Peamised kellaajad, mil on toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetused, jäävad pealinnas suvekuudel kella 14 ja 20 vahele.

Rein nentis, et osa süüst on liiga suurel kiirusel. Tallinna autojuhid juba teavad linna kiiruskaameraid Kristiine ja Russalka ristmikul. Rein selgitas, et neist on kasu, ning lisas, et kaameraid võiks püsti panna veelgi, just eelnimetatud ohtlikesse kohtadesse. “Politsei on kõigiti valmis linnaga koostööd tegema, sest me analüüsime ju pidevalt olukorda ja saame anda soovitusi, kuhu peaks statsionaarseid kiiruskaameraid välja panema,” ütles Rein. “Nii paraneb olukord liikluses kindlasti.”

Maanteeameti uuringust Eestis juba kasutatavate automaatsete kiiruskaamerate kohta nähtus, et vaadeldud kohtades vähenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv pärast kiiruskaamerate rakendamist vähemalt 13% võrra.

Siseministeeriumi nõunik Indrek Link ütles, et automaatsete liikluskaamerate kasutamine rahustab liiklust ja vähendab rikkumisi kaamera lähedal. “Eri uuringud on näidanud liikluskaamerate positiivset mõju ja vigastatutega õnnetuste vähenemist,” mainis ta.

Automaatsed liikluskaamerad teevad praegu kindlaks sõidukiiruse ületamisi ja punase tulega sõitmisi, aga tulevikus peaks automaatselt määratavate rikkumiste loetelu laienema.

Link lisas, et omavalitsuste teedel juhtub 60% inimkannatanutega liiklusõnnetustest, kuid need on kaameravõrguga katmata. Seetõttu on tarvis panna omavalitsustele õlg alla, et teed muutuksid ohutumaks.

Praegu on Tallinnas viis automaatset liikluskaamerat, neist kaks Kristiine keskuse juures oleval ristmikul ja kolm Reidi teel. Siseministeerium on tulnud välja eelnõuga, mis peaks ergutama rohkem ja teisigi omavalitsusi kiiruskaameraid soetama – selleks lubatakse pool kogunenud trahvirahast omavalitsusele. See raha võiks minna just uute liikluskaamerate soetamiseks, püstitamiseks ja hooldamiseks. “Investeering on küll suur, aga sellised kaamerad teevad liiklusjärelevalvet ju pikki aastaid, nii et pikas perspektiivis tuleb see ilmselt ikkagi odavam kui mehitatud järelevalve,” nentis Link.

Mõni peab trahvi paratamatuks

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein rääkis, et lisaks mõõdetakse kiirust mobiilsete kiiruskaameratega, mille võib püsti panna ükskõik kuhu. Põhja prefektuuri kaks mobiilset kiiruskaamerat teevad nädalas 3400-3500 pilti. Koos kiirusnäiduga liiguvad andmed edasi läbi maanteeameti serveri politsei liiklusmenetlustalitusse, kus pildid üle vaadatakse ja siis juba hoiatustrahviotsused välja saadetakse.

PPA avaldatud statistikale toetudes on võimalik laias laastus visandada ka nn keskmise liiklusreeglite rikkuja portree. Selgub, et enamik liiklusrikkujatest on mehed, ning automarkidest on kiiruse ületamisel ja juhiloata sõitmisel suur patuoinas BMW juht. Peamine kiiruse ületamise aeg on aprillist augustini. Seevastu pimedad sügis- ja talvekuud on punase fooritulega ristmiku ületamiste ja jalakäijatega seotud rikkumiste kõrgaeg. Kiiruseületajaid on kõige enam vanuses 26-54 eluaastat.

Kristiine ristmikul asuvad kiiruskaamerad registreerivad ka punase tulega sõitjaid. Kõige enam põrutab punase tulega foori alt läbi Tallinna autojuht, enamasti Sõpruse pst ja Laagna teel.

Foorituledest ei kipu kinni pidama ka jalakäijad ja nii kasvab õnnetuste tõenäosus veelgi. Statistika näitab, et kõige harvemini ületavad keelava fooritule ajal sõiduteed lapsed ja eakad liiklejad, kõige sagedamini aga mehed.

Karistuspoliitika osas leiab Varmo Rein, et see on pigem õiguspoliitiline otsus. “Inimesed on erinevad – mõni saab elus võib-olla ühe väikse hoiatustrahvi ja teeb juba sellest omad  järeldused, teisele aga ei mõju isegi suured trahvid, tema paneb õigusrikkumisi ikka toime.”
Pigem peab patrullitalituse juht poliitikutele oluliseks arutelu, kui suurest kiiruseületamisest peaks algatama väärteomenetlust.

“Vahest peaks piir olema senisest madalam?” arutles Rein. “Siiani alustatakse üldmenetlust, kui kiiruseületamine on 60 kilomeetrit ja rohkem üle lubatud sõidukiiruse. Aga kujutagem ette: kui linnas on piirkiirus 50 km tunnis ning juht sõidab 110-kilomeetrise tunnikiirusega – see on ju kurjast! Ohtlik on linnas lubatud piirkiiruse ületamine juba 40 kilomeetriga tunnis – sel juhul sõidetaks üheksakümnega…”

Trahv tõuseb

Lisaks soovitab eelnõu tasakaalu viia praeguse töötasu alammäära ja trahvimäärade vahe, sest vaatamata sissetulekute kasvule on trahvimäär püsinud muutumatuna 2009. aastast.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi või mõjutustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks saab senise kolme euro asemel viis eurot. Kui seni määratakse näiteks 10 km/h kiiruseületuse eest trahviks 30 eurot, siis tulevikus oleks trahv selle rikkumise eest 50 eurot.

Link tõi välja, et nii töötasu alammäär kui ka keskmine brutokuupalk on võrreldes kirjaliku hoiatamismenetluse kehtestamise ajaga märkimisväärselt kasvanud, samas on  trahvimäärad jäänud ikka samaks. Kuna määratud trahvi karistusregistrisse ei kanta, mõjutab eelkõige trahvi suurus. “Kui trahvimäärad jäävad pikaks ajaks samale tasemele, ei avalda see liiklusrikkujatele enam mõju,” leidis Link.

Trahviraha laekumine sõltub Linki sõnul eri asjaoludest – näiteks sellest, kui palju Tallinn selliseid kaameraid paigaldab, kui palju rikkumisi nendega fikseeritakse, kui suured on fikseeritavad kiiruseületamised ja milline on hoiatustrahvi arvestamiseks kasutatav ühik (kas jääb praegu kehtivale tasemele või suureneb) jms. “Eelnõu koostamisel on arvesse võetud olemasolevate kaameratega fikseeritud rikkumiste arvu ja laekunud trahvide summat,” selgitas Link.

“2017.-2019. aasta andmete põhjal oli ühe statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritud rikkumiste eest määratud hoiatustrahvide kogusumma keskmiselt 48 300 eurot aastas. Võttes arvesse, et hoiatustrahve laekus keskmiselt 88,5% aastas, on prognoositav trahvisumma ühe seadme kohta 42 700, millest omavalitsustele eraldatav summa oleks 21 400 eurot. Kui arvestada, et uute automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutuselevõtmisest kasutatakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse arvutamiseks ühikut 5, oleks tasutud trahvide kogusumma suurusjärgus 71 200 eurot seadme kohta, millest omavalitsusele  laekuks 35 600 eurot.” Nagu öeldud, on tegemist arvestuslike summadega. 

Sagedaseim rikkuja on:

26-54 aastane mees BMW roolis.

Liiklusõnnetusi juhtub kõige sagedamini maist augustini kella 14 ja 20
vahel.

Suvel on sagedasemad kiiruse ületamised, talvel punase fooritulega sõitmised.

Kõige sagedamini eiravad punast tuld täisealised mehed, kõige harvemini lapsed ja eakad.

Ohtlikumad kohad Tallinnas asuvad nt Peterburi teel, Paldiski mnt, Mustamäe teel ja Sõpruse pst.

Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv väheneb pärast kiiruskaamerate püstitamist vähemalt 13% võrra. 

Hinnanguliselt koguks üks kaamera aastas trahvi 71 200 eurot, mmillest omavalitsus saaks poole ehk  35 600 eurot.

Kristiine ristmiku kaamerad on registreerinud aasta algusest 25. oktoobrini  669 punase fooritule eiramist ja  3028 kiiruseületamist. 

Asulates sõidab lubatud suurima kiirusega 54% juhtidest. 

NOVIKOV: Pool trahviraha aitab uusi kaameraid püsti panna

Abilinnapea Andrei Novikov toetab eelnõud kõigiti ning lisab, et seda on nii linn kui ka linnade liit taotlenud juba varem.

“Muudatus likvideerib olukorra, kus omavalitsusele, kel pole kohustust tegeleda liiklusjärelevalvega, langeb kogukonna suur surve paigaldada kiiruskaameraid. See on omavalitsusele puhtalt kulu,” märkis Novikov. “Kaamerakomplekt võib maksta 100 000-150 000 eurot olenevalt sellest, kuhu ta paigaldatakse. Selle juurde võivad käia veel paigalduse hind, mõne paigalduskoha ümberehitus või elektritööd. Seetõttu omavalitsuste teedel seni kaameraid eriti polnudki. Olukorra muutudes tekib tasakaal.”  

Lisaks leidis abilinnapea, et ka liiklus tervikuna muutub turvalisemaks. “Kindlasti toetavad kaamerad liikluse rahustamist konkreetses kohas,” mainis Novikov. “Arvestades viimase suve suuri õnnetusi, on see vajalik. Omavalitsus võiks edaspidi koos politseiga paika panna teed ja tänavad, kus võiksid tulla kaamerad, et seal liiklemine ohutumaks muutuks.” Tallinn ja omavalitsuste liit on Novikovi sõnul pikalt taotlenud, et kaamerate paigaldamise kulu oleks võimalik omavalitsustele kasvõi osaliseltki kompenseerida.

RIKKUJATE VABANDUSED: Kihutasin, sest neiu naeratas mulle, aga vilkurid rikkusid romaani

• Autol algaja juhi tunnusmärgid puudu: “Vahtralehed olid mul olemas, kui politsei kinni pidas. Tagumine pagasnikus ja esimene pardatšokis.”

• Küsimus politseile: “Kui suur on trahv lubadeta sõiduki juhtimise eest? Kas vastab tõele, et kui isikul puuduvad varasemad liiklusrikkumised, siis piirdutakse esimesel kolmel korral hoiatusega ja neljandal korral koostatakse väärteoprotokoll?”

• Asulas lubatust üle kahe korra kiiremini sõitmisel: “Sõitsin rahulikult kodu poole mööda Endla tänavat, kui foori taga seistes peatus minu kõrval tuttav tüdruk. Ta naeratas, lehvitas ja tuiskas minema. Et järgmise foori taga saaksin taas seda kena naeratust nautida, kiirendasin talle järele. Meie kesköise motoriseeritud romaani lõhestas patrullauto…”

• Soov ajatada rahatrahvi tasumine: “Palun lubada mul tasuda trahv osadena, kuna õpin ja tasun trahvi oma raha eest, mille isa mulle annab.”

• Juhtimisõiguseta juht: “Läksin kasiinost välja ja istusin autosse, et teisi oodata. Tahtsin auto sooja panna, aga järgmine hetk olin autoga kasiino uksest sisse sõitnud.”

• Kõne politseile: “Pean täna oma otsusele järgi tulema ja ilma autota ma tulla ei saa, kuna elan Tallinnast väljas. Kui mul juhtimisõigus peatatakse, kas ma pean siis auto Teie juurde jätma?”

• Vastulause politseile: “Kirjutan Teile seoses trahvi saamisega, mille võiksin mitte saada.”

• Soov, et juhtimisõigus alles jääks: “Palun ärge teisaldage minu juhilubasid!”

• Kõik võimalused tuleb ära kasutada: “Palun kergemat karistust, kuna homme on mu sünnipäev.”

• Avarii põhjustamine: “Palun lugeda süüd kergendavaks asjaoluks avarii põhjustamine kuna teise sõiduki juht kutsus esile tugeva hingelise erutuse seisundi…”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.