"See annab küll mingi kindlustunde, kui vana inimene peab üksi elama ja igapäevast kõrvalolekut ei ole," nentis Merle Raam, kes on viimase aasta katsetanud oma üksi elaval eakal lähedasel silma peal hoidmiseks koduanduri teenust. Koduanduri teenusega liitumisel paigaldatakse inimese koju erinevad andurid, mis jälgivad tema liikumist, ukse või ravimikapi avamist ning vajadusel lisaks ka temperatuuri- või suitsuandurid ja paanikanupp. Kuna kaameraid ei paigaldata, säilib ka elaniku privaatsus.

Koduanduri teenuse pilootprojekt korraldati koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga projekti “Koduteenuse kvaliteedihüpe” raames. Koduanduri meeskond arendas infosüsteemi, mis kogub eaka inimese koju paigaldatud juhtmevabadelt IOT anduritelt inimese ruumides liikumise, uste avamise ja sulgemise, temperatuuri, suitsu või kõrge CO taseme infot. Infosüsteem visualiseerib andurite poolt kogutud andmed eaka inimese kodustest liikumistest, ning edastab teated ebatavaliste käitumismustrite kohta e-kirja või  SMS-sõnumiga lähedastele või hooldustöötajatele.

“Koduanduriteenus on hea alternatiiv häirenuputeenusele,” leidis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Maarja Seppel. “Mõlemad teenused toetavad abivajadusega inimese kodus elamist ja annavad lähedastele turvatunde. Koduanduriteenus annab lisaks ülevaate eaka liikumiste kohta tema kodus.”

Kasutajakogemust ei osanud Seppel kommenteerida, kuna Tallinnas paigaldati andurid testperioodi jooksul kodudesse vaid kolmele eakale. ” Kolme inimese kogemus on vähevõitu, et järeldusi teha,” nentis ta.

Säilitab eaka privaatsuse

Ühe testkliendi lähedane Merle Raam kinnitas, et tema on valmis seda teenust siiski teistelegi soovitama. “Mina olen seda kasutanud nüüd natuke üle aasta,” ütles ta ja nentis, et tänu sellele süsteemile on tema eakal emal võimalik iseseisvalt oma kodus elada.

“Meiepoolne järelevalve on nagunii igapäevaselt ka, aga tänu sellele süsteemile saab tööajal rahulikult tööd teha ja vajadusel korraks telefoni pilgu visata, mis ema kodus toimub ja kas kõik on korras,” selgitas Raam.

Koduanduri teenusega liitumisel paigaldatakse inimese koju erinevad andurid, mis jälgivad tema liikumist, ukse või ravimikapi avamist ning vajadusel lisaks ka temperatuuri- või suitsuandurid ja paanikanupp. Kuna kaameraid ei paigaldata, säilib ka elaniku privaatsus.

“Sellised uksekella nupu suurused andurid on,” kirjeldas Raam. “Ema algul uuris küll, et mis need on ja miks neid pannakse aga nüüd ei pane ta neid enam tähelegi.”

Andurid fikseerivad liikumise, uste avamise ja sulgumise ja muud asjad ning edastavad need andmed mobiiliäppi. Kasutajal on võimalik seadistada ka erinevaid alarme, kui üht või teist asja mingi aja jooksul ei ole toimunud. “Seal on neid võimalusi hästi palju, mina neist suuremat osa ei kasuta. Minu jaoks on kõige olulisem, et ma näen kui liikumine toimub ja et ema on pärast väljas käimist koju jõudnud,” nentis Raam.

Raami kinnitusel saab äppi ligipääsuõigusi jagada erinevatele inimestele, soovi korral näiteks ka sotsiaaltöötajale, kuid nende peres pääsevad ema liikumist jälgima üksnes pereliikmed. Tema sõnul on teenus kuumapsupõhine ja hind sõltub andurite arvust. “Mina maksan selle eest 20 eurot kuus ja saan selle eest rahulikuma südame.”

Huvilisi üle Eesti

Koduanduri süsteemi ühe looja Tarmo Pruuli sõnul lõppes just aastane testperiood ning nüüd hakatakse teenust ka laiemalt pakkuma. “Koduanduri süsteemi testiti koduteenuse kvaliteedihüppe projekti raames Tallinnas kolme eaka kodus. Testimisse kaasati kõik eaka pereliikmed. Ehk kokku oli lahenduse testijaid ligikaudu 12 inimest. Projekti väliselt oli testijaid 18,” rääkis Pruuli.

Tasuta testperiood kestis 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta septembrini. Tarkvaraarendust, testimist ning kasutajauuringuid toetas sihtasutus Innove 35 tuhande euroga. “Pärast tasuta testperioodi lõppu jäid kõik kaasatud inimesed seda edasi kasutama,” rõõmustas Pruuli.

Käesoleval hetkel on andurid tema sõnul 15 inimese kodus ning teenuse vastu on huvi tuntud üle Eesti. “Näiteks Valga härra soovis andurit oma emale. Härra ise töötab logistika ettevõttes autojuhina ning on tihti Eestist eemal. Tänu andurile ei pea ta regulaarseid kontrollkõnesid tegema, mida ema vahepeal ei kuule,” muljetas Pruuli. 

Samal põhjusel tellis anduri tema kinnitusel üks naisterahvas oma Maardus elava isale, kes ei vasta tihti telefonile ning keda tütar siis paanikahoos vaatama sõidab. “Infosüsteemist näeb nüüd tütar isa liikumisi ning saab muretult enda toimetusi jätkata.” 

Teenust tutvustati Pruuli sõnul ka Narva sotisaalametile, kuna Narvas on palju üksi elavaid eakaid, kelle lähedased on Venemaal või pole neid enam üldse. “Narva sotsiaalamet külastab küll eakaid regulaarselt. Anduri süsteem saab neid aga teavitada, kui eaka kodus liikumisi pole. Siis saavad nad kohe põhjust kontrollima minna,” rääkis Pruuli, kelle hinnangul on sama probleem ka teistel kohalikel omavalitsustel.

Ühe liikumisanduriga kodu varustamine maksab Pruuli sõnul 20 eurot kuus ning anduri ühekordne hind on 30 eurot. Pensionäridele, kes peavad oma pensionist ära elama, tehakse kuutasu soodustus.