"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Statistikaamet: arstiabi kättesaadavus on paranenud (0)
05. november 2020
Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

"Oma tervist peetakse üha paremaks. Kõige madalam on see hinnang jätkuvalt Kirde-Eesti inimestel, ehkki aastaga on just seal toimunud kõige suurem muutus paremuse poole," rääkis Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

Statistikaameti andmetel on viimase aasta jooksul jäänud eriarstiabita 14,6 protsenti, hambaarstiabita 3,5 protsenti ja perearstiabita 2,7 protsenti seda vajanutest ehk tervikuna on võrreldes 2019. aastaga paranenud nii arstiabi kättesaadavus kui ka inimeste hinnang oma tervisele, vahendas BNS. 

Müürsoo sõnul on suured erinevused eriarstiabi piirkondlikus kättesaadavuses. “Näiteks iga viies Põhja- ja Kirde-Eesti elanik ei saanud viimase aasta jooksul soovitud eriarstiabi. Lõuna-Eestis jäi aga eriarstiabita iga kümnes seda vajanud inimene. Kõige parem oli eriarstiabi kättesaadavusega olukord Lääne- ja Kesk-Eestis,” ütles Müürsoo. 

Vanusegrupiti on arstiabi kõige paremini kättesaadav 16–24-aastaste noorte hulgas, kõige enam on sellega probleeme 55–64-aastastel. Vajalikust hambaarstiabist jäävad teistest enam ilma töötud ja mittetöötavad inimesed, eriarstiabist aga pensionärid. Arstiabi jääb kättesaamatuks pikkade ootejärjekordade tõttu, hambaarstiabi ka majanduslikel põhjustel.

16-aastastest ja vanematest peab oma tervist väga heaks või heaks 59,4 protsenti, ei heaks ega halvaks 29,2 protsenti ning halvaks või väga halvaks 11,4 protsenti. “Oma tervist peetakse üha paremaks. Kõige madalam on see hinnang jätkuvalt Kirde-Eesti inimestel, ehkki aastaga on just seal võrreldes teiste piirkondadega toimunud kõige suurem muutus paremuse poole,” lisas Müürsoo.

Tervisest tingituna hindab oma igapäevast tegevust suurel määral piiratuks 9,9 protsenti ja mõningal määral piiratuks 22,7 protsenti inimestest. “Tervise tõttu oma igapäevastes tegevustes piiratud inimesi on vähemaks jäänud. Kõige rohkem on neid Lõuna-Eestis. Pikaajaliste haigustega inimeste arv on aastaga veidi tõusnud Lääne-Eestis,” täpsustas Müürsoo.

Hinnangud tuginevad 2020. aasta esimeses pooles korraldatud Eesti Sotsiaaluuringule, milles osales 6434 leibkonda. Esitatud hinnangud on saadud valikuuringu tulemusena, mistõttu tuleb arvestada esineda võiva mõõtmisvea ja mittevastamisest tingitud nihkega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.