"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
PSÜHHOLOOG: Lapsi sunnib pätiks hakkama soov saada tähelepanu, mida vanemad pole kinkinud (0)
09. november 2020
Scanpix/ Foto on illustreeriv

"Vanemad kardavad laste nutisõltuvust. Samas põhjus, miks noortel nutisõltuvus tekib, on vanemate vähene tähelepanu oma lastele," lausus lastehaigla psühholoog Mihhail Beljajev. "Koos veedetud aja asemel nõuavad vanemad lastelt aina rohkem ja võimatumaid asju. Praegu on juba üheksa-aastane paanikas, kui ta ei tea, mida tulevikus teeb."

Nõmme sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanem-spetsialist Marge Green rääkis, kuidas ühe “kadunud” noormehe elu sai tagasi rööbastele. Nooruk oli 15-aastane, kui hakkas koolist puuduma. Vaatamata sellele, et ta oli väga tark ja intelligentne, ei viitsinud enam õppida. Poisil tekkisid sõbrad väljaspool kooli, ta hakkas tarvitama alkoholi ning eri narkootikume. Peagi sattus noormees ka kuritegelikule teele – ärandas autosid, tegi liiklusavarii, sattus kaklustesse. Lühidalt öeldes, kogu elu läks allamäge. Selle tõttu olid ka suhted vanematega väga keerulised.

“Lastekaitsjana nägin ainukese võimalusena noort päästa suunata ta Tallinna laste turvakeskuse sotsiaalprogrammi,” lausus Green. “Kahjuks ka sinna pidi teda politsei abil viima, sest nooruk hulkus tänavatel ega pidanud kokkulepetest kinni. Olles turvakeskuses, hakkas tema käitumine kiirelt muutuma tänu programmis pakutud abile. Noormees lõpetas edukalt 9. klassi, suhted vanematega paranesid niivõrd, et sellest õppeaastast jätkab ta oma haridusteed välismaal Euroopa koolis.”

Muuhulgas vaagis probleemi, miks noored valele teele satuvad ja kuidas neid aidata, ka justiitsministeeriumi hiljutine konverents “Kui kuidagi ei saa, siis kuidas saab?”. “Ennetustöö, vältimaks noore inimese sattumist kuritegelikule teele, peab algama kohe, kui laps sünnib,” selgitas Beljajev, kes on kogemuspagasit täiendanud ka kriminaalhooldajana töötades. “Loomulikult ei sünni keegi kurjategijana, aga kui väikese lapse eest hoolitseme, temaga suhtleme ja mängime, siis saame temaga kontakti. Kui meil on inimesega kontakt, on võimalik ennetada kõiki võimalikke probleeme, mida vanemad kardavad.”

Beljajevi sõnul on enim levinud hirm ehk lapse nutisõltuvus enamasti vanemate enda tekitatud. “Vanemad kardavad nutisõltuvust ja paljud arvavad, et kui võtame noore käest mobiiltelefoni ära, siis ta ei ole enam vägivaldne,” rääkis psühholoog. “Põhjus, miks noortel nutisõltuvus tekib, on aga tingitud sellest, et ta ei saa oma vanematelt piisavalt tähelepanu. Sõltuvushäired on samuti pigem tagajärjed kui põhjused.”
Psühholoogi sõnul ei tähenda mõne käitumishäire olemasolu, et lapsest saab kindlasti kurjategija, kuid kui eri käitumishäiretega mitte tegeleda, ei kasvagi laps neist välja. “Suheldes lapsega tekivad uued närvivõrgustikud, mis tekitavad elukogemust, ja kui seda ei ole, algavad pahandused, mida psühhiaatrid ja psühholoogid nimetavad käitumisraskusteks,” rääkis Beljajev. “Paljud ei saa aru, et häired on seotud ka neurokeemilise tasandiga. Nendega on vaja tegeleda, sest suure tõenäosusega tekivad käitumishäiretega noortel koolis probleemid, nad võivad olla tõrjutud ja sattuda kuritegelikule teele.”

Mure on ka vanemate suured nõudmised lastele. “Ma ise ei mõelnud noorena kuigi palju sellest, mida tulevikus teen,” meenutas Beljajev. “Praegu on aga juba 9-aastane laps paanikas, kui ta ei tea, mida ta tulevikus teeb.”

Psühholoogi sõnul pingutavad vanemad vahel tulevikutemaatikaga üle. “Peame aru saama, et riskirühmas ei ole ainult need, kelle perekonnas on mõni vanem sõltlane, vaid ka noored väga edukast perekonnast, kus on suured nõudmised,” lausus Beljajev. “Viimased tekitavad ärevushäiret ja noored hakkavadki midagi tarvitama, et ärevusega toime tulla. Lisaks õpetamisele, kuidas edukas olla, tuleb noortele rääkida ka sellest, kuidas kaotada ja sellega toime tulla.”

Alaealiste õigusrikkujate arv kasvab

Justiitsministeeriumi kantsleri Tõnis Saare sõnul on alaealiste õigusrikkujate arv Eestis kahjuks kasvamas. Kriminaalkuritegusid saadavad noored korda umbes 1000 aastas ja muid väärtegusid 5000. “See on väikese Eesti jaoks väga suur number,” nentis Saar. “Me ei tea, kas suudame alaealiste sattumist kuritegelikule teele vältida, küll aga saame palju teha selleks, et aidata noortel sealt eemalduda ja mitte näha neid sinna tagasi pöördumas.”

Aasta eest sai alguse projekt “Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine”, mis kestab kuni aprillini 2023. “Eesmärk on luua laste ja noorte ümber selline turvaline keskkond, mille kaudu nad saaksid oma elus kannapöördeid teha, kui nad on valele teele sattunud, ja kasvada õiguskuulekateks täiskasvanuteks,” ütles  justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Laidi Surva.

Justiitsministeeriumi algatatud projekti rahastab Norra kuningriik 4,7 miljoni euroga. Tõnis Saare sõnul on tekkinud seeläbi võimalus mõjutada noori, suhtumist nendesse ja aidata nad uuele rajale. “Umbes paar aastat tagasi õnnestus mul töövarjuks saada üks 14-aastane koolilaps, kes oli sattunud sellisesse noortekampa, et politsei käis tihti tema vanemate ukse taga,” rääkis ta. “Ühe töövarju päeva jooksul minuga kaasas käies nägi ta vanglat, prokuratuuri, meie inimesi arutamas ministeeriumis Islandi ennetusmudeli üle ning ka valitsuse toimetamisi.”

Saar meenutas, et umbes paar nädalat hiljem, kui ta tüdruku vanematele helistas, oli too leidnud enda sees jõu, et vahetada kooli ning linna. “Nüüd on tegemist jälle viielise ja tubli noore tütarlapsega, kelle silmis on sära,” lausus Saar. “On raske öelda, kas teda mõjutas see päev, aga ka sellel projektil – nagu paljudel teistelgi ja igaühel meist – on võimalus mõjutada suhtumist nendesse lastesse, nende vanematesse, ja pakkuda mõjusat kohtlemist, mis viiks noored tagasi õigele rajale. Enda valdkonnas, kus me paraku tegeleme juba tagajärgedega, näeme selgelt, et sooviksime sekkuda varem.”

Justiitsministeeriumi projekti abil toetatakse juba käimasolevaid muudatusi ja reforme. “Meile meeldib mõelda, et algus oli 2018. aastal, mil väga paljud laste ja noortega seotud seadused muutusid,” selgitas Surva. “Selle valdkonna inimestele oli suurim muudatus alaealiste komisjonide kaotamine, mis muutis laste õigusrikkumistele reageerimist õigete kohtlemisviiside valikut.”

Surva sõnul teeb muret liiga hiline märkamine ja sekkumine. Ohumärkidele peaks mõtlema võimalikult vara, miks mitte juba lasteaias. “Tihti ei osata riske ja vajadusi õigesti hinnata,” tähendas ta. “Spetsialistid hindavad lapsi korduvalt, mis tähendab, et lapsed peavad mitu korda oma lugu rääkima, aga see on kurnav. Ühe nüansina oleks vaja muuta hindamisprotsessi. Kipume neid solgutama eri teenuste vahel.”
Tihti sõltub teenuste olemasolu ja kättesaadavus ka piirkonnast. “Tahaksime, et sõltumata sellest, kus Eesti otsas lapsed üles kasvavad, oleksid neil samad võimalused toele ja õnnelikule elule,” mainis Surva.

Paljud lapsevanemad ei suuda ennast kehtestada ning pahatihti juhtub, et käed vajuvadki rüppe – emad-isad ei oska sekkuda ega suuda last mõjutada. “Meie suund on võimalikult palju vältida noorte karistamisi ja pigem mõjutada neid läbi sekkumiste, mis on võimalusel suunatud kogu perele,” ütles Surva. “Proovime noorte käitumist mõjutada läbi eri teenuste ja nende sotsiaalsete oskuste tugevdamise, mitte niivõrd määrata trahve, vaid pakkuda neile sisulist tuge.”

Arvesse tuleb võtta konkreetse lapse riske ja vajadusi ning valida igale teole vastav sekkumine. “Kindlasti tuleb vaadata iga konkreetset last eraldi ning senisest enam pöörata tähelepanu vastutuse võtmisele ja toetamisele. Seda nii lapse kui pere vaatest,” ütles Surva. “Meie helesinine unistus on, et vabaduse kaotuse meetmeid poleks üldse vaja. Jah, vahel on see vajalik, aga nii palju kui võimalik me lapsi nende kogukonnast ei eraldaks. Eesmärk on reageerida rikkumistele, püüdes tekitada lapses tahe oma kohustused ära kanda.”

Keskmist last ei ole olemas

Alaealiste karistuspraktikast rääkides märkis Surva, et alates 2018. aastast muutus lastele määratavate kohustuste valik oluliselt laiemaks. “Prokurörid määrasid alaealisele kuriteo toimepanijale enamasti üldkasuliku töö, hoiatuse, sotsiaalprogrammis osalemise ja kannatanule kahju hüvitamise,” loetles ta. “Lähtuvalt konkreetse alaealise vajadustest määrati ka muid, nn vaba sisuga, kohustusi. Näiteks kohustus sisustada vaba aega huviharidusega, vabatahtliku tööga, loobuda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, viibida öösel kodus ja mitte suhelda kuriteokaaslastega.”

Registreeritud väärtegudest umbes 30% puhul on viimasel ajal rakendatud mittekaristuslikke mõjutusvahendeid: hoiatamist, lepitusteenust või muu kohustuse võtmist, sotsiaalprogrammi suunamist, teoga tekitatud kahju hüvitamist või heastamist. Registreeritud väärtegudest 48% puhul on rakendatud karistust, milleks on endiselt peamiselt rahatrahv, aga olenevalt rikkumisest ka juhtimisõiguse peatamine või kohtu poolt aresti määramine.

Juba on koolitatud esimene grupp vabatahtlikke konfliktivahendajaid, kes aitavad reageerida alaealiste ja noorte õigusrikkumistele. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata koolitustele, et spetsialistid oskaksid töötada eri noorte ja lastega. “Me ei oska tihti arvesse võtta erivajadusi. Teenused on tavaliselt välja töötatud keskmise lapse järgi, aga keskmist last on väga keeruline leida,” nentis Surva. “Kaugem eesmärk on saada kõik muu nii hästi tööle, et kaoks vajadus vabadusekaotuse järele. Unistus on aga see, et ühel päeval meil lapsi vanglas ei olekski.”
Esialgsed andmed üheksa kuu kohta näitavad, et alaealiste registreeritud kuritegusid on võrreldes 2019. aastaga registreeritud vähem. Ka on vähenenud tubakatoodete tarvitamine võrreldes nelja eelmise aastaga. 

Kust saada abi, kui laps teeb pätti?

  • Kõige hõlpsamini ligipääsetav abivahend lapsevanematele on veebileht www.tarkvanem.ee
  • Samuti on 24/7 olemas lasteabi telefon 116111 ja veebileht www.lasteabi.ee
  • Tallinna laste turvakeskus osutab eri sotsiaalhoolekande teenuseid lastele ja noortele, aga ka vanematele https://www.lasteturva.ee/kontakt
  • Keskusele kuulub Nõmme tee keskus; Lilleküla turvakodu, tel 660 8060 (24h); Männi turvakodu, tel 668 4759 (24h); ema ja lapse turvakodu, tel 657 2479.
  • EELK perekeskus pakub pere- ja kasvatusnõustamist, hingehoidu, perevägivalla katkestamise sotsiaalprogramme ja vanemlust toetavaid programme ning koolitusi ja supervisioone. Perekeskused asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Haapsalus. Üldinfo: E-post: info@perekeskus.eu; üldtelefon 5688 5207. Tallinna vastuvõtt Lastekodu 6a, tel 5688 5207.
  • Laste vaimse tervise keskus (kuulub SA Tallinna Lastehaigla koosseisu), Tervise 28, info tel 697 7113, registratuur tel 678 7400.
  • Piirkondade kaupa leiab abi https://www.lasteabi.ee/kust-saab-abi/
  • Vanemlusprogramm “Imelised aastad” pakub koolitusi lapsevanematele, kellel on tekkinud probleeme lastega vanuses 7-16 eluaastat. Gordoni perekool pakub suhtlemiskoolitust vanematele. Vt https://tarkvanem.ee/koolitused/imelised-aastad
  • Alati saab nõu küsimiseks pöörduda oma linnaosa lastekaitse poole. Linnaosavalitsuste lastekaitsetalituste kontaktid leiab veebilehelt www.tallinn.ee
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.