"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Riigikontrolör: kogu Eesti peale Harju- ja Tartumaa on ääremaa rollis (0)
09. november 2020
Albert Truuväärt

"Kui vaatame perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate töökohtade täitmist, on kogu Eesti peale Harju- ja Tartumaa paraku ääremaa rollis – korraga on ohus mitmete esmatähtsate teenuste osutamine," sõnas riigikontrolör Janar Holm.

Riigikontrolör Janar Holm andis esmaspäeval Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle Riigikontrolli aastaaruande, mis sel aastal keskendub esmatähtsate avalike teenuste tulevikule. Aastaraportis on vaadeldud perearstide, õpetajate, politseinike ning päästjate tööle asumise ja töölt lahkumise dünaamikat, ja jõutud järeldusele, et tuleks ausalt tunnistada: kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu, seda eriti väljaspool Harjumaad ja Tartumaad.

Raport osutab, et täitmata töökohtade arv kasvab ja inimesi, kes võiksid töökohti võtmetähtsusega erialadel täita, ei paista ka kusagilt tulevat, seega tuleb meil reaalsusega kohaneda, mitte tegelda enesepettusega. “Avalike teenuste pakkumine ääremaal vajab ümberkorraldusi ja seda nii raha, kuid ennekõike inimeste puuduse tõttu,” kommenteeris riigikontrolör Janar Holm aruande põhijäreldusi. “Kui vaatame perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate töökohtade täitmist, on kogu Eesti peale Harju- ja Tartumaa paraku ääremaa rollis – korraga on ohus mitmete esmatähtsate teenuste osutamine. Peame endalt küsima, milline on üldse tulevikus realistlik avalike teenuste osutamise minimaalne tase nendes piirkondades ning kuidas seda tagada. Kusjuures pole hõiskamiseks ega muretuseks põhjust ka Tallinnas ja Tartus ning nende ümbruses.” 

Kõige probleemsem on seis perearstiabiga

Keerukaimas olukorras on Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa. Aruandest selgub, et esmatähtsatest teenustest kõige probleemsem on perearstiabi, sest pensionile siirduvaid perearste on peagi rohkem kui neid, kellega vabad kohad täita. Üha raskem on leida perearsti nimistutele uusi häid arste, luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda. 

Pea pooled perearstidest on 60-aastased või vanemad ehk on kas juba praegu pensioniealised või saavad soovi korral lähemal ajal pensionile minna. Praegu läheb perearst pensionile keskmiselt 67-aastaselt. Näiteks Hiiumaal on kõik perearstid pensioniealised või jõuavad kohe sellesse ikka.

Leidub nimistuid, kus perearstina on tegutsenud juba seitse aastat ajutine asendaja. Residentuuri lõpetajad ei soovi sageli kohe nimistu eest vastutust võtta või töötada Tallinnast ja Tartust eemal. 

Üldhariduskoolides on nappus aineõpetajatest, ennekõike loodus- ja täppisteaduste pedagoogidest. Tihti ei taha pedagoogid väljapoole suuremaid keskusi õpetama minna ja Eesti õpetajatest enam kui kolmandik on üle 55-aastased ehk on praegu pensionieas või jõuavad sinna järgmise kümne aasta jooksul. 

Politseinike seas seisab ees pensionile mineku laine

Päästjate ja politseinike seas seisab ees pensionile mineku laine ja samal ajal tuleb peale liiga vähe neid, kes sooviks seda tööd teha. Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul lahkub aastani 2030 teenistusest ligikaudu 350–400 politseiametnikku enam, kui neid Sisekaitseakadeemiast juurde tuleb. Tööjõu voolavuse tõttu on peatselt vaja aastas leida juurde enam kui 100 päästjat, kuid inimesi, kes tahavad ja ka sobivad päästjaks, on tööturult võtta poole vähem ehk umbes 50–55 aastas. Seega võib ennustada teravat tööjõupuudust viie kuni kümne aasta pärast, seda eriti päästjate osas.

Holm möönab, et väljapääsu sellest olukorrast pole lihtne leida, sest inimeste pärast konkureerivad erinevad sektorid ja välja- ning ümberõpe nõuab aega. Leevendust võib pakkuda kombinatsioon erinevatest sammudest – üks võimalus on luua uusi soodustusi, et meelitada ligi noori või karjääri muuta soovivaid töötajaid ning koolitada järelkasvu. “Mingil määral saab hoida olemasolevaid töötajaid kauem hõives, arendada nende kvalifikatsiooni ja võimaluse korral pakkuda neile tööd teistel ametikohtadel,” selgitas Holm. “Lisaks saab riik võtta kasutusele mitmesuguseid uuendusi, mida pakub tehniline, tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon, et vähendada tööjõuvajadust. Teatud piirini on võimalik suurendada vabatahtlike osakaalu, ent on raske ette kujutada, et tuleks minna harrastusperearsti juurde.” 

Samas rõhutas Holm, et samal viisil jätkates kaua välja ei vea. “Tuleb seada teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele realistlikud nõuded, püüdes leida tasakaalu riigi võimaluste ja inimeste ootuste vahel. Kusjuures on võimalik, et need teenusevormid, mida praegu vaadeldakse ajutistena – näiteks distantstunnid koolis, kaugnõustamine perearstiabis jne –, muutuvad osas piirkondades alalisteks. Ja selles tuleks näha ka võimalust, mitte ainult probleemi.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.