"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Pae tänava pommimees Märt Ringmaa vabanes vanglast (2)
11. november 2020
Scanpix

Tallinnas 2001. ja 2003. aastal kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ning ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaa vabanes kolmapäeval pärast karistuse lõpuni kandmist Viru vanglast.

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.

Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.

Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.

Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. 

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.

Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas.

Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Vaatleja
11. nov. 2020 15:09
Pommimees või lihtsalt vabadusvõitleja? Sest sisuliselt ei erinenud Ringmaa tegevus ju eriti millegi poolest meie omaaegsete metsavendade omast, ainult, et metsaonni asemel eelistas ta elada linnamajas, kui just parasjagu vangis ei istunud. Olgu siis kolhoosnike palgaraha röövimise või nõukogude aktivistide, okupantide ja neile kaasatundjate hävitamise eest, sest on ju meile kogu taasiseseisvusaja püütud selgeks teha, et ega Lasnamäel muud kedagi eriti ei elagi. Ning kui palgaraha röövimist võib veel seletada ka lihtsalt omakasu saamisega, siis tema viimastele tegudele on juba lihtsalt võimatu muud motiivi leida, kuna vastupidisel juhul oleks kohust ta lihtsalt süüdimatuks pidanud tunnistama, mitte jätma üles kahtlust, et tänane EV paljuski siiski veel rohkem ENSV kui EW õigusjärglane on, rääkigu keegi mida siis parasjagu tahab.
saamamees
11. nov. 2020 20:10
Ka omandireform näitas ilmekalt, et mingit Nõukogude okupatsiooni polnud!