"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kristian Jaani: politseis nimetatakse perevägivalla põhjustajaid terroristideks Eesti kodudes (3)
12. november 2020
Mats Õun

"Nädalavahetusel on iga teine politsei väljakutse põhjustatud alkoholi liigtarbimisest. Iga väljakutse maksab päris suure hulga raha igale Eesti inimesele. Ideaalis võiks selle panna kuskile mujale," ütles Politsei ja piirivalveameti Põhja prefekt Kristian Jaani.  

Politsei saab nädalavahetuse ööl alkoholiga seotud väljakutseid iga 10 minuti tagant. Kristian Jaani sõnul võiksime mõelda, et kui meil ei oleks nii palju alkoholist tingitud väljakutseid, siis saaksime väljakutsetele kuluva raha panna ennetusse ja rehabilitatsiooni.

Enamus väljakutsetest tuleb Jaani sõnul Tallinnast, kuid suurte linnade pilt Eestis tervikuna ei erine. “Laias laastus on pilt linnades sarnane. Suur osa väljakutsetest tuleb aga kesklinna osast,” märkis Jaani.

Alkohol, pühad ja lähisuhtevägivald käivad käsikäes

Kristian Jaani sõnul nimetatakse politseis perevägivalla põhjustajaid terroristideks Eesti kodudes. “Terrorist on see, kes toitub teiste hirmust. Ligi 60% vägivallatsejatest on alkoholijoobes,” tõdes Jaani kurba fakti.

Alkohol, pühad ja lähisuhtevägivald käivad Jaani sõnul paraku käsikäes. Perevägivalla suurim kannatajad on aga lapsed, kes on selliste olukordade juures kolmandikul juhtudest. “Laps on see, kes võtab sellest eeskuju. Neid uuringuid maailmas on väga palju, mis näitavad, et kui laps näeb lapsepõlves vägivalda ja alkoholitarbimist, siis ta võtab sellest ise hiljem eeskuju. Eelkõige on lapsed need, kellele peame suurt tähelepanu pöörama,” ütles Jaani.

Oluline on aga, et abi saaks ka ohver ning vägivallatseja. Jaani sõnul on politseil hea koostöö kiirabi, sotsiaalkindlustusameti ja erinevate abistajatega. Kuigi vägivalla juurpõhjus on tihti alkoholis, siis inimesed vajavad abi mitmel tasandil. Oluline vastutus märgata lasub aga kõigil pealtnägijatel või märkajatel.

Jaani sõnul veedavad lapsed täna kodus äärmisel juhul võib-olla neli tundi oma päevast, muul ajal on nad aga kellegi teise mõjusfääris. See aga tähendab, et ühine vastutus seisneb varajasel märkamisel. “Olgu ta siis koolis, huvikoolis või treeningul. Kümme tundi päevas on laps mujal. Tihtipeale vähene aeg kodus võib olla seotud ainult muredega. Siin on suur võimalus olla märkaja ja aitaja ühiselt, aga ka meie õpetajad,” lisas Jaani.

Alaealised hakkavad jooma pärast koolipäeva

Jaani tõi välja, et statistika järgi hakkavad alaealised jooma pärast koolipäeva lõppu, mis näitab, et lastel ei ole kuskile minna, ta ei ole piisavalt hõivatud huviringidega ning kuskil lapse arengus on tekkinud mingi tõrge. “Lapsed sünnivad ju algselt väga positiivsete ja elutervetena, kuskil aga hakkavad nad mõju saama,” rääkis Jaani.

Ühise vastutuse all peab Jaani silmas aga ka näiteks alkoholi kättesaadavust. PPA teeb aasta jooksul mitu korda kontrolloste, et veenduda kui lihtne või keeruline on lapsel kaubandusvõrgust alkoholi kätte saada ning pilt ei ole hea. “Neljast korrast kolmel saab laps alkoholi poest kätte,” ütles Jaani, et märkimisväärne hulk täiskasvanuid on valmis alaealisele alkoholi ostma või müüma.

Jaani sõnul tehakse sellistele müüjatele ning kaubandusettevõtetele koolitusi ning kokkuleppeid, millised on konkreetse kaupluse tegevused, et tulevikus selliseid olukordi vältida, kuid paraku on ka selliseid näiteid, kus peale loengute pidamist uut kontrollostu tehes kordub sama olukord.

Kõige efektiivsemateks meetmeteks alkoholitarbimise vähendamisel, eelkõige noorte seas, peab Jaani toetavat keskkonda ning juba töös olevaid tõhusaid programme. “Olen näinud, kuidas Tallinnas töötavad mobiilsed noorsootöötajad. Meil on programmid nagu SPIN ja VEPA või Imelised aastad ja Puhas tulevik, mis on kunagi PPA alustatud programm narkootikumide esmatarbijale,” tõi Jaani välja mõned programmid, mis on oma efektiivsust tõestanud.

Selliste programmide juures on Jaani sõnul aga oluline, et säiliks rahastus. “Rahastuse säilimine on oluline, et programmide eestvedajad ei peaks muretsema, kas on rahastus olemas ka järgmisel aastal,” lisas Jaani.

Lisaks programmidele on oluline kogukondlik vastutustunne. “Kogukond ei tohi leppida, ei tohi saada normaalsuseks see, et keegi käitub väga hälbivat. Olgu siis varajaseks märkajaks naaber, õpetaja või perearst,” pani Jaani südamele.

Tõhusaks peab Jaani ka alkoholimüügi piiramist ning selgeid sõnumeid. Jaani sõnul peame küsima, kas on ikka mõistlik, et meelelahutusasutustes on võimalik 24/7 alkoholi müüa?

 

 

 

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

sorb
15. nov. 2020 14:15
https://www.inopressa.ru/article/13Nov2020/bild/berlin.html Araabia ja tšetšeeni gängid Berliinis omavahel võitlemas.
no nii
12. nov. 2020 21:14
https://www.nelli.ee/vana-miilitsat--hoiavad-hoos-vagijook-ja--kommunaaltulid
kuidas kuskil
12. nov. 2020 20:00
https://unds.ru/fakty-ob-izraile-o-kotoryh-mnogie-ne-dogadyvayutsya/?utm_medium=21469 Iisraelis on aga purjus olek kuriteo toimepanemisel kergendav asjaolu. Vt. - Sud