"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Liikluskomisjon otsustas veapunktisüsteemi loomisega jätkata (0)
14. november 2020
Albert Truuväärt

Oktoobri lõpus valmis liikluskäitumise arvestus- ja mõjutussüsteemi, niinimetatud veapunktisüsteemi kontseptsioon, mille najal otsustas valitsuse liikluskomisjon jätkata süsteemi väljatöötamist.

Veapunktisüsteemiga (VPS) soovitakse tulevikus tuvastada järjepidevalt liiklusnõudeid eiravad sõidukijuhid ning mõjutada nende liikluskäitumist rehabilitatsioonimeetmete ja muude sekkumiste abil. Sel eesmärgil hakatakse ohtlike liiklussüütegude toimepanijatele omistama veapunkte, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

“Paljud meie korduvrikkujad ei eksi tahtlikult. Pigem on neil puudu liiklusalastest teadmistest või on tegemist mõne muu pahega, millest iseseisvalt on keeruline jagu saada,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. “Toetava süsteemiga tahame neid inimesi aidata, mitte karistada. Rahatrahv ei muuda korduvrikkuja käitumist. Seetõttu tulekski luua kõrvale süsteem, mis tegeleb juhi võimalike valearusaamade tuvastamistega ja aitab taastada ohutu hoiaku ning käitumise, et vähendada tulevikus uute rikkumiste toimepanemist.”

2014.–2018. aastani põhjustasid varasemalt liiklussüüteo toime pannud sõidukijuhid 20 korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetuse kui need juhid, kes varem sarnaseid süütegusid toime ei olnud pannud. Samuti osalesid korduvrikkujad ligi viis korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetustes.

Esialgse ajakava järgi peaks veapunktisüsteem valmima 2024. aastaks. VPS-i kontseptsiooni järgi toob iga ohtlik rikkumine endaga kaasa kindla arvu veapunkte ja korduvalt liiklusnõudeid rikkudes veapunktid liidetakse, mis võib lõpuks viia juhtimisõiguse peatumiseni. Korduvalt liiklusnõudeid eiranud sõidukijuhtidele võimaldatakse teatud arvu veapunktide täitumisel osaleda teadmiste ja oskuste tõstmiseks koolitusel või rehabilitatsiooniprogrammis. Vabatahtliku osalemise tulemusel vähendatakse isiku veapunkte.

Kui juht ei muuda enda käitumist ning veapunktide piirmäär esmakordselt täitub, peatub tema juhtimisõigus. Kui ta soovib seda taastada, tuleb läbida lisakoolitus autokoolis ning sooritada maanteeametis teooriaeksam. Korduval juhtimisõiguse peatumisel tuleb läbida ka psühholoogiline sekkumine. Veapunktisüsteemi põhirõhk on suunatud isiku liikluskäitumise mõjutamisele ja sekkumismeetmed on kavandatud olema juhist lähtuvalt riski- ja vajaduspõhised.

Veapunktid omistatakse nende liiklusnõuete rikkumise korral, mis on liiklusohtlikud, seal hulgas rikkumised, mille puhul esineb ohu tõenäosus. Üksnes formaalsed rikkumised – näiteks dokumentide mitte esitamine või -kaasaskandmine – või muude õigushüvede kaitse on esimeses etapis välja jäetud.

Punktid jagatakse rikkumise raskuse järgi kolme astmesse ning nende kehtivusajad olenevad samuti rikkumise tõsidusest, kehtides 1–5 aastat.

Madala raskusastmega rikkumised on need, mis põhjustavad võimalikku ohtu juhile endale, kaasliiklejatele või õiguskorrale. Näiteks ristmikule või ülekäigurajale sõitmine punase tulega, kiiruse ületamine kuni 40 km/h või turvavööta sõit.

Keskmise raskusastmega rikkumised on need, mis põhjustavad vaieldamatu ohu sõidukijuhile, kaasliiklejatele või õiguskorrale. Samuti kui põhjustati liiklusoht, kerge kehavigastus või materiaalne kahju. Näiteks lubadeta sõit, materiaalse kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine või kiiruse ületamine üle 40 km/h.

Raske raskusastmega rikkumised on need, mis on seotud alkoholi piirmäära ületamisega ja muude joovet tekitada võivate ainetega, ning samuti liiklusalased kuriteod. Rasked rikkumised on kõik liikluskuriteod, seal hulgas peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine.

Korduvrikkuja käitumist soovitakse mõjutada teadlikkuse tõstmise, psühholoogilise sekkumise ning psühholoogilise hindamise teel. Teadlikkuse tõstmisega soovitakse inimest liiklusalaselt harida ning seeläbi ennetada edasiste liiklusrikkumiste toimepanemist.

Psühholoogilise sekkumisega pööratakse koos rikkujaga muuhulgas tähelepanu tema elustiilile ja sellest tulenevatele ohtudele, mille tulemusel tekib inimesel arusaam, kuidas neid ära tunda ja vältida. Viimaseks lahenduseks on psühholoogiline hindamine, kus keerulisematel juhtudel saab inimese edasi suunata meditsiinisüsteemi võimalike tõsisemate tervisehäirete tuvastamiseks.

Algul ei hõlma veapunktisüsteem kiiruskaamerate trahve, kuna need on seotud sõiduki, mitte isikuga. Kui leitakse juriidiline lahendus rikkumiste isikustamiseks, soovitakse lisada ka automaatse seadmega fikseeritud rikkumised veapunktisüsteemi.

Euroopa Liidus on veapunktisüsteem kasutusel 20 riigis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.