"Vahel leitakse, et mis neil andekatel vaja on – neil isegi kõike kapaga. Aga andekuse varane märkamine on hästi oluline, muidu võib anne kuhtuda," ütleb andekuse uurija Viire Sepp, kelle sõnul võib andekal lapsel hakata tunnis igav ja nii võib ta muutuda hoopis alasooritajaks. Tallinn käivitab uuel aastal andekate laste leidmise pilootprojekti.

Viire Sepa sõnul tuleks laste annetele praeguses koolisüsteemis rohkem tähelepanu pöörata. “Palju on suhtumist, et mida neil andekatel veel vaja on. Neile on isegi kapaga antud ja kõik läheb neil niigi libedalt. Ka kadeduselaadne suhtumine pole harv.” 

Kui koolides tegeldakse üha enam erivajadusega lastega, siis andekate mured kipuvad selle varju jääma. “Kui me ei pööra lapse andekusele piisavalt tähelepanu, siis produtseerime me “alasooritajaid”, kelle tegelik potentsiaal ei leia rakendust. Lapse võimekus võib lihtsalt hääbuda,” nentis Sepp.

“Ma arvan, et väga oluline on märgata andekaid lapsi, eriti muusikaliselt andekaid lapsi, kuna kõik ei satu ju kohe muusikakooli ja märkamise protsess on väga oluline,” leidis ooperilaulja Elina Nechayeva. “Mina olen väga tänulik, et kui ma õppisin Prantsuse Lütseumis, olid meil igal aastal laulukonkursid. Meie muusikaõpetaja kuulas kõik õpilased läbi ja kui ta nägi kelleski potentsiaali, saadeti meid laulukonkursile. Arvan, et sealt kindlasti saigi mnu suur lavaarmastus alguse.”

Riskirühm – topelterilised

Andekad peavad pahatihti tunnis teisi lapsi kas igavledes järele ootama või pannakse nad sootuks tasuta abiõpetaja rolli.
“Pole õige, kui sunnime andekat klassis pidevalt teistele sobivas aeglasemas tempos õppima, või äärmisel juhul pannakse ta ka nõrgemaid õpetama. See on õpetaja mugavusvalik, et mis ta seal istub niisama – las pigem õpetab neid, kes ei saa aru,” rääkis Sepp. “Aga paljudele lastele see ei sobi! Ja teiseks, see terasem laps võib-olla seletab siis ülesannet nõrgemale hoopis teise nurga alt. Lastes võib selline “ärakasutamine” tõrget tekitada. Muidugi, kui eesmärk on toetada niiviisi andeka sotsiaalseid oskusi või meeskonnatöö oskusi, on teine lugu.”

Väga suur riskirühm, kellele koolis vähe tähelepanu pööratakse, on ka n-ö topelt-erilised lapsed.

“Neil on näiteks ühelt poolt väga suured võimed mingites valdkondades, aga samas õpiraskused või mingi muu erivajadus,” selgitas Sepp. Oht on selles, et ilma toeta võib jääda nii laps, kes igavusest kipub tunni ajal probleeme tekitama, kui ka see, kelle mingis aines särava andekuse all ei nähta tema probleeme.

“Mõni laps, kellel tunnis on igav, suudab vaikselt kannatada protestimata, aga väga sageli, eriti algklassides avaldub igavusest tulenev eneseväljendus natuke “ägedamal” kujul. Nii võibki ta klassis hakata silma paistma hoopis halva käitumisega. Ja siis pigem tegeletakse tema nõrkuste kui tugevustega,” rääkis Sepp. “Ka uuringud näitavad, et just õpiraskustega lapse puhul, kellel tegelikult on kõrge intellekt, varjab see õpiraskust – ja ta jätab keskpärase mulje. Just sellised õpilased võivad jääda tegelikult märkamata nii võimete kui ka õpiraskuste poolest,” tõdes Sepp.

Tallinn otsib talente

Et laste anded avastamata ei jääks, algatab Tallinna linn järgmisel aastal andekate laste pilootprojekti, mille põhirõhk langeb just muusika ja kaunite kunstide valdkonnale.

Tallinna andekate laste programmi juht Maire Vaske ütles, et igale lapsele tuleb luua individuaalne õpitee. “Oleme teinud palju intervjuusid andekate lastega, nende õpetajatega ja lapsevanematega, ning saanud teada, mis on kõige suuremad kitsaskohad. Samuti seda, kus me saaksime kaasa aidata, et nad oleksid paremini toetatud,” rääkis Vaske.

Esimesed sammud on nüüdseks astutud. Näiteks selgus, et informatsioon igasuguste õpilasvõistluste kohta on seni olnud hajutatud ning selget ülevaadet keeruline saada. Olukorra parandamiseks on juba leitud koostööpartner, kes koostab uut veebikeskkonda, kus kogu õpilasvõistluste informatsioon on kõigile kergesti leitav.

Lisaks tuleks luua andekate kompetentsikeskused. “Seal jagaksid oma teadmisi ala parimad asjatundjad,” lausus Vaske, “saaksid omavahel kogemusi jagada õpetajad ja lapsevanemad, toimuks töötoad ja õpiringid. Eeskätt võiksid seal andekad lapsed nii suhelda kui ka omandada tipptasemel teadmisi.”

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul saavad auhinnad olema seotud laste edasise arengu ja arendamisega, olgu nendeks koolitused välismaal või oma pädevuse suurendamine. „Tuleme selle teema juurde uue aasta hakul konkreetsemalt tagasi,“ lubas abilinnapea.

Belobrovtsevi sõnul on juba ammu käinud mõtteid, kuidas talendikaid lapsi esile tuua, et nende potentsiaali rohkem kasutada. „Järgmisel aastal startiva pilootprojekti teemaks on võetud eelkõige kaunid kunstid ja muusika,“ jätkas Belobrovtsev. „Vaatame, kuidas projekt andekate laste kontekstis töötab. See on huvitav algatus ning järgmistel aastatel võtame ette ka teised valdkonnad.“

Koolijuhid: andekamatele vaja põnevust juurde

Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur ütles, et andekuse toetamine oleneb konkreetsest andekusest: “Kui anne on näiteks kehalises kasvatuses, siis teeme tema tunniplaanis selliseid muutusi, et ta saaks oma alaga rohkem tegeleda.”

Piibur lisas, et viimases kooliastmes arvestatakse võimalusel sedagi, kui lapse erihuvi võtab lõviosa ka õppimise ajast. “Kui laps ei saa näiteks gümnaasiumis kohal käia, aga tema õppetulemused on head, siis saab teha individuaalse õppekava. Näiteks Kelly Sildaru, kes käib Tallinna saksa gümnaasiumis – ta saab koolis oma asjad tehtud ja ka trenni tehtud. Aga individuaalset õppekava ei saa teha tervele koolile korraga, see ei ole ju tunniplaan! Eks laps või tema vanem peab ikka ise ütlema, milles ta andekas on – lihtsalt näkku vaadates ei saa ju sellest aru!”

Pääsküla kooli direktor Leena Saag ütles, et nende koolis luuakse andekatele lisavõimalusi ja õpetajad püüavad lapse võimetega arvestada. “Ma tean, et algklassidest peale annavad õpetajad teistest kiirematele õpilastele põnevaid tegevusi ja võib-olla natukene raskemaid ülesandeid lisaks – näiteks kui andekus on matemaatikaga seotud.”

“Meil on üks 5. klassi poiss (Priit Lokotar – toim), kes mõnes asjas on võib-olla teistest natuke nõrgem, aga matemaatikas tugevam, temale on eraldi matemaatikatund. Ta on meil näiteks maailmameister kabes, ta on ka Nõmme aukodanik, kes sai eelmisel aastal Tallinna haridusameti aasta õpilase tiitli,” rääkis Saag. “Kui me näeme, et lapsel on mõni anne, siis soovitame teda mõnda ringi vastavalt sellele, mis on tema tugevam külg. Kogupäevakooli projekti kaudu püüame anda lastele veel eri väljundeid ja võimalusi – näiteks kui meie lapsed tahtsid bändi teha, siis me pakkusime neile seda võimalust. Meil ei ole rahvatantsu enne olnud, aga see aasta on poisid ka rahvatantsus. Lühidalt, püüame tulla lastele vastu: meil töötavad koolis näiteks nuputajate ring ja kabering, mis toetavad just reaalaineid toetavat mõtlemist. On ka teadusvahetunnid, kus keemia ja füüsika õpetajad pakuvad väiksematele põnevaid tegevusi, et äratada lastes huvi ja igaüks neist leiaks oma ande üles. Veel on meil  keraamikaring. Eelmisel aastal oli tõukerataste projekt, kus ei vaadatud üldse last selle järgi, et ta oleks viieline, aga kui teda tõukeratastega sõit huvitas, sai ta ennast omas elemendis hästi tunda.”

Teisalt ei tohi panna andekaid kooli esindamisel topeltkoormuse alla.

“Väga sageli juhtubki andekatega nii, et nende koormus läheb liiga suureks – samad lapsed saadetakse koolist kõikidele olümpiaadidele… Aga ega selline võistluslik vorm nagu olümpiaad ei sobi kõikidele,” tõdes Sepp.

Ta lisas, et loomulikult toetavad olümpiaadid meie noori talente, aga tähelepanuta jäävad näiteks käeliselt andekad või tulevased potentsiaalsed insenerid: “Need lapsed ja noored, kes muud ei teekski, kui paneks oma mudeleid kokku – nende osas on pilt veel suhteliselt hõre, kuigi praegu lisandub huvihariduses järjest rohkem ka tehnoloogiavaldkonna ringe. Aga seal on jälle juhendajate küsimus. Kui meil muusika, sport ja ka kunstid on suhteliselt hästi toetatud – juba meie laulu- ja tantsupidude süsteemi tõttu – ja ka järelkasv kooli kooride ja  rahvatantsurühmade näol on suhteliselt hea, siis näiteks insenertehnoloogia ja ka disainipool vajab siiski rohkem toetamist ja juhendajate ettevalmistamist.”

Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur leidis, et kui üks laps käib paljudel olümpiaadidel, siis selline võimete proovilepanek on alati hea: “Olümpiaadid on ka enda näitamise koht – kui ta oskab ja saab hakkama, siis on ju kõik hästi. Ja  selliseid näiteid on meil Eestis palju. Näiteks Eesti jalgrattamuuseumis töötab üks selline mees – küberneetik Valdo Praust –, kes käis kooli ajal kõikidel olümpiaadidel.”

Õpetamine sõltub õpetajate andekusest

Andekate leidmine kõikides koolides on siiski üsna keeruline, sest ka õpetajate ettevalmistus pole siiani piisavalt tasemel.
“On küll ka mõned andekust avavad kursused, aga üheski õppekavas ei ole need kohustuslikud. Nii et andekate õpetamine sõltub sageli õpetaja andekusest – täienduskoolitusi küll selles vallas praegu tehakse,” lausus Viire Sepp. Samuti on oluline materiaalne toetus – nii spordiks kui ka teistes valdkondades –, et laps ei jääks kõrvale. “Ka andekal on aeg-ajalt vaja omasuguste,  samade võimete tasemega ja samade huvidega laste-noortega koos toimetada.” 

Kõige andekamad lapsed saavad linnalt stipendiumi

• Järgmise aasta eelarve annab enim raha ehk 277,3 miljonit eurot just haridusele.

• Linn käivitab andekate laste programmi, et talendid üles leida. Põhirõhk langeb muusikale ja kaunitele kunstidele. Loomisel on veebikeskkond, kus kõik õpilasvõistlused koos ja info kõigile kergesti leitav. Projekti raames leiab aset võistlus “Tallinna talent”, kus selguvad kõik musikaalselt andekad õpilased. Abilinnapea Vadim Belobrovtsev (pildil) ütles, et esialgu otsitakse talente piirkonniti. “Hiljem toimub ülelinnaline finaal suure kontserdiga ja kõige andekamad saavad linnalt ka stipendiumi,” lisas ta.

• Kavas on ennetada hoogsamalt koolikiusamist. KiVa programmiga liitus tänavu viis, TORE tugiõpilasliikumisega kolm, VEPA käitumisoskuste mängu programmiga 12 kooli. Plaan on käivitada paaris koolis pilootprojekt “Vaikuseminutid”.

• Linn loob 732 000 euro eest uusi haridustehnoloogide töökohti ning väärtustab rohkem klassijuhatajate tööd.

• 50 000 lisaeurot hoolitseb, et õpilased saaksid koolimajas ja õuel rohkem liikuda. Järgmisel aastal liituvad uued koolid ka liikuma kutsuva kooli programmiga. Nii saab koolimajadesse püstitada nt ronimisseinu ja lauatenniselaudu, hoovi aga seiklus- ja tasakaaluradasid, ronilaid, jõulinnakuid ja rattaparklaid.

Leena Saag: Meil on kõige paremad lapsed!

Esimesest klassist peale tehtavad loovuse tunnid ja avalike esinemiste julgustamine aitab Pääsküla koolil laste anded üles leida.

Pääsküla kooli direktori Leena Saagi sõnul sai just käsitöö- ja kodunduseõppest alguse ka andeka tütarlapse Cärol Oti huvi moe vastu: “Cärol on nüüd oma moekollektsioonidega väljas. Kunagi toetasime Joosep Värki, kes nüüd on Brüsselis ajakirjanik. Meil on alati rõõm näha oma vilistlasi, kes on oma andega tuntuks saanud. Andekuse toetamine toob kuhjaga rõõmu tagasi. Me üritame ka kooli ürituste kaudu julgustada avalikku esinemist ja üldse seda julguse värki. Meil on loovuse tunnid juba esimesest klassist peale ja lisaks on selline loovuse tund, kus oma klassi õpetajad annavad vastavalt oma andekusele lastele põnevaid teadmisi-oskusi ning lisaks muusika- ja aineõpetajad.”
Lisaks on Pääsküla koolis nn energiavahetunnid ehk pikad vahetunnid, mille üheks eesmärgiks on võimaldada õpilastel pika koolipäeva keskel õppetööst puhata, et ka viimastes ainetundides osalemine oleks aktiivne ja tulemuslik.

Samuti teeb kool koostööd avatud noortekeskusega, lisaks tugisüsteemidele ja huviringidele. “Meil ei ole keegi sellepärast mõttes maha kriipsutatud, et tal on näiteks määratud mingi erivajadus. Kui tal on huvi millegi vastu, siis toetame seda. Meil hakkavad poisid üsna noorelt suuremate kõrvalt ise helindust ja lavavalgustust õppima ning kõikidel kooliüritustel saavad nad seda ka ise teha,” rääkis Saag. “Oluline on, et inimene tunneks ennast hästi, tuleks ühiskonnas toime ja oleks sotsiaalselt küps – see on meie ühine soov ja ma võin öelda, et meil on kõige paremad lapsed ja superkollektiiv. Mulle väga meeldib meie inimeste mõtteviis, et tegu ja laps on omavahel lahus – see tähendab, et tegu võime hukka mõista, aga see ei tee inimest halvemaks.”

Korda saavad kolm kooli ja neli lasteaeda

Koolide ja lasteaedade remondiks kulub kokku 48,4 miljonit eurot

• Mustjõe gümnaasiumi remont: 6,3 miljonit

• Arte gümnaasiumi korrastamine: 6,1 miljonit

• Lasnamäe põhikooli korrastamine: 5,5 miljonit

• Lasteaed Laagna Rukkilill: 3,1 miljonit

• Järveotsa lasteaed: 3,2 miljonit

• Liivamäe Lasteaed: 2,7 miljonit

• Lasteaed Rabarüblik: 2,7 miljonit

• Lisaks saab Pirita majandusgümnaasium uue korruse, milleks kulub 1,9 miljonit

PISA-ehmatus ja tasemerühmad

Laste õpitempot peaks siiski taseme järgi eristama, leiab Viire Sepp.

Eesti haridus on PISA testi põhjal maailma parimate hulgas, mis jätab mulje, et ka andekate lastega on meil hästi. Aastal 2012 paljastasid PISA testid aga ehmataval kombel, et “tipptarkurite” osas on Eestil veel arenguruumi.  “PISA tulemused näitasid, et meie tippandekate osakaal oli OECD riikide hulgas suhteliselt vilets, samas kui HEV õpilastega tehakse head tööd,” ütles Sepp. See sundis haridusministeeriumi probleemile silma vaatama ning koostama dokumente, kus andekus oli jõulisemalt sisse kirjutatud.

Sepp märkis ka, et andekuse teemad on olnud ühel või teisel viisil kogu aeg pildil, aga kohati vastandliku lähenemisega. Näiteks tasemerühmasid on peetud kord heaks, siis jälle mitte nii heaks lähenemisviisiks. “Kunagi peeti seda väga innovatiivseks, et võimete põhjal saab lapsi grupeerida, aga praegu olen näinud sedagi, et sellele ollakse ka vastu – huvitaval kombel on sellele olnud vastu lapsevanemad,” lausus ta. “Minu arvates on praegu hästi oluline ka see, et õpetaja igapäevases pedagoogilises repertuaaris oleks ikkagi sees ka õppe diferentseerimine klassis.”