"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Tristan Priimägi koondas 101 Eesti filmi raamatusse (0)
17. november 2020
Varrak

Filmikriitik Tristan Priimägi esitleb Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) oma raamatut "101 Eesti filmi" ja selle põhjal kokku pandud filmiprogrammi. 

Kirjastuse Varrak populaarse sarja “101 Eesti…” 27. raamatuna ilmuv teos annab 101 märgilise filmi kaudu ülevaate Eesti filmiajaloo olulisematest autoritest, suundumustest ja nähtustest. Raamat aitab tõlgendada filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi maailma tähtteoste ja arengutega, tunnustab uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. 

Teos algab filmiga “Karujaht Pärnumaal” aastast 1912 ja lõpeb filmiga “Tõde ja õigus” aastast 2019. 107 aasta sisse mahub 52 mängu-, 26 dokumentaal- ja 23 animafilmi käsitlus. Priit Pärn on esindatud kuue, Kaljo Kiisk viie, Grigori Kromanov, Leida Laius, Andres Sööt ja Peeter Simm nelja filmiga. Kokku sisaldab filmiregister ligemale 500 pealkirja ja isikunimede register ligemale 800 nime. 

Üldtuntud filmide kõval leiavad käsitlemist ka vähemtuntud, näiteks Paul Sehnerti “Tšekaa komissar Miroštšenko”, Valeria Andersoni “… ja supp on valmis õigel ajal”, Peeter Toominga “Aastad”, Kaljo Kiisa “Saja aasta pärast mais”, Renita ja Hannes Lintropi “Šurale” ja Edvard Oja “Autoportree emaga”. 

“Julgustagu see inimesi nägema kaugemale käputäiest kõige kuulsamatest filmidest ja vaatama Eesti filmikunsti laiemalt. Kellel tõesti ei tule “Kevade” ja “Viimse reliikvia” kõrval meelde ühtki dokumentaalfilmi, saab siit vähemalt spikerdada. Armastagem oma filme ja filmitegijaid, sest keegi teine seda meie eest ei tee,” ütleb Priimägi raamatu saatesõnas. 

Teost saadab samanimeline filmiprogramm, mis koosneb kümnest seansist. Kinosaalis saab koos autori sissejuhatuse ja külalistega näha mängufilme “Värvilised unenäod”, “Tuulte pesa” ja “Georgica”. PÖFF-i veebikinos jõuavad aga ekraanile mängufilmid “Tšekaa komissar Miroštšenko”, “Põrgupõhja uus Vanapagan”, “Hullumeelsus” ja “Inimene, keda polnud”, dokumentaalfilmid “Esteetilistel põhjustel”, “Isamaa ilu”, “Talupojad”, “… ja supp on valmis õigel ajal”, “Lasnamäe” ja “Šurale”ning animafilmid “Hiirejaht”, “Nael”, “Tolmuimeja”, “Suur Tõll”, “Kolmnurk”, “Instinkt”, Une Instituut”, “Krokodill” ja “Orpheus”. 

Ajalehes Sirp filmitoimetajana töötava Priimäe sõnul on Eesti filmidest kirjutatud kahetsusväärselt ebaühtlaselt: mõnest üksikust on olemas väga põhjalikud käsitlused, osale puudub tagasiside peaaegu täielikult. “Raamat “101 Eesti filmi” ja selle põhjal koostatud filmiprogramm, mis PÖFFi abiga vaatajani jõuab, aitavad ehk meie filmikultuuri teadvustamise ja mõtestamise rajal ühe sammu edasi astuda,” ütles ta. 

Raamatu “101 Eesti filmi” esitlus on neljapäeval kell 17.30 muusika- ja filmipoes Terminal. Autoriga vestleb PÖFF-i programmikoostaja Elise Eimre. 

Pimedate Ööde filmifestival kestab 29. novembrini. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.