“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Praxise analüütikud: naiste edu poliitikas sõltub erakonna juhtidest, abiks oleks tõmbluku meetod (0)
18. november 2020
Scanpix/ Foto on illustreeriv

"Väitlustes osalenute kooslus oli kõige rohkem sooliselt tasakaalus Keskerakonnas, sotsiaaldemokraatidel ja rohelistel, kus debattides esindas erakonda kokku viis meest ja neli naist. Aga näiteks Vabaerakonnast ja Eesti 200 osales väitlustes kuus meest ja kolm naist ning EKREst ja Isamaast kaheksa meest ja üks naine," sõnas Praxise analüütik Merlin Nuiamäe Riigikogu valimistele eelnenud debattide kohta.

Mõttekoja Praxis võrdsuspoliitikate programmi juht Mari-Liis Sepper ütles kolmapäeval konverentsil “Naised poliitikas: murdes võimustereotüüpe”, et Praxis on pooleteise aasta vältel uurinud koostöös Eesti ajakirjanikega ja naispoliitikutega seda, kuidas Eestis naised ennast poliitikas tunnevad ja millised on need vahendid, mis siis aitaksid Eestil liikuda kiiremini soolise tasakaalu poole.

“Selleks, et naiste ja meeste võrdsust poliitikas edendada, peaks see erakondade juhtfiguuridele olema eesmärgistatud tegevus,” leidis Sepper.

“Me räägime soolisest tasakaalust kui õigluse ja demokraatia küsimusest. Kui me näeme, et esinduskogudes on süsteemselt naised vähemuses, viitab see demokraatia defitsiidile,” selgitas Sepper. Sooline tasakaal on tema sõnul eesmärk iseeneses ja see tähendab, et esinduskogus on vähemalt 40 protsenti naisi ja vähemalt 40 protsenti.

Naiste esindatuse suurendamine on tema sõnul aeganõudev protsess. “Ka vanades demokraatiates võttis väga kaua aega, enne kui naised pärast valimisõiguse saamist saavutasid parlamentides ka sellise väikese osakaalu, nagu 10 protsenti. Näiteks Rootsis võttis üle 30 aasta Hollandis 60, Ühendkuningriigis ja USA-s isegi 70 aastat,” loetles Sepper.

Naiste esindatuselt parimad on Rwanda, Kuuba ja Boliivia

Samas on tema kinnitusel olemas ka kiirtee soolise tasakaaluni, ja selleks on kvootide kasutamine. “Kui me vaatame maailma riikide edetabelit, kuidas seal riigid asetuvad soolise tasakaalu mõttes, siis päris esikümnes on eelkõige riigid, kus on mingit tüüpi kvoodid kasutusel,” kinnitas Sepper, kelle sõnul on edetabelis esikohal Rwanda, teisel kohal Kuuba, kolmandal kohal Boliivia. ’

Skandinaavia riigid, keda oleme harjunud nägema soolise tasakaaluga esinduskogudega, on Sepperi andmeil alles esikümne viimastel kohtadel ja teises kümnes. “Üheteistkümnendal kohal on meie naaber Soome, kus ei ole mingisugust kvooti kasutusele võetud. Aga samas on sooline tasakaal Eduskunnas täiesti saavutatud,” rääkis Sepper.

Oluline mõjur on tema hinnangul olnud proportsionaalne valimissüsteem. “Võime öelda, et valimisnimekirjade asetuse juures on erakonna juhtidel väga suur roll. Selleks, et naiste ja meeste võrdsust edendada, peaks olema see juhtfiguuridele eesmärgistatud tegevus,” leidis Sepper.

Naiste positsioon valimisnimekirjades peaks Sepperi kinnitusel olema parem. “Üks abinõu, mis selle kaasa toob, on tõmblukk valimisnimekiri ehk siis naine-mees-naine-mees positsioon.”

Valimisnimekirjade koostamise protsess peaks olema selge, reeglid peaksid olema kirja pandud ja see soodustaks Sepperi hinnangul kindlasti naiste osalemist poliitikas ja jõudmist valimisnimekirjade etteotsa. “Ka erakonna juhatus ise, kus tehakse olulisi otsuseid, ka seal võiks püüelda soolise tasakaalu poole,” soovitas Sepper.

Viimastel aastatel on tema sõnul näha nii Eestis kui ka teistes riikides üha suuremat misogüüniat meedias ja avalikkuses laiemalt. “Siin ei tohiks kindlasti erakonnad jätta naispoliitikuid üksi, vaid peaks olema väga selge sõnum, et me ei tolereeri – ei mehed ega naised – avalikkuses naistevaenulikke kommentaare.”

Meedias traditsioonilise soorolli ootus

Praxise analüütik Merlin Nuiamäe sõnul uuris mõttekoda 2019. aasta Riigikogu valimistele eelnenud perioodi  nais- ja  meespoliitikute meediakajastusi. “Täpsemalt me tahtsime teada saada seda, milline on naispoliitikute meediakajastuste maht võrreldes meespoliitikute omaga ning kas ja kuivõrd erineb valimisdebattides naispoliitikute kajastuste maht meespoliitikute omast. Lisaks sellele, milline on naispoliitikute sisuline meediakajastust võrreldes meespoliitikutega.”

Tulemustest selgus, et naiste osakaal meediakajastustes ning ka üleriigiliste valimisnimekirjade esimese kahekümne viie kandidaadi seas oli võrreldes meestega oluliselt madalam. Aga samas oli naiste meediakajastuste arv proportsioonis nende esindatusega valimisnimekirjade tipus. 

“Naiste meediakajastuste hulk jäi sinna 30 protsendi hulka ja samas ka nende esindatus valimisnimekirjades oli 32 protsenti, ehk siis naispoliitikud on Eesti meedias meestega võrreldes küll alaesindatud, aga samas selles ei mängi peamist rolli siis mitte meedia, vaid just erakonnad ja sooliselt tasakaalustamata valimisnimekirjade koostajad,” selgitas Nuiamäe.

Valimisnimekirjades kõrgematel positsioonidel asetsenud poliitikuid kajastati meedias rohkem ning see kehtis nii naiste kui ka meeste puhul. “Joonistub välja tendents, et oluliselt rohkem kajastust saavad niinimetatud staarid ja seda nii meeste kui ka naiste hulgas,” nentis Praxise analüütik.

Lisaks meediatekstidele analüüsiti ka seda, kas ja kuidas erineb valimisdebattides naispoliitikute eetriaeg meespoliitikute omast. Selgus, et naiste sõnavõtud moodustasid kõikidest poliitikute sõnavõttudest ligikaudu 33 protsenti. Arvestades, et naiste osakaal debateerijate seas oli 35 protsenti, siis said naised sõna proportsionaalselt esindatusega

“Väitlustes osalenute kooslus oli kõige rohkem sooliselt tasakaalus Keskerakonnas, sotsiaaldemokraatidel ja rohelistel, kus debattides esindas erakonda kokku viis meest ja neli naist. Aga näiteks Vabaerakonnast ja Eesti 200 osales väitlustes kuus meest ja kolm naist ning EKREst ja Isamaast kaheksa meest ja üks naine,” loetles Nuiamäe.

Ühtlasi oli ka naispoliitikute esindatus suurem väitlustes, mis keskendusid sotsiaalpoliitikale, tervishoiule ja haridusele, aga samas väiksem või lausa olematu debattides, mille teemadeks olid välis- ja julgeolekupoliitika, majandus, regionaalareng ja maaelu. 

“Naispoliitikute puhul leidsime meediakajastustes mõnel juhul seda, et naised peaksid keskenduma just ennekõike perele ja kodule. Erakonna juhte puudutanud kvalitatiivne sisuanalüüs näitas, et Eesti meedias pälvib tunnustust eeskätt just selline naispoliitik, kes vastab pigem traditsioonilise soorolli ootusele,” nentis Nuiamäe.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.