"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Korobeinik: välismaalaste seaduse eelnõu piirangud vähendaks Eesti konkurentsivõimet ja teeks IT-sektori elu raskeks (4)
19. november 2020
Ilja Matusihis

"Mina näen ainsa võimalusena seda, et eelnõud oluliselt muuta. See on selgelt väga kahjulik initsiatiiv," ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik välismaalaste seaduse eelnõud kommenteerides. "Plaanitav eelnõu vähendaks Eesti konkurentsivõimet ja teeks IT-sektori elu väga raskeks."

Riigikogu põhiseaduskomisjon kohtus teisipäeval huvigruppidega välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu arutamiseks. 

Eelnõuga plaanitakse muuta välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi. Näiteks tohiks välismaalane  eelnõu kohaselt edaspidi Eestis töötada vaid täistööajaga ja pikaajalise viisaga ning oma peret ta üldjuhul kaasa võta ei saaks.  

“On olnud juhtumeid, kus mõnel eelnõul on olnud vähe toetajaid mingis kindlas huvigrupis, aga antud juhul ei toeta seda eelnõud ükski huvigrupp,” selgitas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Korobeinik , viidates teisipäevasele kohtumisele. 

Plaanitav eelnõu vähendaks Korobeiniku hinnangul Eesti konkurentsivõimet ja teeks IT-sektori elu väga raskeks. Kuigi seadusandja soovis lahendada küllaltki konkreetseid küsimusi, siis eelnõu välja töötamise käigus ei tehtud erisusi näiteks IT sektorile ja tulemuseks on see, et eelnõu on tegelikult üsna problemaatiline. 

Kasvust saaks taandareng

 “Sisuliselt kogu see kasv, mis on selles sektoris viimase 20 aasta jooksul toimunud, lõppeks ilmselt ära. Ja sellisel kujul ma ei näe kahjuks võimalust, et me saaksime seda eelnõud toetada,” ütles Korobeinik.

Eelnõu vastu võtmise korral hakkavad kodumaised IT-firmad Korobeiniku hinnangul edaspidi inimesi tööle võtma teistes riikides, kus nende harukontorid asuvad – nii võib näiteks Pipedrive edaspidi eelistada inimeste palkamisel Londoni või New Yorgi kontoreid. “See otsus ei pruugi viia kohalikke IT-spetsialiste küll massiliselt Eestist välja, aga uued töökohad koonduksid sinna ja varem või hiljem hakkaks vähema ka ettevõtte Eesti kontor,” prognoosis Korobeinik. 

“Kui täna saab mõni idufirma suurema investeeringu, on neil alati dilemma – kas jätkata Eestis arenduskeskusega või minna sinna riiki, kus on investorid. Täna otsustavad IT firmad siiski tihti Eesti kasuks, sest meil on seni olnud üsna liberaalne migratsioonipoliitika, lihtne ja arusaadav maksukeskkond aga nüüd on oht, et üks neist eelistest kaob ja sellisel juhul kindlasti Eesti konkurentsivõime siin regioonis ja maailmas üldiselt langeb.”

Seadus sellisel kujul pole mõistlik tööriist

Kaubandus-Tööstuskoja Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras nentis samuti, et kuigi antud seaduseelnõu võimalikku mõju on päris täpselt keeruline hinnata, mõjutaks see kodumaist majandust siiski negatiivselt ning mõjuks ausatele ettevõtjatele pärssivalt. 

“Võib-olla jäävad Eestisse tulemata ka teatud investeeringud ja seetõttu ka töökohad loomata, mõned ettevõtted viivad oma üksuse teistesse riikidesse või ei tehta kontserni siseselt investeeringuid Eestisse, vaid mõnda naaberriiki või hoopis kaugemale,” selgitas Udras.

Igal juhul piirab eelnõu välistööjõu kasutamist ja ei aita Udrase arvates kuidagi kaasa Eesti ettevõtete peamisele murekohale ehk oskustöötajate puudusele. 

“Pigem läheb see olukord veelgi keerulisemaks, kuna suurem osa muudatusi kahjustaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,” ütles ta. 

“Meie soovitaksime eelnõuga ikka nullist alustada – kõik teemasse puutuvad osapooled kokku kutsuda, tuua välja, mis probleemi me soovime lahendada ja siis sealt edasi minna. Võib-olla alati ei olegi kõige parem lahendus seaduse muutmine, vaid saab tõhustada järelevalvet, tõsta teadlikkust või hoopis mingeid muid meetmeid kasutada. “

EÜL: seaduseelnõu kahjustab kõrghariduse mainet

Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Joonatan Nõgisto hinnangul on seaduseelnõu praegusel kujul küll esialgsest versioonist märksa parem, ent pigem on ka EÜL seisukohaks, et eelnõu tuleks uuesti üles ehitada. 

“Peab tunnistama, et see eelnõu on tunduvalt parem, kui ta oli enne juulikuud, kuna kõik välisüliõpilastele suunatud töötamise piirangud otsustati eelnõust välja võtta, kuid meie jaoks on kindlasti veel probleemiks need eelnõu punktid, mis puudutavad näiteks pererännet,” selgitas Nõgisto. 

“Kuna EÜL pole üldse nõus suunaga, et õpirännet peaks hetkel kuidagi raskendama, ei näe me siin ideaalis selle eelnõu parandamist, vaid seda, et see sellisel kujul läbi ei läheks,” ütles Nõgisto, kelle arvates kahjustaks eelnõu Eesti kõrghariduse mainet maailmas. 

Probleemid, mis seaduseelnõus välja on toodud, ei klapi Nõgisto hinnangul lahendustega ning eelnõu sisaldab palju erinevaid meetmeid, mis ei sobi kokku eesmärgiga. 

“Näiteks tahetakse õpirännet takistada selleks, et takistada sellist õpirände väärkasutust, et inimesed tulevad elamisloaga õppimiseks ja tegelikult ei õpi, vaid asuvad madalal palgal tööle. Sellisel juhul on raske aru saada, kuidas välistudengite jaoks tasuta õpikohtade ära kaotamine seda kuidagi seda aitaks saavutada.”

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

üleilmne küla
19. nov. 2020 19:02
Vast mõni eestlastest on kuulnud midagist world wide webist vähemalt kunagist elik üleilmsest külast olla säherdune. Ja väita üleilmses külas ei saa arendada iti-asjandust nõrkemiseni selleks ongi üleilmne küla. Vast tegelt tahetakse viisat, ajutist elamisluba ja siis alalist niipalju www-st.
Kanaaride paradiis
19. nov. 2020 14:30
Ilmselt ka mõni eestlastest on külastanud Kanaari saari vast mõnel seal ka teat residents. Ja mitte keegi ei keela eestlastel jälgida sealses sadamas toimuvat vähemalt veel senini ei keela.
Vaatleja
19. nov. 2020 11:45
Mul on siiralt kahju kui meil on inimesi, kes naiivselt arvavad, et mõni rahvusreservaat võiks maailmas edukalt eksisteerida ja sellisena veel ka jätkusuutlikult oma elanikele parimaid ning konkurentsivõimelisi elu- ning arengutingimusi pakkuda. Ja need inimesed võivad nüüd mu jutu peale muidugi hambaid kiristada ja öelda, et vaat kus loll aga kahjuks pole neil tuua ajaloost ühtki näidet, kus mõni riik või rahvas oleks sedasi ka püsivaid ja märkimisväärseid tulemusi saavutanud samas kui vastupidiseid näiteid võib leida enam kui küllaga. Nii, et õppigem parem arukalt uksi avama, mitte, et neid vaid kõigi ees arutult sulgeksime.
rammus Euroopa
19. nov. 2020 08:37
Eesti ja eriti Eesti väidetav kõrge kõrge kõrgharidus on muutnud vaid tavaliseks rahvusvahelise inimkaubanduse keskuseks elik priske rahapataka eest Eesti kaudu Euroopa. See siis olla nn kõrgharidus. Siseminn ja kõik kompetentsed organid töhe Eesti muutub tavaliseks migrantidest ummistunud Euroopaks läppunud kloaagiks. Ja mis saab siis edasi järsku Euroopa ärkamine äkiline ja kiire - teab keegi järsku pannakse kokku vastavad einzatskommandod ja algavad vastavad aktsioonid nagu omal ajal aastal 1942 Novogrudokis Valge Venes? Vältida rahvusvahelist inimkaubandust Eestis ja Euroopas kompetentsed organid töhe ja kõik punarektorid ja punaakadeemikud neegerrahvaid õpetama kuid loomulikult Aafrikas kus siis veel.