"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Riisalu: Tallinna eesmärk on saada roheliseks maailmalinnaks (1)
22. november 2020
Albert Truuväärt

"Loomulikult on selle visiooni ellu viimine keeruline ülesanne ja see sõltub väga paljudest asjadest maailmas, " märkis Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. 

Tallinna üheks ambitsiooniks on saada roheliseks maailmalinnaks ning Riisalu sõnul ei ole selles ambitsioonis midagi häbeneda, sest pea kolmandik (32%) Tallinna territooriumist on kaetud parkide ja rohealadega.

“Selliseid pealinnu maailma ülearu palju ei ole, selles osas on meil läinud päris hästi,” ütles Riisalu.

Kiiduväärse plaani teoks saamiseks ei piisa aga vaid soovist ja plaanist – korralikult käima saab rohepöörde lükata vaid siis, kui nii üksikisikud kui riik laiemalt seda toetaks.

Viirus nurjas mitmed plaanid

“Täna on väga palju survet sellele, et seame piiranguid inimestele, kes tahaksid meile elama ja tööle tulla. Linna huvi on see, et neid võiks siia rohkem tulla. igasugu kvoodid ja piirangud meie loovust kuidagiviisi ei toeta,” rääkis Riisalu.

Ka viiruspandeemia tõttu on soiku jäänud mitmed plaanid, mille hulka kuulus nii Linnahalli renoveerimise kui Kalaranna uue jahisadama projekt. Linnahalli projekt oleks lähimate aastate jooksul muutnud positiivselt kogu sealset mereäärset ala, aga täna on Riisalu hinnangul keeruline öelda, millal see teoks saab. Kuigi probleemid majanduses laiemalt on muutnud tuleviku pisut ebakindlaks, jätkab Tallinn siiski täies mahus rohepöörde ellu viimisega.

Abilinnapea sõnul toetavad mitmed tänased tegevused seda eesmärki – näiteks on Tallinn ainus linn Eestis, kus on rööbastransport, mida peetakse üheks kõige mõistlikumaks transpordiliigiks. Lisaks viib linn lähiaastatel kogu oma bussitranspordi üle gaasiküttele.

Koostöö algab kodust

Rohepöördeks vajaliku mõtteviisi muutmise propageerimiseks on vaja kaasata erinevaid huvigruppe ja Riisalu hinnangul ei peaks poliitikud püüdma seda üksinda teha, pigem on edu pandiks koostöö.

“Koostöö algab juba kodust, sest erinevad põlvkonnad saavad täna üksteist teavitada erinevate suundade vajalikkusest ja kuulata uut mõtteviisi oma lähedaste käest -see võib palju kiiremini ja paremini kohale jõuda,” soovitas ta.

Riisalu sõnul on linn lähiaastate arengus tähelepanu alla võtnud jalgrattateede strateegia, millele hakatakse eelarvest järk-järgult raha andma ja ellu viima.

“Linna areng võiks olla asumikeskne ja avaliku võimu kohustus on säilitada võimalust, et erinevate asumite vahel oleks võimalik liigelda erinevaid liikumisvahendeid kasutades,” märkis Riisalu.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Mõisa Jürka
23. nov. 2020 07:38
Kõik Tallinnasse kokku täpselt nii nagu Mõisa Jürka - suurmees vaieldamatult - ütles. Kõik Talina viimane kui üks elik maailmalinn. Bantu, pakk, induss, ukr, russ ja belaruss, arrab ja china rohkem chinat maailmalinn tõeline Roheline Tallinn mahe ja ehtne äärmiselt lustlik. Hiid laoplats kõikidele neegerrahvastel ja Paarituse Raudtee otse Berliini. Kõik Talina täpselt Mõisa Jürka käsulaudade alusel. Tuleb vägisi meelde Green New Deal elik USA klassika 600 000 taala per kärss, prii lobi, Obamtšikcare ja muudkui töllerda häälitse fuck. Vast veidi rahulikumalt alustab Aedlinn Tallinnast ikka Tallinn-Nõmme eeskujuks ühekordne Tallinn roheline ja ühekordne maksimaalselt kahekordne. Ja otse loomulikult üks china linna või siis maksimaalselt kaks ühest bantust rääkimata olgu ka lausa kaks. Üle kogu Harjumaa Roheline Tallinn.