"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Uuring: enim lisatasuta ületunde tehakse Tallinnas (0)
23. november 2020
Albert Truuväärt

"Ületundide tegemist on mitmetes sektorites tõenäoliselt põhjustanud tervisekriis, millele reageerimine on nõudnud töötajatelt pidevat tähelepanu, ülesannete muutmist, kuid ka vajadust kolleege asendada ning kergitanud seeläbi töökoormust," kommenteeris värsket uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

51% töötajatest on sel aastal teinud ületunde, näitab tööportaali CVKeskus.ee poolt läbi viidud küsitlus, millele vastas pea 4500 töövõtjat üle Eesti. Ületundide tegijatest pisut rohkem kui pooled (53%) on ettenähtust rohkem töötatud aja eest saanud ka rahalist hüvitist, ülejäänud (47%) on aga teinud lisatööd tasuta.

Töökoormust ja -aega kaardistavast uuringust selgus, et enim on tänavu ületunnitööd teinud turundajad (61%), ehitajad (60%) ja tervishoiusektori töötajad (58%). Kõige vähem on ületundide tegemist ette tulnud assisteerivatel ametikohtadel (41%) ja klienditeeninduses (43%). 

Lisatasu ettenähtust rohkem töötatud aja eest maksti enim tervishoiusektori töötajatele, kus koguni 73% ületundide tegijatest tõi välja, et nad on ületundide eest lisatasu saanud. „Tasuta“ on ületunnitööd teinud aga kõige rohkem juhid, kellest vaid neljandik tõi välja, et neile on lisatöö tegemise eest makstud rahalist hüvitist. Seega näib, et juhtide töösse on ületunnid juba sisse arvestatud.

Kuigi ületunnitöö tegemine on sarnases mahus levinud üle kogu Eesti, tuleb seda mõningates piirkondades pisut rohkem ette – näiteks Ida-Eesti (56%) ja Lõuna-Eesti maakondades töötavatel inimestel (53%). Pealinnas on ületunde teinud pisut rohkem kui pooled töötajad (51%) ja Lääne-Eestis (sh Pärnus) täpselt pooled. 

Enim “tasuta” ületunde tehakse aga Tallinnas – rohkem töötatud aja eest said lisatasu vähem kui pooled (47%) pealinlased. Seevastu Ida-Eestis ja Lõuna-Eestis kompenseeriti ületunnid 60%-l töötajatest.

Veel selgus uuringust, et noored kergekäeliselt tasuta tööd ei tee – 73% noorematest kui 21-aastastest töövõtjatest tõid välja, et nad on ettenähtust rohkem töötatud aja eest ka lisatasu saanud. Noorte seas on ületundide eest tasustamine aga levinud seetõttu, et suurem osa neist töötab klienditeeninduses, kus ületundide tasustamine on pigem tavapärane, sest töö tulemuslikkust mõõdetaksegi tundides. 

Töökoormust ja -aega kaardistava uuringu viis Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee läbi 4495 töötaja seas. 54% vastajatest töötasid pealinnas, 17% Lõuna-Eestis, 7% Lääne-Eestis ja 6% Ida-Eesti maakondades.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.