“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Vaid umbes 10% eestimaalastest tunneb ära võltsitud veebilehe (0)
23. november 2020
Scanpix/ Foto on illustreeriv

"Kahjuks ei tuvastanud 89% testi tegijatest esialgu kõiki vigu, mis aitavad võltslehte ära tunda. Tulemused on üsna madalad, kuid samas teemale tähelepanu toomine aitab küberpettuste pandeemiast üle saada," rääkis SEB e-panganduse juht Baltikumis Tammo Otsasoo.

SEB septembri keskel käivitatud küberturvalisuse kampaania, mis pakkus inimestele võimalust testida ennast kümne kõige levinuma küberpettuse äratundmises, näitas, et vaid kümnendik Eesti elanikest tunneb kaasaegsed petuskeemid ära. Kõige rohkem vigu tekitasid küsimused, mis puudutasid isiklike andmete avaldamist kolmandatele isikutele, ja võltslehe äratundmisega jäi hätta koguni 89% vastanutest. 

“Käes on kiire jõulukingituste tellimise aeg ning sellele mõeldes pöörasime juba septembrikuus oma küberturvalisuse testis tähelepanu ja näitasime kuidas tuvastada võltsitud veebilehte. Kahjuks ei tuvastanud 89% testi tegijatest esialgu kõiki vigu, mis aitavad võltslehte ära tunda. Tulemused on üsna madalad, kuid samas teemale pidevalt tähelepanu toomine aitab meil küberpettuste pandeemiast üle saada,” kommenteeris Otsasoo.

SEB tuletab meelde, et veebikaubandust aktiivselt kasutav inimene peab omama kindlat ülevaadet selle kohta, millistes kanalites ta oma krediitkaardi andmeid jaganud on. Lisaks peab kindlasti kontrollima oma konto väljavõtet vähemalt korra kuus ning tundmatute tehingute korral võtta viivitamatult ühendust oma pangaga. E-ostu sooritades peavad äratama kahtlust veebilehe liiga suured allahindlused, lohakalt teostatud disain ja selle kohta puuduv ja/või väga kehv tagasiside. Enne uues kanalis ostu teostamist soovitab pank lehe tagasisidet kontrollida ja teha täiendav taustauuring, mida on võimalik teha kasvõi ettevõte/veebinime otsingumootorisse sisestamise teel. 

E-kanalites teostab oste üle poole Eesti elanikest

SEB andmetel ei kontrolli umbes 30% e-kaubanduse klientidest täie tõsidusega e-poode, kuhu nad oma krediitkaardi andmeid sisestavad, või puudub neil selle kohta selge ülevaade. Samas, teostab panga andmetel e-kanalites oste teatud regulaarsusega üle poole Eesti elanikest. 2020. aasta andmed näitavad, et koroonakriisi ajal veebis sooritatud ostumahud on tugevalt kasvanud, saavutades mitmetes toodete ja teenuste valdkondades mitmekordse kasvu. Suurenenud on nii ostumahud (18%), tehingute arvud (12%) kui ka unikaalsete ostlejate arvud (10%). 

“E-kaubanduse kasvu tingimustes on eriti tähtis elanikkonnale õpetada ka vajalikke kaitse- ja ohutusmeetmeid, mis aitavad küberpettuse ohvriks langemisest hoiduda. Eriti oluliseks muutub see teadmine praegusel nii lähenevatest jõuludest kui ka koroonaviiruse teisest lainest ajendatud e-ostlemise perioodil. Jätkuvalt tuletame meelde ka seda, et oma isiklike andmete, paroolide, kasutajatunnuste või e-autentimispäringute kinnitamist kolmandate isikute palvel teha   ei tohi,” võtab Tammo Otsasoo teema kokku.

Soovi korral saab SEB küberturvalisuse testiga tutvuda siin. Lisainfot küberturvalisuse teemal pakub ka pidevalt täienev SEB Foorumi alamleht küberturvalisuse kohta siin

SEB Panga küberturvalisuse teavituskampaania tõi pangale konkursil Aasta Digitegu 2020 võidu veebilehe arenduse/kampaanialehe kategoorias ja lisaks pälvis see Grand Prix’, millele kandideerisid kõikide kategooriate võitjad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.