Tallinna vanalinnas voolav looduslik kosk on kui hästi hoitud saladus, mis peidab end Helina Tilga keraamikapoe seina taga.
Lühikese Jala galeriis müüb kunstnik Helina Tilk kõige vanatallinlikumaid suveniire ja tarbeesemeid: kruuse, taldrikuid, kannualuseid. Kuid samas poes peitub ka saladus, mida peaaegu mitte keegi Tallinnas ei tunne. Väga tagasihoidliku ukse taga voolab püha allikas nagu Helina Tilk seda ise nimetab.
“Mina nimetaksin seda Tallinna Niagaraks, sest meie vanalinnas ei ole teist sellist koske,” sõnas kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. “Kui Keila joa kõrgus on 5,8 meetrit, Jägala joa kõrgus 6,4 meetrit ning Valaste 20–30 vahel, kui kõrge on siinne Niagara?” Kose kõrgus on Helina Tilga sõnul mõõtmata jäänud. “Juga suundub tundmatusse kaugusse, aga kindlasti tuleb kuskil maapinnale – on ta ju suure vooluga,” oletas Tilk.
Jüri Kuuskemaa naeris, et see on ju väärtuste raiskamine – kui vee analüüs on leidnud selle parima kvaliteediga veeks tunnistanud. “Priima!” leidis Kuuskemaa lonksu rüüpamise järel. “Ausalt öelda selline puhas, hea joogivesi on minu meelest parem juua kui mõni tavaline džinn.”
Kust saab alguse see allikas, mis suveniipoe seinakappi jõudes moodustab miniatuurse Niagara? “Vesi voolab ülevalt alla ja ilmselt umbes sellises lõigus, kus on Pikk jalg 5 maja ning järgnev müüriosa, lähebki see vesi läbi maja,” selgitas Kuuskemaa. “Aga vesi tuleb kõrgemalt – kust on praegune Soome saatkonna lõputorn, mis omakorda paikneb kuningas Valdemar II jaoks ehitatud esimesest Tallinna kindlustornist. Kindlasti pidi selle juures olema kaev. Võib-olla on see jäänud maa sisse, kui on allikatoiteline – ja ülejäänud vesi tulebki alla.”
Toomkiriku jalamil on üks väike haljasala, mida nimetatakse Piiskopi aiaks, kus muuhulgas paikneb ümar moodustis, mida pealiskaudselt vaadates võib pidada väikese kindlustorni jaluseks, aga tegelikult on see kaev. “Kuidas sai vesi nii kõrgele?” mõtiskles Kuuskemaa. “Oleme me ju ligi 50 meetrit merepinnast kõrgemal ja vesi voolab ju ikka allapoole.”
Tuleb välja, et on ka erandeid. “Kuna meie jalgealune, Toompea kalju koosneb põhiliselt paekihtidest ja all on ka vahepeal sinisavi, siis nende paekivikihtide vahel on pragusid ja vesi, mis pinnasesse satub, liigub neid pragusid mööda,” kirjeldas Kuuskemaa. “Mõnes kohas, kus seda on palju, tekib surve ning vesi hakkab ka ülespoole tõusma. Kui me vaatame seda pisikest Niagarat Tallinnas, mille vesi läheb praktiliselt raisku, siis selle peale võiksime korraks mõelda ka globaalselt. Seoses kliima soojenemisega muutuvad paljud alad Aafrikas ja Aasias kõrbeteks ning elu muutub seal võimatuks. Seetõttu on ennustus, et kui samad protsessid jätkuvad, võib aasta paiku 2050 juhtuda, et umbes 50 miljonit inimest hakkavad rändama põhja poole, kus on magedat vett joomiseks, söömiseks ja toidu tegemiseks. Olgem siis õnnelikud, et meil on vett piisavalt!”
VAATA KA:
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kus Laial tänaval asus öörahu tagamise rõngas
VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri
