„Rääkisime väga pikalt minu olukorrast ning koheselt tekkis mul tema suhtes usaldus. Tundus uskumatu, et esimene vestlus minu jaoks tundmatu inimesega saab nii meeldiv olla. Mind ei mõistetud hukka, vaid sooviti siiralt aidata,“ kiitis programmist abi saanud noor koostööd spetsialistiga, kes aitas välja mõelda, kuidas elu taas rööpasse saada.
Noorteprogramm „Hoog sisse“ pakub nõu ja tuge Tallinna noortele, kes otsivad tööd või vajavad abi haridustee jätkamisel. Selle aasta oktoobris oli Tallinnas pea 4300 noort, kes ametlike registrite järgselt ei tööta ega õpi.
Tööturu ebakindel seis ja kasvav tööpuudus mõjutavad kõige rohkem noori, kes alles sisenevad tööturule. 16-26-aastastel noortel on võimalik abi saada riiklikest meetmetest haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks.
Noored leiavad end sageli segadusttekitavast olukorrast, millest ei nähta väljapääsu. Olgu see siis kooli pooleli jätmine, sobiva eriala valimine või tööturule sisenemine. Sellisest olukorrast leidis end sel kevadel ka 16-aastane Greta.
„Kuna jäin pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumisse kandideerimisega hiljaks, siis mõtlesin, et mis seal ikka, lähen tööle. Kuid siis avastasin, et ei teadnud, kuidas töö otsimisega alustada – mis tööd üldse teha sooviksin ja kelle poole pöörduda, et tööle saada. Ema soovitas kooliteed jätkata, kuna koroonaga seotud majanduslik olukord oli ebastabiilne, kuid jäin endale kindlaks, et soovin tööle minna,“ kirjeldas Greta.
Abi saab kohalikust omavalitsusest
Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõuniku Kelli Ilisson sõnul on kohalikel omavalitsustel võimalus enda piirkonna noori toetada ja pakkuda neile ise abi kooli jätkamiseks või tööle minekuks enne, kui noor peaks üldse otsima, kelle poole võiks abi saamiseks pöörduda. „Eestis on hinnanguliselt umbes tuhandeid noori, kes ei õpi ja ei tööta ega osale muul viisil ühiskonnaelus. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk ongi toetada neid mitteõppivaid ja mittetöötavaid noori tagasi kooli või tööle minemisel,“ selgitas Ilisson.
Greta sõnul oli ta väga üllatunud, kui temaga võttis ühendust noorsootööspetsialist ning uuris, kuidas ta saaks Gretat aidata. „Kohe alguses tekkis meil hea klapp ja usaldus. Rääkisin talle oma olukorrast ja millised mõtted mul endal tuleviku osas on. Seejärel leppisimegi juba kohtumise kokku, sest tundsin, et mul on sellest vaid võita,“ lausus Greta, kes ema julgustamisel otsustas programmi abi vastu võtta.
Keerulisest olukorrast leidis end sel kevadel ka 26-aastane Jana, kes algselt jäi tööelust eemale tervislikel põhjustel, kuid kodus olemist pikendas kevadine karantiin. „Olin pool aastat kodune, väga segaduses ja kurb ega teadnud, mida oma eluga edasi teha. Ühelt poolt kimbutas mure seoses tervisega, kuid sellele lisas hoogu veel teadmatus koroona ja majandusliku olukorra ümber,“ kirjeldas Jana oma toonast olukorda.
Jana registreeris end lõpuks töötukassa kaudu töötuks, kuid abipakkumine tuli hoopis kohalikult omavalitsuselt. „Rääkisime väga pikalt minu olukorrast ning koheselt tekkis mul tema suhtes usaldus. Tundus uskumatu, et esimene vestlus minu jaoks tundmatu inimesega saab nii meeldiv olla. Mind ei mõistetud hukka, vaid sooviti siiralt aidata,“ kiitis Jana, kes sai koos noorsootöö spetsilistiga välja mõelda, kuidas enda elu taas rööpasse saada.
Uued praktilised oskused ja enesekindluse kasv
Jana sõnul hoidis spetsialist jooksvalt end neiu tegevustega kursis ning tundis siiralt huvi, kuidas töö otsimine edeneb. „Vahepeal leidsin endale töö, kuid kuna see polnud ikkagi see, mida soovisin, siis kaua ma seal ei olnud. Just noorsootööspetsialist aitas mul selgusele jõuda, mis mulle rohkem võiks sobida ning kuhu kandideerida võiksin. Nüüdseks olengi juba kuu aega klienditeenindajana töötanud ning naudin seda väga,“ sõnas Jana.
Nii Jana kui ka Greta nentisid, et õppisid tänu programmile palju, näiteks CV koostamist, töövestluseks valmistumist, kuidas kogu tööle kandideerimise protsess välja näeb ning millised koolitused võiksid kasuks tulla. „Olin üllatunud, kui avatult saan selle inimesega rääkida ning kui inimlikult minuga suheldakse. Ei teadnudki, et on olemas inimesi, kes soovivad niimoodi noori aidata. Kui varem ei teadnud, kuidas töö leidmine käib ning mida kõike selleks tegema pean, siis nüüd olen juba palju teadlikum ja enesekindlam,“ tõi Greta esile, lisades, et hetkel kaalub ta soome keele õppimist, mis on rahvusvahelises laofirmas töötades suureks eeliseks.
Mõlemad neiud julgustavad programmi poolt pakutavat abi vastu võtma ning mitte kartma teiste abi, sest abi küsimine või vastuvõtmine ei ole häbiasi. „Kui tunned, et ei tea, mida edasi teha, oled liiga hirmul otsuste tegemisel või vajad suunamist, siis tasub kindlasti programmi poolt pakutavale abile võimalus anda. Ka mina ei teadnud, mida teha ja kuidas oma eluga edasi minna, aga pärast programmis osalemist tundsin, kuidas päike tõusis taevast ning et ma ei ole üksi oma murega,“ rõõmustas Jana. Mõlemad neiud viisid 2 kuu jooksul oma kirjeldatud muudatused ellu.
Väljapääsu otsivatele noortele pakuvad tuge kohalike omavalitsuste töötajad, kes on liitunud noortegarantii tugisüsteemiga. Samuti toetavad mitteõppivaid ja –töötavaid noori noorteprogramm „Hoog sisse“, Tugila töötajad ning lisaks STEP-programm, mis toetab õigusrikkumistaustaga noori töö leidmisel.
Kui tunned, et vajad mõttekaaslast või abi töö leidmisel või haridustee jätkamisel, siis võta ühendust hoogsisse@tallinnlv.ee.
