"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kasahstan annetab Tallinna Keskraamatukogule Abai teosed (0)
25. november 2020

Kasahstani Akadeemiline Rahvusraamatukogu teatas esmaspäeval toimunud videosilla ümarlaual ettepanekust, et annetab Tallinna Keskraamatukogule kasahhi rahvavalgustaja Abai Kunanbajevi teosed.

“Enamikule meie kaasmaalastele on Abai rahvatarkuse ja patriotismi ajalooline etalon. Ta kutsus üles õiglusele, kasahhide ühtsusele, haridusele ja koostööle teiste rahvaste kultuuridega,” ütles Kasahstani suursaadik Eestis Nurlan Seitimov.

Abai teosed, mis kannavad olulist rolli Kasahstani kirjanduse tutvustamisel maailmas, pole Eestis laialdaselt kättesaadavad. “Loodame oma lugejatele juba uuel aastal esitleda Abai peateoseid vene keeles,” ütles Tallinna Keskraamatukogu kultuurilise mitmekesisuse peaspetsialist Nadežda Gerjak. “Teoiste saabudes korraldame nende esitlused, sest meie lugejate seas leidub hulgaliselt inimesi, kes otsivad nii uusi kirjanikke kui ka kirjandusi.”

Silmapaistva mõtleja ja kirjaniku Abai Kunanbajevi 175. sünniaasta tähistamiseks esmaspäeval toimunud ümarlaua korraldasid Kasahstani suursaatkond ja Kasahstani rahvusraamatukogu, millest võtsid osa Eesti kultuuriministeerium ja kirjanike liit.

Kirjandusteadlase professor Rein Veidemanni sõnul tõusid kasahhid just Abai valgustusele tuginedes oma maa peremeesteks. “Abai tähtusust saab Eesti mõõtkavas võrrelda Johann Voldemar Jannseni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga, kes on rahvuslikud hiiglased, kelle õlgadel järeltulevad põlved seisavad, et vaadata oma rahva minevikku kui ka tulevikku,” lausus Rein Veidemann.

Ühtegi kirjaniku teost ei avaldatud tema eluajal. Esimene raamat “Kasahhi luuletaja Ibrahim Kunanbajevi luuletused” ilmus alles 1909. aastal. “Tingimustes, kus väike protsent kasahhidest oskas lugeda, tõlkis Abai aktiivselt klassikute ja kaasaegsete teoseid kasahhi keelde ning püüdis kirjandust kasahhidele võimalikult kättesaadavaks teha,” tõdes Nurlan Seitimov.

Suurem osa Abai teoste tõlkeid ilmus 1995. aastal, kui UNESCO egiidi all tähistati üle kogu maailma suurmehe 150. sünniaastapäeva. “Eesti vajab maailmakirjanduse pärlite kontekstis Abai peateose värsket tõlget otse kasahhi keelest, sest eelmine pärineb 1950ndate lõpust vene keele vahendusel. Iga tõlgitud väärtteos rikastab meie rahva kultuuri ning sulandub aastate jooksul meie kirjandusse,” märkis Rein Veidemann.

Abai Kunanbajev (1845-1904) hakkas luuletusi kirjutama kolmeaastaselt, kuid pidi noorpõlve pühendama haldustegevusele oma kodukohas. 40-aastasena hakkas ta tõsiselt kirjutama, saavutas kasahhide ja naaberrahvaste seas suure au. Inimesed käisid kaugelt tema käest nõu küsimas. Polüglotina tõlkis ta paljusid maailmakirjanduse klassikuid kasahhi keelde. Poeemis “Iskander” taunis ta vägivalda. Poeemid “Masgud” ja “Lugu Azimist” kasutavad klassikalise idamaade kirjanduse motiive. Valgustuslik “Manitsused” tugines valgustatud liberaalsele islamile.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.