"Mis puudutab gümnaasiumite sulgemist ja üldse koolide sulgemist, selle otsuse peame võib-olla ümber vaatama," ütles Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. "Niisugune poolik variant, kui huvitegevus töötab ja kool on kinni, see ei pruugi anda seda efekti."
Lutsari sõnul sai see otsus tehtud selle pealt, et kümmekond päeva tagasi tõusis väga tugevalt nakatumine just 15-19aastaste hulgas. “Me aktsepteerime, et lapsed ja noored inimesed ei põe seda haigust nii raskelt. Aga nad on väga liikuvad ja meil oli selline tunne, et just noored inimesed on need, kes seda infektsiooni kannavad ühest kodust teise,” lausus ta.
Tänaseks on aga noorte nakatumine oluliselt vähenenud ning Lutsari hinnangul võib olla põhjust otsus üle vaadata. “Kindlasti see otsus vajab ümbervaatamist ja kõige optimaalsemat lähenemist. Niisugune poolik variant, kui huvitegevus töötab ja kool on kinni, see ei pruugi anda seda efekti,” nentis Lutsar, kelle kinnitusel ei ole ükski otsus kivvi raiutud. “Minu süda ka selle otsuse pärast valutab.”
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna nentis, et väga paljudes riikides ja sealhulgas ka Eestis on tehtud kokkuvõte, et koole pannakse kinni viimases hädas, sest õppetund on olnud, et laste õpitulemused on langenud ja see on mõjutanud ka nende vaimset tervist. “Tegelikult ka Eestis on deklareeritud seda, et koolide kallale me läheme kõige viimasena. Nüüd me nägime, et gümnaasiumiastme distantsõppele saatmine oli üks esimesi meetmeid üldse.”
Üksnes koolide sulgemisest ei piisa
Ka Tallinn on väljendanud seisukohta, et koolide suunamine distantsõppele töötab efektiivse ennetusmeetmena üksnes juhul kui suletakse ka trennid ja huviharidus. Tallinna linn pöördus möödunud nädalal Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, et oleks võimalik osaliselt säilitada kontaktõpet.
“Asi on selles, et see omab negatiivset mõju haridustasemele ja samas ei too vajalikku mõju tervise hoidmisele. Ehk siis täna oleks vaja otsustada, kas terve haridussüsteem peaks minema osalisele distantsõppele,” rääkis kolmapäeval Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul töötavad kutsekoolid vanas režiimis edasi ja jätkuvalt on võimalik külastada meelelahutusasutusi. Needsamad lapsed käivad ka treeningutes.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juht Ragnar Vaiknemets nentis, et huviringid on kindlasti üks võimalik nakkuse leviku allikas. “See koolist kooli nakatumine toimibki läbi trennide ja huviringide, kus erinevate koolide lapsed kohtuvad,” rääkis Vaiknemets.
“Kas kolmas laine tuleb sõltub ka sellest, mis toimub teise lainega ja kui ruttu saab see alla surutud. Mida kergemini teine laine alla saab, seda suurem on kolmanda tõenäosus. Sel juhul on nii nagu esimese lainega, et hingitseb kuni hakkab laiali minema,” ütles matemaatilise statistika professor Krista Fischer.
Samas lisas Fischer, et on arusaadav, et inimesed tahavad elada tavalist elu, millega kõik harjunud oleme ning seda tuleb periooditi lubada. “Püsivas kinniolekus ei saa elada,” ütles ta.
Jõulukingitused tuleb osta interneti teel
Lutsari sõnul ei näe ta, et olukord kiiresti paremaks läheks ning vihjas, et varsti tuleb ilmselt valitsusel meetmeid korrigeerida. “Seda teavad kõik, et nakatumise tõenäosus on seda väiksem, mida väiksem on kontakt nakkushaigega ja kui suudaksime vähendada kontakte, siis see on väga hea, aga tähtis on vähendada kontakte haige inimesega, mitte iga kontakti,“ lausus ta.
„Meil on arsenalis veel meetmeid ja ma ei ütle, et need piirduvad ainult kohustuslike maskidega, kui meditsiin vastu ei pea, siis tuleb edasi minna.”
Lutsar paneb aga inimestele südamele, et jõulukingitused tuleb sel aastal osta interneti teel ning vanemaid inimesi ja lähedasi ei tohi ära unustada.
“Jõuluaeg on muuhulgas ka depressiivne aeg ja kuigi vanemad inimesed on riskigrupp, siis ärme unusta jõuluõhtul vanaemasid ja vanaisasid või vanatädisid,” lisas ta.
Ka peremeditsiini professor Ruth Kalda soovitas inimestel käituda eestlastele kohaselt arukalt ning võtta ka jõulud arukalt vastu. “Arukas käitumine ei tähenda seda, et unustame oma lähedased, aga mõtleme oma käitumise hoolikalt läbi. Minu jaoks on võti enda käes, et depressiivsed jõulud muuta mõnusaks koosolemiseks omade keskel ja panna teisi tähele,” sõnas ta.
Kontaktide paljusus teeb Terviseameti töö üha keerulisemaks
Professor Lutsari sõnul oli tal suur lootus, et HOIA äpp võimaldab ühelt poolt teha kindlaks, kes on kontaksed ning teiseltpoolt ka need, kes ei ole, kuid kahjuks ei ole rakendus oma funktsiooni täitma hakanud. “Kui vaatame, mis toimub, üks kokatädi on haige ja 1500 inimesega kool pannakse kinni. Ühel inimesel pole võimalik nende kõigiga kontaktis olla ja see teeb Terviseameti töö keeruliseks. Infotehnoloogia aitaks meil ka kontaktsete arvu piirata, et saaksime tõeliselt tegeleda nendega, kes ka päriselt on kontaktsed,” lisas ta.
Fischeri sõnul teeb kontaktsete eristamise keeruliseks ka see, et on ka asümptomaatilisi inimesi ning neid, kes ei pane sümptomeid tähele. “Ka seireuuring näitas, et on inimesi, kel on spetsiifilised sümptomid, aga ta ikka pole selle peale tulnud, et ta on nakatunud ja veel vähem teab ta seda, kes on tema kontaktsed. Siiski praeguses faasid teadaolevate kontaktsete andmete jälgimine võiks aidata,” tõdes ta.
Sellistes tingimustes, kus inimesed ei ole kindlad, kas nad on nakatunud või mitte, on Fischeri sõnul selge, et üldine kontaktide vähendamine, distantsi hoidmine ja maski kandmine töötab.
“See ei ole andmeteadlase pädevuses öelda, kas näiteks maski kandmine peab olema nõue või range soovitus, aga lihtne matemaatika näitab, et kui vähendame kontakte 20% ja kui maskide kandmine ja distantsi hoidmine vähendavad 10%, siis saame praeguse tõusu juba pöörata languseks. Kui see pole saavutatav soovituste ja rääkimisega, siis on piiranguid selgelt vaja,” selgitas ta.
“Tundub, et konkreetne nõue inimestele isegi meeldib. Vahel jätab soovitamine ebamäärase mulje ja eks tuleb leida kesktee. Loomulikud samad andmed hakkavad ühel hetkel näitama, et kui on piirangutega liiale mindud, siis see toob kaasa ka midagi, mida me ei tahaks,” lisas ta.
